Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-21-107868 apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused 18.03.2021 esitas ABCMODUL OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AKRONET OÜ ja A. Š.’i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi 22.03.2021 võlgnikele makseettepaneku, millele võlgnikud esitasid 05.04.2021 vastuväite. Eeltoodust tulenevalt andis Pärnu Maakohus (Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond) 15.04.2021 määrusega avalduse üle hagimenetlusse. ABCMODUL OÜ esitas 26.05.2021 Harju Maakohtusse hagi AKRONET OÜ ja A. Š.’i vastu võla nõudes. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja I vahel 18.03.2019 sõlmitud üürilepingust ja sellega kaasnevatest kokkulepetest nr. 20190318 ning hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingust. Kohus võttis hagiavalduse 01.06.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjaid esitama hagile vastus 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. Kohus toimetas hagimaterjalid ja 01.06.2021 kohtumääruse kostjatele kätte e-posti aadressil xxx TsMS § 3141 lg 2 alusel 01.07.2021. Kostjad ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, s.t. hiljemalt 15.07.2021, oma vastust hagile esitanud. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 2 (3)

2-21-107868 Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 175 eurot, menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud hagimenetluses 560 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtu hinnangul on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu summas 20 eurot põhjendatud (vastavalt TsMS § 4842). Samuti on põhjendatud menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindajal on kulunud asja materjalidega tutvumisele ja hagiavalduse koostamisele 4,5 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamisele 10 minutit ehk 0,17 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär on 120 eurot. Kohtu hinnangul on eelnimetatud toimingute põhjendatud ajakulu kokku 3,5 tundi. Hageja esindaja tunnitasumäär on kohtu arvates põhjendatud. Seega on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud 420 euro ulatuses. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks seega 615 eurot (sh riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ning lepingulise esindaja kulud 420 eurot), mis kuulub kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõistmisele. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.