Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik H.I (ik XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxx– esindajad xxxxxxxxxxxxxx; telefon XXX ; e-post XXX) usaldusisik W.I (ik XXX; Prolex OÜ; Jaama 76, D-korpus, 50605 Tartu; telefon 740 1551, 5650 3342; e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja H.I (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxx) pankrot kell 20.00 ja algatada H.I kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku W.I töötasu suuruseks 429 eurot, millele lisandub käibemaks 102,96 eurot, kokku 531,96 eurot.
3.Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 429 eurot, millele lisandub käibemaks 102,96 eurot, kokku 531,96 eurot, Prolex OÜ-le (registrikood 10605678, KMKR EE100590397, Swedbank AS arvelduskonto nr EE672200221013997303).
5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 7. oktoobril 2025 kell 10.50 J. Liivi 4 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 104.
6.Kohustada H.I-d osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 100 2 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 18. septembril 2026.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Jätta menetluskulud H.I kanda.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkti 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade pankrotiseaduse (PankrS) § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.H.I (avaldaja/võlgnik) esitas 26. juunil 2025 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-25-10148). Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud. Tal on 2009 sündinud poeg D. G. , kes ei ela koos avaldajaga. Avaldajal pole kinnis- ega vallasvara. Ta töötab sõiduautojuhina xx-xxxxxxx. Sissetulek on 855 eurot kuus. Tööandja peab kohtutäiturile tasumiseks kinni 45 eurot kuus ning avaldaja maksab kohtutäiturile lisaks 20 eurot kuus. Väljaminekud kuus on 854 eurot: 370 eurot eluasemekulud, 250 eurot kulub toidule, 54 eurot sidele ja elatis on 180 eurot. Avaldajal tekkisid võlad, kui peresuhe lagunes. Ta võttis laene, kui sissetulek oli stabiilne. Võlgnik teenib miinimumpalka. Ta on püüdnud leida suurema palgaga tööd, kuid tulutult. Avaldaja tunneb, et ta ei suuda enam oma võlgadega toime tulla, sest igapäevasteks kuludeks raha ei jätku. Oma kohustusi püüab ta nii palju kui võimalik täita. Ta ei tea enda täpset võlgnevuste summat, sest kõik võlausaldajad ei anna tasuta teavet võlgade kohta. Kohustusi võlausaldajate ees on kokku vähemalt 149 056,69 eurot, millest tasumata on 144 804,51 eurot. Avaldaja taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.Kohus võttis 4. juuli 2025 määrusega H.I maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema usaldusisikuks W.I, keda kohustas hiljemalt 8. augustiks 2025 kohtule esitama füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni, sh H.I vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused täiteasjades nr 084/2018/4951 ja 084/2016/1038.
3.Usaldusisik esitas 8. augustil 2025 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning 2
arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu põhjendused
4.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale. Üldiseloomustus Võlgnik elab üksinda xxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxx üürikorteris. Tal on üks alaealine laps – D. G. (ik xxxxxxxxx), kellele tasub elatist lapse arvelduskontole. Võlgnik töötab xx-xxxxxxx kaubikujuhina kuutöötasuga 900 eurot neto. Ta ei oma kinnis- ega vallasvara. Vara Võlgnikul on teise samba pensionifond väärtusega 9852,69 eurot (Swedbank pensionifond 1970– 1979 sündinutele ja SEB pensionifond 55+). Võlgnik ei tegutse ettevõtjana. Kohustused Usaldusisik on teinud kindlaks, et võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees on kokku 105 306,97 eurot. Võlgnik kõiki nõudeid ei tunnista ning üks nõue võib olla aegunud. Jooksvad kulutused kuus on 954 eurot: eluasemekulud 370 eurot, toit 250 eurot, riided ja jalanõud 50 eurot, transport 50 eurot, sidekulud 54 eurot ja elatis lapsele 180 eurot. Maksejõuetus Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, sest võlgnikul ei ole täiendavat, arestivaba sissetulekut ületavat osa kasutada. Võlgnik on pankrotimenetluses nõus panustama suurusjärgus 75 eurot kuus. Võlgniku sissetulekust kinnipeetav osa puudub. Usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Sellega on ka võlgnik nõus.
5.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste maht vähemalt 105 306,97 eurot, samas puudub võlgnikul vara ja arvestatav sissetulek kohustuste täitmiseks, ka maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgniku töötasu on 900 eurot neto kuus. Kogumispensioniga seonduvaid vahendeid aga võlgnik ei ole kohustatud kasutama oma võlgade hüvitamiseks (eeldusel, et kogumispensioni leping kehtib ning pensioni kogutakse edasi). Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale töötasu, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.
6.Kohus, vaadanud H.I maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Täitemenetluse registri kohaselt on menetlused täiteasjades 084/2016/1038 (kohtutäitur Oksana Kutšmei, AS SEB Pank nõue 65 765,74 eurot) ja 084/2018/4951 (kohtutäitur Oksana Kutšmei, Bigbank AS nõue 1984,52 eurot) peatatud.
7.Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel H.I pankrotihalduriks W.I, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina 3
tegutsemiseks.
8.FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
9.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et W.I on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 18. septembriks 2026. Usaldusisiku tasu
10.FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu 4
arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 6 tundi ja 30 minutit. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 429 eurot, millele lisandub käibemaks 102,96 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11). PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, s.o alates 01.01.2025 886 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema tööks kulunud aeg on põhjendatud ning W.I-le tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 429 eurot, millele lisandub käibemaks 102,96 eurot, kokku 531,96 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Prolex OÜ-le. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.