2-21-8414/6 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

12.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud T. I. esitas 25.05.2021 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Maire Arm’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgnik on oma olukorra ja maksejõuetuse kujunemise kohta andnud alljärgnevaid selgitusi: Võlgnikul on välja kujunenud püsiv maksejõuetus, mis on tingitud võlgnevuste suurest hulgast, mille tagasimaksmine on osutunud praeguseks võimatuks. Võlgnik selgitab esitatud pankrotiavalduses, et ta otsustas 2017. aasta lõpus remontida endale ja oma vennale kuuluvat xxx tänaval asuvat korterit. Remonttöödeks raha ei piisanud ning võlgnik võttis erinevatelt kiirlaenu pakkuvatelt krediidiasutustest mitmeid laene. Kuivõrd võlgnik ei suutnud võetud laene tasuda, võttis ta üha uusi laene olemasolevate laenude kustutamiseks. Mõne aja möödudes kaotas töö nii võlgnik kui ka võlgniku vend ning neile kuuluv korter müüdi hinnaga 56 000 eurot, millest võlgnik tasus osaliselt ka võetud laene. Ülejäänu eest ostis võlgnik ja võlgniku vend 1-toalise ahiküttega korteri yyy tänavale. Võlgnik selgitab, et ta ei suutnud leida tööd, millest tingituna võttis taas laenu ja seda yyy tänaval asuva korteri tagatisel. Võetud laenu võlgnik tasuda ei suutnud. Võlgnik müüs endale ja oma vennale kuuluva yyy tänaval asuva korteromandi ning tasus saadud raha eest osaliselt võlgnevusi. Võlgnik märgib esitatud avalduses, et peale korteromandi müümist pidi ta kolima üürikorterisse, kuid üürikorteri üüri tasumine käis üle jõu. 2020. aastal sai võlgnik Tallinna Linnavalitsuse kaudu sotsiaalkorteri, kus ta ka käesoleval ajal elab. Võlgnik lisab, et tal on seoses tervisliku seisundiga määratud osaline töövõimetus. Käesoleval ajal on võlgnik töötu. Võlgnik on pankrotiavalduses märkinud sissetulekuks 22,58 eurot kalendrikuus. Selguse huvides peab ajutine haldur lisama, et Swedbanki pangakonto väljavõttest nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks käesoleval ajal pension (ca 320 eurot), Töötukassalt saadav toetus (ca 200-300 eurot) ning nähtavasti vajaduspõhiselt saadav sotsiaaltoetus. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetusest ülesaamine on puuduvate täiendavate rahaliste allikate puudumise tõttu äärmiselt ebatõenäoline. Võlgnik ei pea ise reaalseks, et ta suudaks oma võlgnevusi ka lähitulevikus tasuda. Võlgnik on esitatud pankrotiavalduses märkinud, et tal on kohustusi vähemalt summas 39 584,95 eurot. T. I. on esitanud kohtule ka võlgadest vabastamise avalduse. Ajutise pankrotihalduri poolt välja saadetud päringute vastustest ning võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldusest leiab kinnitust, et võlgnik on võtnud mitmeid kiirlaene ning ei ole olnud suuteline neid tasuma. Seega võib asuda seisukohale, et võlgnikul on välja kujunenud püsiv maksejõuetus, mis on tingitud tema enda poolt tekitatud suurest võlakoormusest ja kohustuste täitmiseks piisava vara ning sissetuleku puudumisest. T. I. on ajutisele pankrotihaldurile kinnitanud, et ta soovib võlgadest vabastamist ja on teadlik, et selleks tuleb täita pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi anda parim selleks, et kasvõi osaliselt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnikul on võlgnevusi aruande koostamise seisuga võlgniku pankrotiavaldusest ja päringu vastustest tulenevalt kokku summas vähemalt 44 490,11 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes hetkel täitemenetlusi käimas kolm. Maksu- ja Tolliameti ees võlg puudub. Võlgniku ettemaksukonto saldo seisuga 15.06.2021 on 0,50 eurot.

Aruande koostamise seisuga võlgnikul vara puudub. Elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Võlgnikule on varasemalt kuulunud kinnisasi (kaasomand) asukohaga XXX, mis on võõrandatud aastal 2012; kinnisasi asukohaga XXX (kaasomand), xxx, mis on võõrandatud aastal 2012; korteromand (ühisomanik) asukohaga xxx, mis on võõrandatud aastal 2019; korteromand (kaasomand) asukohaga yyy, mis on võõrandatud aastal 2019 ning korteromand asukohaga qqq, mis on võõrandatud aastal 2003 (lisa 3). Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulu. Võlgnik on olnud osanik XXX OÜ-s (registrikood xxxxxx), mis on kustutatud 15.06.2017. Transpordiameti ajutise halduri päringu vastuse kohaselt võlgnikule sõidukeid ei kuulu. Arvelduskontodel rahalised vahendid puuduvad. Hetkel võib asuda seisukohale, et võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele. Siiski tuleb märkida, et ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit lõplikku järeldust võimalike tagasivõidetavate tehingute osas. Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on üle jõu käivate laenukohustuste võtmine, ehk kasutades pankrotiseaduses ette nähtud kvalifikatsioone, siis on selleks „muud põhjused“. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Arvestades kohustuse suurust ning asjaolu, et ei lähiajal ega ka ettenähtavas tulevikus ei ole näha võlgniku sissetuleku suurenemist, tuleb võlgnikku pidada püsivalt maksejõuetuks. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja palub välja kuulutada pankroti. Võlgnik soovib võlgadest vabastamist läbi pankrotimenetluse. Võlgnik on kinnitanud, et mõistab võlgadest vabastamisega kaasnevaid kohustusi. Arvestades eeltoodut teeb ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Arm’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Pankrotihalduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest ja selle täiendusest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 44 490,11 eurot, kuid vara puudub. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti

nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 561 eurot, millele lisandub käibemaks 112,2 eurot, kokku 673,2 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 66 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 561 eurot, millele lisandub käibemaks 112,2 eurot, kokku 673,2 eurot. Ajutine haldur palub hüvitada riigi vahenditest tasu hüvitis kokku summas 514,8 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ Kuupalga alammäär on käesoleval hetkel 584 eurot. Kuivõrd võlgnikul vara puudub, määrab kohus ajutise halduri tasu osaliselt hüvitada riigi vahenditest summas 673,2 eurot. Tasu kanda büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik