J. V. hagi J. A. , Bondora AS, Renovum OÜ vastu vara sundaresti alt vabastamiseks
Tsiviilasja hind
1500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: J. V. - isikukood XXX; elukoht XXX e-post XXX Hageja lepinguline esindaja: E. M.; XXX Kostja I: J. A. - isikukood XXX; e-post XXX Kostja II: Bondora AS - registrikood 11483929; asukoht A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; e-post [email protected] Lepinguline esindaja: A. U.; e-post XXX Kostja III: Renovum OÜ - registrikood 14042462; asukoht Rävala pst 8, 10143 Tallinn; e-post [email protected] Lepinguline esindaja: I. B.; e-post XXX
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Vabastada täiteasjades nr XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX arestitud sõiduk Fiat Ducato Casa, registreerimisnumbriga XXX arestist.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Saata kohtuotsuse ärakiri pärast jõustumist Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Oksana Kutšmeile ([email protected]). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
Hagiavalduse kohaselt ostis hageja J. V. 12.01.2020. a J. A. sõiduki Fiat Ducato Casa, registreerimisnumbriga XXX. Kuna sõiduk vajas remonti, tegeles hageja esialgu sõiduki remondiga ega kiirustanud seda ümber registreerima. Seejärel tulid koroonaviirusest tingitud piirangud ning sõiduki omanikuvahetuse registreerimine viibis veelgi. Kui hageja viimaks Maanteeameti büroosse läks, siis selgus, et sõidukile on kohtutäituri Oksana Kutšmei poolt seatud mitu käsutamise keelumärget. Hiljem on lisandunud keelumärkeid veel teisteski täiteasjades. Hageja soovib temale kuuluva vara arestist vabastamist. Hageja möönab, et sõiduki omaniku vahetumise järgselt on seadusandja ette näinud kindla ajaperioodi kande tegemiseks, kuid kuna sellisele rikkumisele järgnevat sanktsiooni ette nähtud ei ole, tuleb registrikandesse suhtuda kriitiliselt. Kanded vastavas registris ei ole sõiduki omandi ülemineku eelduseks. Asjaolu, et registris on kanne omaniku vahetumise kohta tegemata, ei mõjuta omandiõigust. Liiklusregistri andmed ei loo, muuda ega lõpeta õigussuhteid. Meie õigusruumis on käsikirjaline allkiri ja digitaalne allkiri võrdväärsed, seega võis müügilepingu ning raha tasumise kohta kinnituse allkirjastada ka käsikirjaliselt.
Kostjate vastuväited
Kostja Bondora AS ei nõustu hagiga ja sõiduki aresti alt vabastamisega. Hageja oleks seadusest tulenevalt pidanud sõiduki juba 17.01.2020. a enda nimele vormistama, kui ta selle 12.01.2020. a ostis. Hageja seda aga teinud ei ole. Sõidukile seati keelumärge enam kui kolm kuud pärast väidetava müügitehingu tegemist. J. V. ei ole esitanud vastuväidet vara arestimisele ega tõendit selle kohta, et sõiduk ei ole enam tema omandis. Ostu-müügilepingus puudub ostuhinna tasumise kinnitus ja hageja ei esitanud ka muid tõendeid, mis kinnitaksid ostuhinna tasumist. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduk kuulus keelumärke seadmise (24.04.2020. a) ja arestimise hetkel hagejale. Kostja Renovum OÜ on põhimõtteliselt nõus hageja seisukohaga, et liiklusregistri kanne omandiõigust ei mõjuta, kuid hageja poolt esitatud leping ei tõenda omaniku vahetumist. Kostja on seisukohal, et leping on sõlmitud hiljem, peale keelumärke seadmist võlausaldajate huvide kahjustamise eesmärgil. Esitatud käsikirjaline dokument ostuhinna tasumise kohta võib olla allkirjastatud mis iganes hetkel ning selle allkirjastamise kuupäeva ja kellaaega ei ole võimalik kontrollida. Ainsaks usaldusväärseks omaniku vahetust kinnitavaks dokumendiks saaks olla kanne liiklusregistris, kuid seda ei ole tehtud. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja J. A. avaldas, et oli sõiduki hagejale müünud enne, kui temal tekkisid makseraskused ja sõiduk kohtutäiturite poolt arestiti. J. V. ei ole kuidagi nende probleemidega seotud.
Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 sätestab, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.
7.Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses on võlgnik J. A. suhtes täitmisel täiteasjad nr XXX, XXX ja XXX, kus sissenõudjaks on Bondora AS ning täiteasjad nr XXX ja XXX, kus sissenõudjaks on Renovum OÜ. Sõiduki detailandmete päringust nähtub, et nimetatud täiteasjades on kohtutäitur Oksana Kutšmei sõidukile registreerimismärgiga nr XXX seadnud keelumärked sissenõudjate kasuks.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lõigete 1 ja 2 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
9.Kohtule esitatud 12.01.2020. a kuupäeva kandvast müügilepingust nähtub, et J. A. on 12.01.2020. a müünud sõiduki Fiat Casa Ducato registreerimismärgiga nr XXX J. V. Müüja kinnitas, et müügilepingu järgi üleantav sõiduk on müüja ainuomandis ja müüdavale sõidukile ei ole kolmandatel isikutel mingeid õigusi. Omandiõigus sõidukile läheb müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. Samuti on kohtule esitatud 12.01.2020.a kuupäeva kandev sularaha vastuvõtu akt, millest nähtub, et ülal märgitud müügilepingu esemeks oleva sõiduki eest on J. V. J. A. tasunud 1500 eurot.
10.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1 sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Seega on hageja tõendanud enda omandiõigust sõidukile Fiat Casa Ducato registreerimismärgiga nr XXX ning on seetõttu õigustatud esitama ka vara arestist vabastamise hagi TMS § 222 lg 1 alusel.
11.J. A. on kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagi tunnistanud. Kostjad Renovum OÜ ja Bondora AS on hagile vastu vaielnud ning leidnud, et käsikirjalised dokumendid ei ole piisavad omandiõiguse ülemineku tõendamiseks. Hageja on rikkunud sõiduki ümberregistreerimise kohustust ning kohtutäitur on õigustatult lähtunud registriandmetest.
12.Kohus nõustub hagejaga, et registriandetesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuivõrd need ei pruugi olla õiged. Tulenevalt Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimuste ja korra § 7 lõikes 1 sätestatust tuleb tagada liiklusregistriandmete õigsus ja taotleda registriandmete muutmist viie tööpäeva jooksul alates andmete muutumisest. Puudub vaidlus selles, et hageja ei ole nimetatud kohustust täitnud. See ongi tinginud olukorra, kus kohtutäitur on registriandmetest lähtuvalt arestinud tegelikult juba hagejale kuuluva vara J. A. kohustuse katteks.
13.Kohus nõustub ka kostjate väitega, et kohtutäitur lähtub vara arestimisel ja käsutamiskeelu seadmisel avalike registrite andmetest ega ole seetõttu arestimistoimingu tegemisel millegi vastu eksinud. Samas aga näebki TMS § 222 selliseks puhuks ette võimaluse esitada vara
arestist vabastamiseks hagi kohtule. Täitemenetluses võlgniku kohustuste eest ei pea vastutama kolmandatele isikutele kuuluva varaga.
14.Pooled vaidlevad selle üle, milline õiguslik tähendus on mootorsõidukite kohta peetavasse liiklusregistrisse kantavatel andmetel. Kohus märgib, et nimetatud kanded ei loo õigussuhteid, mistõttu saab hageja jaoks registriandmete muutmata jätmise tagajärjeks olla üksnes see, et hagejal tuleb hagimenetluses tõendada omandiõigust ja taotleda vara arestist vabastamist. Kohtu hinnangul on hageja esitatud tõendid piisavad selleks, et asuda seisukohale, et kohtutäitur Oksana Kutšmei on J. A. suhtes läbiviidavates täitemenetlustes arestinud kolmandale isikule, J. V., kuuluva vara. Hageja on esitatud müügilepingu ja sularaha vastuvõtu akti. Asjaolu, et nimetatud dokumendid on allkirjastatud käsikirjaliselt, ei anna alust asuda seisukohale, et dokumendid on koostatud hiljem ja võlausaldajate kahjustamise eesmärgil. Kuigi digitaalne allkiri võimaldab täpselt tuvastada dokumendi allkirjastamise kuupäeva ja kellaaja, omavad Eesti õigusruumis seni võrdset juriidilist jõudu nii käsikirjaline allkiri kui elektroonilise sidevahendi kanali abil loodud allkiri, sh digitaalne allkiri. Seega ei ole kindlaid tõendeid esitamata põhjendatud väita, et käsikirjaliselt sõiduki müügilepingu allkirjastamine on kantud soovist kahjustada võlausaldajaid. Kostjad vastavaid tõendeid esitanud ei ole, samuti on kostjate sellekohased väiteid põhistamata.
15.Kogutud tõenditele ja poolte esitatud asjaoludele tuginedes puudub kohtul igasugune alus kahelda, et müügileping sõlmiti ja raha müügilepingu eseme eest anti müüjale üle 12.01.2020. a, s.o enne, kui kohtutäitur registri järgi J. A. kuuluva sõiduki arestis. Seetõttu tuleb J. V. hagi rahuldada ja sõiduk Fiat Casa Ducato registreerimismärgiga nr XXX tuleb vabastada arestist täiteasjades nr XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX.
16.TMS § 222 lg 4 sätestab, et hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. Seega tuleb kohtuotsus jõustumisel edastada ka kohtutäitur Oksana Kutšmeile. Menetluskulude jaotus
17.Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
18.Kuigi kohus rahuldab hagi, peab kohus antud juhul põhjendatuks kohaldada TsMS § 162 lõikes 4, sätestatut, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks tehti otsus, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
19.Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda, kuna kohtu hinnangul oleks hageja menetluskulude kostjate kanda jätmine ebaõiglane, sest hageja enda tegevusetus (sõiduki enda nimele registreerimata jätmine mitme kuu vältel) põhjustas temale kuuluvale sõidukile keelumärke seadmise. Seega on hageja ise tekitanud olukorra, mille võimalikuks lahendamiseks tuli esitada hagi vara arestist vabastamise. Muuhulgas on kostja J. A. hagi õigeks võtnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.