Saneerimine › Saneerimismenetluse järelevalve

tsiviilasjas tekkinud menetluskulud kokku summas 715 eurot ning viivis menetluskuludelt (715 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib ettevõtja esitada saneerimiskava tühistamise osas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohut kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates (SanS § 43 lg 2, TsMS § 661 lg 1 ja 2).

Asjaolud

2020 majandusaasta lõpu seisuga oli ettevõtjal kohustusi bilansis kajastatu kohaselt kokku 479 431,04 eurot, millest lühiajalised kohustused moodustasid 425 711,46 eurot ning pikaajalised kohustused 53 719,58 eurot. Võrreldes 2019. aasta lõpu seisuga on 2020.aasta jooksul kohustused vähenenud kokku - 2 825,8 euro võrra. Ettevõtja omakapital moodustas 2020. aasta lõpu seisuga - 87 584,01 eurot. 2021.aasta esimese nelja kuuga on ettevõtja teeninud müügitulu 108 100,15 eurot, tulu põhivara müügist 4 836,20, muud äritulu 17,47 eurot ja finantstulu 0,02 eurot, kokku moodustasid ettevõtja äritulud 112 953,84 eurot. Ettevõtja 2021. aasta esimese nelja kuu kasum/kahjum moodustas 25 300,35 eurot. 2021. aasta esimese nelja kuu lõpu seisuga oli ettevõtjal varasid kokku bilansis kajastatud väärtuses 466 622,37 eurot, millest käibevara moodustas 142 369,39 eurot ning põhivara 324 252,98 eurot. Võrreldes 2020. aasta lõpu seisuga on 2021. a esimese nelja kuuga varad kokku suurenenud 38 330,26 euro võrra. 2021. aasta esimese nelja kuu lõpu seisuga oli ettevõtjal kohustusi bilansis kajastatu kohaselt kokku 473 101,89 eurot, millest lühiajalised kohustused moodustasid 423 882,31 eurot ning pikaajalised kohustused 49 219,58 eurot. Võrreldes 2020. aasta lõpu seisuga on 2021. a esimese nelja kuuga kohustused vähenenud kokku - 6 329,15 euro võrra. Ettevõtja omakapital moodustas 2021. a esimese nelja kuu lõpu seisuga - 62 283,66 eurot. Saneerimisnõustaja tõi välja, et kuigi perioodi ettevõtja nelja kuu kasum moodustas 25 300,35 eurot ei kajasta see õigesti ettevõtja võimekust tulevikus saneerimiskava täita. Ettevõtja 30.04.2021.a bilansi kohaselt moodustab ettevõtja võlg tarnijatele ees 46 950,50 eurot. Sellele lisandub saneerimiskava järgi 12.02.2021.a sissenõutavaks muutnud esimese intressimakse summas 31 185,74 eurot. Seega omas ettevõtja 30.04.2021.a seisuga sissenõutavaid/lähiajal sissenõutavaks muutuvaid tasumata kohustusi orienteeruvalt summas 78 136,24 eurot. Raha kassas ja pangakontodel, mille arvelt kohustusi koheselt tasuda omas ettevõtja 30.04.2021.a bilansi kohaselt aga summas 1 251,96 eurot. Kokku moodustasid ettevõtja kohustused 30.04.2021.a bilansi kohaselt 473 101,89 eurot, vara kohustuste katteks omas ettevõtja aga summas 466 622,37 eurot. Seega ei ole ettevõtja suutnud saneerimiskavaga ettenähtud maksepuhkuse ajal koguda piisavalt käibevahendeid, mille arvelt oleks võimalik saneerimiskava järgselt võlausaldajatele väljamakseid teha. Ettevõtja poolt edastatud ostureskontrost nähtuvalt ei ole ettevõtja suutnud perioodil 01.01.2021 - 30.04.2021 korrapäraselt tasuda jooksvaid saneerimiskavaga mittehõlmatud kohustusi. Nimelt 30.04.2021.a seisuga oli ettevõtjal tasumata sissenõutavaks muutunud ostureskontro väljavõttes kajastatud kohustusi summas 20 029,57 eurot. Seega ei ole ettevõtja olnud suuteline perioodil 01.01.2021 - 30.04.2021 teenitud kasumi 25 300,35 eurot arvelt korrapäraselt tasuda jooksvaid saneerimiskavaga mittehõlmatud kohustusi. Ettekande lisast 1 väljamaksete graafiku kohaselt on ettevõtjal ettekande esitamise seisuga tasumata sissenõutavaks muutnud põhinõuetelt tasumisele kuuluvad intressimakseid kogusummas 42 880,39 eurot. Edaspidi alates 12.08.2021.a tekib ettevõtjal kohustus hakata võlausaldajatele teostama kvartaalseid põhiosa makseid ja põhisosalt arvestatud intressi makseid, nii et 2021.a teisel poolaastal peab ettevõtja maksma võlausaldajatele kokku 58 180,89 eurot, 2022.a peab ettevõtja maksma võlausaldajatele kokku 122 988,75 eurot, 2023.a peab ettevõtja maksma võlausaldajatele kokku 125 912,42 eurot, 2024.a peab ettevõtja maksma võlausaldajatele kokku 116 556,70 eurot, 2025.a peab ettevõtja maksma võlausaldajatele kokku 118 798,17 eurot ning 2026.a peab ettevõtja maksma võlausaldajatele kokku 61 396,92 eurot. Arvestades asjaolu, et ettevõtja esitatud selgituste kohaselt suudab ta hetkesisu vaadates võlausaldajatele hakata väljamakseid teostama juunis 2021 peab ettevõtja perioodil 30.04.2021 kuni 01.06.2021 (ehk kahe kuu jooksul) teenima kasumit vähemalt 62 909,96 eurot (42880,39 + 20 029,57), kuna ettevõtjal tuleb tasuda nii sissenõutavaks muutunud ostureskontros kajastatud nõuded kui ka saneerimiskava järgi sissenõutavaks muutnud kohustused. Edaspidiselt peab ettevõtja perioodil 01.06.2021 kuni 12.12.2021 teenima kasumit vähemalt 58 180,89 eurot, et suudaks teostada 12.08.2021, 12.09.2021, 12.11.2021 ja 12.12.2021 saneerimiskava kohaseid väljamakseid. Seega peab ettevõtja olema suuteline teenima kasumit perioodil 30.04.2021 12.12.2021 vähemalt 121 090,85 eurot (62 909,96 + 58 180,89). Ettevõtja on saneerimisnõustajale esitatud vastuses märkinud, et 2021. aasta käibeks prognoositakse 350 000 3(15)

eurot ning kasumiks 70 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt esineb oluline ebakindlus ettevõtja suutlikkuse osas saneerimiskavaga võetud kohustusi täita. Ettevõtja juhatuse liikme Janis Üksik edastas saneerimisnõustajale majandustegevuse ülevaate okt 2020 - apr 2021 kohta. Ettevõtja selgituste kohaselt oli 2020 majandusaasta lõpp ettevõtte jaoks väga keeruline. Tulenevalt tervishoiukriisist katkes küttepuude eksport praktiliselt päevapealt, mille tulemusena sai ettevõte 30 veoki koorma asemel eksporti saata 3 koormat. Samuti langes küttepuude hind nii madalale, et rohkem ei olnud mõtet müüa. Sügisel kui see selgus vähendas ettevõtja radikaalselt püsikulusid ning lõpetas lepingud enamus töölistega. Tööle jäi 3 inimest. 2021. aasta algas ettevõtja jaoks aga hästi. Oli üle mitme aasta tavapärasest külmem talv, mis soosis metsade majandamist ning tingis turul küttematerjalide nõudluse. Ka ümarmaterjali hinnad hakkasid ülesse liikuma (eriti ümarpalk). Ettevõtja teenis põhikäibe metsade majandamisest ning materjalide töötlemisest ja müügist. Müügikäibe kasvule aitas kaasa ka suurenenud tellimused Kaitseväelt. Kuna ettevõtja viis eelmisel aastal kulud miinimumini, siis on selle aasta esimese nelja kuuga tekkinud ettevõttele ka ootuspärane tegevuskasum. 2021a. käibeks prognoosib ettevõtja 350 000 eurot ning kasumiks 70 000 eurot. Hetkeseisu vaadates saaks võlausaldajatele tagasimakseid tegema hakata juunis 2021. Kokkuvõtvalt leidis saneerimisnõustaja, et ettevõtja jättis võlausaldajatele tasumata saneerimiskava kohased väljamakseid 42 880,39 eurot ning asjas esineb oluline ebakindlus tema suutlikkuse osas saneerimiskavaga võetud kohustuste täitmisel tulevikus. Seega esinevad ettevõtja tegevuses SanS § 51 lg 1 punktides 2 ja 3 sätestatud alused saneerimiskava tühistamiseks. Saneerimisnõustaja hinnangul jättes võlausaldajatele tasumata saneerimiskava kohased väljamaksed summas 42 880,39 eurot, on ettevõtja rikkunud saneerimiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral (SanS § 51 lg 1 p 2). Oluline on asjaolu, et ettevõtja ei ole teinud peamisele võlausaldajale ühtegi väljamakset, näidates sellega, et ta ei ole suuteline kohtu poolt kinnitatud saneerimiskava täitma. Saneerimisnõustaja arvates ei ole tõenäoline tulevikus sissenõutavaks muutuvate saneerimiskavaga võetud kohustuste tasumine, mis annab samuti aluse saneerimiskava tühistamiseks (SanS § 51 lg 1 p 3). Ettevõtja omakapital oli 2020. aasta lõpu seisuga negatiivne - 87 584,01 eurot, mis näitab, et maksejõuetus ei ole ajutine, vaid süveneva iseloomuga. Saneerimisnõustaja arvates esineb SanS § 51 lg 1 p 2 ja/või SanS § 51 lg 1 p 3 sätestatud alus saneerimiskava tühistamiseks, mistõttu palus saneerimisnõustaja Viru Maakohtu poolt 19.05.2020 kohtumäärusega kinnitatud Viru halud OÜ saneerimiskava tühistamist.

täitmiseks piisavad. Negatiivne omakapital koosmõjus ettevõtja suutmatusega täita jooksvaid rahalisi kohustusi annab üheselt tunnistust sellest, et ettevõtja majanduslik seisund ei võimalda tal täita saneerimiskavast tulenevaid ega saneerimiskavaga hõlmamata jooksvaid kohustusi.

15.03.2021 e-kirjale ning 22.03.2021 saatis Crowdestate AS ettevõtjale ja saneerimisnõustajale e-kirja, milles heidab ettevõtjale ette saneerimiskava kohaste maksete tasumata jätmist ja teenustasuarvete tasumata jätmist ning hoiatab pankrotiavalduse esitamisega. Seetõttu saatis ettevõtja 26.03.2021 saneerimisnõustajale uue e-kirja, millises andis teada, et soovib oma 15.03.2021 e-kirjale saneerimisnõustaja vastust, kuid saneerimisnõustaja ei vastanud ka ettevõtja 26.03.2021 e-kirjale. Ettevõtja 20.05.2021 e-kirjast saneerimisnõustajale nähtub samuti, et ettevõtja soovis saneerimiskava järgsete väljamaksete edasilükkamist 3 kuu võrra. Ettevõtja hinnangul oleks ta suutnud kolmekuise perioodi jooksul koguda piisavalt rahalisi vahendeid, et tasuda suuremas osas esimesed saneerimiskava järgsed väljamaksed. Ettevõtja hinnangul ei ole saneerimisnõustaja, jättes vastamata tema 24.01.2021, 26.01.2021 ja 22.02.2021 e-kirjadele ning 15.03.2021 ja 26.03.2021 e-kirjadele ning jättes kohtule esitamata ettevõtja poolt soovitud taotluse, täitnud saneerimisnõustaja SanS § 16 lg-s 2 sätestatud kohustust nõustada ja abistada ettevõtjat saneerimismenetluse jooksul. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-85-16 p-s 26.1 asunud seisukohale, et ühele võlausaldajale ühel korral saneerimiskavast tuleneva kohustuse täitmata jätmist ei saa pidada oluliseks rikkumiseks, mis õigustaks saneerimiskava tühistamist (SanS § 51 lg 1 p 2). Käesoleval juhul jäi ettevõtjal teostamata võlausaldajatele Crowdestate Collateral Agent OÜ-le ja Crowdestate AS-ile kaks esimest saneerimiskava järgset väljamakset. Ettevõtja hinnangul ei saa seda pidada oluliseks rikkumiseks, arvestades seejuures põhjuseid, millistel jäid väljamaksed tegemata. Ettevõtja hinnangul tuleb olulise rikkumise mõistet sisustada iga kord eraldi vastavalt tegelikele asjaoludele hinnates seejuures, kas ajutised makseraskused on ületatavad. Saneerimisnõustaja saneerimiskava tühistamise taotluse p-st 2 nähtub, et ettevõtja majandustegevus on kasumlik ja finantsnäitajad paranevad iga kuuga. Nimelt moodustas ettevõtja 2021. aasta esimese nelja kuu kasum juba 25 300,35 eurot kui ettevõtja 2020. majandusaasta kahjum oli -17 748,24 eurot. 31.05.2021 seisuga on ettevõtja kasum 43 100,22 eurot ja seega on ettevõtja viimase kuuga teeninud kasumit 17 799,87 eurot. Ettevõtja müügitulu oli 30.04.2021 seisuga 108 100,15 eurot, kuid 31.05.2021 seisuga juba 147 267,58 eurot. Ühe kuuga on ettevõtja müügitulu kasvanud 39 167,43 eurot. Eeltoodust järeldub, et üha suurenev müügitulu võimaldab ettevõtjal tulevikus ka suuremat kasumit teenida. 2020. majandusaasta lõpu seisuga oli ettevõtjal varasid bilansis kajastatud väärtuses 428 292,11 eurot (sh käibevara 98 366,89 eurot ja põhivara 329 925,22 eurot). Kui 2019. aasta lõpu seisuga olid 2020. aasta jooksul varad kokku vähenenud -15 592,15 euro võrra, siis võrreldes 2020. aasta lõpu seisuga on 2021. aasta esimese nelja kuuga varad (30.04.2021 seisuga varade väärtus 466 622,37 eurot) kokku suurenenud 38 330,26 euro võrra. 31.05.2021 seisuga on ettevõtjal varasid kokku 473 600,18 eurot (sh käibevara 150 450,88 eurot ja põhivara 323 149,30 eurot) ning seega on viimase ühe kuu jooksul ettevõtja varad suurenenud 6 977,81 euro võrra. Ettevõtja omakapital moodustas 2020. aasta lõpu seisuga - 87 584,01 eurot, 2021. a esimese nelja kuu lõpu seisuga moodustas omakapital - 62 283,66 eurot, seega omakapital suurenes nelja kuuga 25 300,35 euro võrra. 31.05.2021 seisuga on ettevõtja omakapital – 41 333,79 eurot ja seega ühe kuuga suurenes omakapital 20 949,87 euro võrra. Ettevõtja on vähendanud võlga tarnijatele ühe kuuga 20 945 euro võrra. Saneerimisnõustaja heitis ettevõtjale ette ka seda, et ettevõtja ei ole suutnud perioodil 01.01.2021 – 30.04.2021 korrapäraselt tasuda jooksvaid saneerimiskavaga mittehõlmatud kohustusi summas 20 029, 57 eurot. 09.06.2021 seisuga on ettevõtjal jooksvaid saneerimiskavaga mittehõlmatud tähtaegselt tasumata kohustusi kokku 10 897,18 eurot. Eeltoodust järeldub, et ettevõtjal on igapäevane toimiv majandustegevus, mis on kasumlikkusele suunatud. Ettevõtjal on täitmisel mitmed lepingud, sh riigihankelepingud, ja sõlmimisel uued lepingud, mistõttu ei saa väita, et ajutised makseraskused ei ole ületatavad. Ettevõtja on seisukohal, et tema majandustegevuse jätkusuutlikkus on tõenäoline. Saneerimismenetluse lõppemisele järgneb suure tõenäosusega ettevõtja pankrotimenetlus. Saneerimiskavas tõdetakse, et pankrotimenetluse alustamine ei ole hea alternatiiv, sest pankrotivara müügist arvestatakse enne võlausaldajatele väljamaksete tegemist maha ka pankrotimenetluse kulud ning võlausaldajad võivad ettevõtja pankroti väljakuulutamise korral tõenäoliselt saada rahuldatud üksnes ca 20 % ulatuses. Ettevõtja hinnangul on masinate kiirmüügist saadav tasu jääks vahemikku 100 000-150 000 eurot. Seega ei ole saneerimismenetluse lõpetamine käesoleval ajal 6(15)

ei ettevõtja ega võlausaldajate huvides, sest ettevõtjal on võimalik jätkata oma majandustegevust ning võlausaldajatel on võimalik saada oma nõuded rahuldatud enam kui 20 % ulatuses. Ettevõtja asus seisukohale, et käesoleval ajal ei ole põhjendatud saneerimiskava tühistamine ja ettevõtja suhtes pankrotimenetluse algatamine, vaid saneerimismenetluse jätkamine. Lisaks eeltoodule möönis ettevõtja, et käesolevas tsiviilasjas 19.05.2020 kohtumäärusega kinnitatud saneerimiskava nõuetekohane täitmine on osutunud keerulisemaks kui algselt prognoositud. Saneerimiskavas sisaldub intressinõue 10 % aastas põhinõude jäägilt kvartaalsete maksetena kokku summas 178 928,17 eurot, mis on ebamõistlikult suur ja muudab saneerimiskava täitmise keeruliseks. Ettevõtja ei ole saanud ka Crowdestate Collateral Agent OÜ-ga ja Crowdestate ASiga kokku leppida saneerimiskavas sisalduvate intressimaksete tasumiseks, sest võlausaldajad ei vastanud ettevõtja saadetud e-kirjadele ning see on samuti raskendanud saneerimiskava täitmist. Ettevõtja pidas mõistlikuks saneerimiskava muutmist ja kohandada see vastavaks tegelikule olukorrale, sest ettevõtja majanduslikud näitajad paranevad iga kuuga, ettevõtja on võimeline ajutisest makseraskusest välja tulema ja pankrotiolukord oleks välditav saneerimiskava muutmisega (VÕVS § 35 lg 1; Riigikohtu lahend nr 2-16-10124 p 18.3).

võlausaldajatega täiendavate kokkulepete sõlmimist. Ettevõtja 11.06.2021 menetlusdokumendile lisatud finantsandmed kinnitavad tegelikult, et ettevõtja ei suuda saneerimiskava täita. Seisuga 31.05.2021 on Ettevõtja omakapital jätkuvalt negatiivne ning miinus on arvestatavalt suur, s.o 41 333,79 eurot. Kasumiaruande järgi on ettevõtja küll väidetavalt teeninud 2021. a jooksul kasumit summas 43 100,22 eurot, kuid see ei kinnita mingil viisil ettevõtja võimet täita saneerimiskava. Jooksev kasum on vaid raamatupidamislik number, mida ei saa kasutada täies ulatuses reaalsete väljamaksete tegemiseks. Lisaks tuleb arvestada, et ettevõtja peab 2021. a jooksul tasuma saneerimiskava alusel 101 061,29 eurot ehk ca 2,3 korda enam kui on väidetav jooksev kasum. Saneerimiskavast tulenevatele kohustustele lisanduvad veel muud jooksvad kohustused ja tegevuskulud (maksed tarnijatele, töötajatele jms) – seega on ettevõtja tegelikud väljaminekud võrreldes saneerimiskavas märgituga veelgi suuremad. Võlausaldajad juhtisid tähelepanu sellele, et ettevõtja esitatud ostureskontro ei kajasta maksmata arveid adekvaatselt, sest sealt on puudu Crowdestate AS-le võlgnetavad arved (ehk vähemalt summa 4200 eurot + viivis). Ettevõtja 31.05.2021 bilansist nähtuvalt on ettevõtja lühiajalise maksevõime kordaja (likviidsus) äärmiselt madal, s.o kõigest 0,366; võlakordaja näitab, kui suurt osa äriühingu varast finantseeritakse võõrkapitaliga ning see on üks levinuim suhtarv äriühingu pikaajalise maksevõime hindamisel. Võlakordaja leitakse koguvõlgnevuse jagamisel koguvaraga. Praktikas ollakse seisukohal, et võlakordaja ei tohiks olla suurem kui 0,7. Ettevõtja 31.05.2021 bilansist lähtudes on ettevõtja puhul võlakordaja koguni 1,00. Eelnev kinnitab, et ettevõtja pikaajaline maksevõime on äärmiselt nõrk. Ettevõtja suutmatus täita kehtivat saneerimiskava ei saa anda alust saneerimiskava muutmiseks. Teistsugust järeldust ei saa teha ka ettevõtja viidatud Riigikohtu lahendist nr 2-16-10124. Selle lahendi punktis 18.3 jaatas küll Riigikohus saneerimiskava muutmise võimalust, kuid seda täiendava nõude lisamise võtmes, mitte aga olukorras, kus ettevõtja rikub oluliselt kehtivat saneerimiskava. Ebaõige on ettevõtja väide, et saneerimiskavas sätestatud intress 10% aastas on ebamõistlikult suur. Ühisrahastuse projektides jäävad tavapärased intressimäärad vahemikku 10–20% aastas. Nii leppis ka ettevõtja portaali www.crowdestate.eu vahendusel laenu võttes kokku intressimääras 15% aastas. Saneerimiskavas toodud intressi on juba võrreldes algse laenusuhtega oluliselt vähendatud. Intressi täiendav vähendamine ei ole põhjendatud, kuna see kahjustab ebaproportsionaalselt võlausaldajate õigusi ning annab ettevõtjale lubamatu konkurentsieelise (sisuliselt saaks ettevõtja võimaluse kasutada laenuraha turutingimustest oluliselt soodsamatel tingimustel).

55 sätestatu alusel peatada kinnitatud saneerimiskava järgsed maksed ja muuta vajadusel saneerimiskava. -Samal kuupäeval s.o 05.03.2021 edastas saneerimisnõustaja päringu võlausaldajatele päringu ettevõtjale esitatud arvete kohta. Võlausaldajad edastasid saneerimisnõustajale arved koos selgitusega. -15.03.2021 edastas ettevõtja saneerimisnõustajale vastuse, milles ettevõtja lubas tasuda kasumi arvelt kvartaalse intressimakse märtsi kuu jooksul summas 11 694,65 eur. -Järgnevalt teavitasid võlausaldajad saneerimisnõustajat korduvalt, et ettevõtja ei ole saneerimiskva kohaseid väljamakseid teostanud. -17.05.2021. esitas saneerimisnõustaja ettevõtjale täiendava päringu teabe saamiseks ettevõtja saneerimisemenetluses (21.05.2021 ettekanne). Päringu vastusest selgus, et ettevõtja ei ole saneerimiskava täitma asunud ning esinevad SanS § 51 lg 1 punktides 2 ja 3 sätestatud alused saneerimiskava tühistamiseks. Seega on saneerimisnõustaja suhelnud saneerimismenetluses nii võlausaldajate kui ka ettevõtjaga. Ebaõiged on ettevõtja väited, et saneerimisnõustaja jättis täitmata SanS § 16 lg 2 tuleneva kohustuse. Saneerimisnõustaja on korrektselt teavitanud ettevõtjat kohustusest tasuda saneerimiskava järgseid makseid. Seega oli ettevõtja teadlik talle saneerimiskavaga pandud kohustustest, ning väide nagu ettevõtja sai teada veebruaris 2021 saneerimiskava kohase väljamakse kohta alles 05.06.2021 saneerimisnõustaja poolt ettevõtjale saadetud graafikust on ebaõige. Saneerimisnõustaja oli sunnitud saneerimiskava sõnastusest lähtuvalt koostama ja ettevõtjale edastama selgitava graafiku, kuna ettevõtja jättis teostamata esimese saneerimiskava kohase väljamakse võlausaldajatele. Saneerimisnõustaja edastas võlausaldajatele 21.01.2021 selgituseks informatsiooni saneerimiskava kohaselt teostavate maksete kohta, kuna võlausaldajad olid saneerimiskva valesti tõlgendades asunud ettevõtjalt nõudma intressimaksete teostamist ennem intressimaksete sissenõutavaks muutmist. Esitatud selgituse tulemusel tegid võlausaldajad vajalikud parandused. Samuti palus saneerimisnõustaja võlausaldajatel esitada selgitusi ettevõtjale esitatud arvete kohta. Võlausaldajate vastusest selgus, et ülejäänud ettevõtjale esitatud arved tulenevad ettevõtja ja Crowdestate AS vahel sõlmitud kehtivast ühisrahastusplatvormi kasutamise koostöölepingust ning on muutnud sissenõutavaks peale saneerimiskava kinnitamist. Kuna saneerimiskavaga ei ole üles öeldud ettevõtja ja Crowdestate AS vahel sõlmitud lepingut ning arved on muutnud sissenõutavaks pärast saneerimiskava kinnitamist, siis ei ole esitatud arved hõlmatud saneerimiskavaga ning kuuluvad tasumisele saneerimiskava väliselt. Nimetatud informatsioon on ettevõtjale ka telefoni teel edastatud. Saneerimisnõustaja toob välja, et ka Riigikohus on lahendi 2-16-10124 p-s 19 märkinud, et saneerimismenetluses saab ümber kujundada üksnes saneerimismenetluse algatamise ajaks sissenõutavaks muutunud nõudeid, st mitte nõudeid, mis ei ole veel muutunud sissenõutavaks või ei ole isegi tekkinud. Nii ei saa vähemalt üldjuhul etteulatuvalt muuta kestvuslepingutest tulenevaid nõudeid, st sisuliselt muuta etteulatuvalt kestvuslepingut (vt Riigikohtu 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 45). SanS § 55 alusel esitatava taotluse esitamise võimalusest teavitas saneerimisnõustaja ettevõtjat ja taotluse esitamine lasus ettevõtjal, mitte saneerimisnõustajal. Ettevõtja on kohtule esitatud seisukohas välja toonud, et on suutnud ühe kuu jooksul teenitud kasumi arvelt vähendada saneerimiskava väliseid jooksvaid kohustusi tarnijate ees poole võrra (vt ettevõtja seiskoha punkt 2.24). Võrreldes ettevõtja bilanssi seisuga 30.04.2021 (21.05.2021 ettekande lisa 7) ja seisuga 31.05.2021 (ettevõtja seisukoha lisa 12) selgub, et ettevõtja kohustused moodustasid 30.04.2021 seisuga 473 101,89 eurot (sh lühiajalised kohustused 423 882,31 eurot) ning 31.05.2021 seisuga 472 697,31 eurot (sh lühiajalised kohustused 423 477,73 eurot). Seega on lühiajalised kohustused vähenenud ühe kuu jooksul ainult 404,58 euro võrra. Eeltoodust nähtub, et kuigi ettevõtja on suutnud vähendada jooksvaid kohustusi tarnijate ees ei ole see märgatavalt vähendanud ettevõtja lühiajalisi kohustusi. Ettevõtja ei ole korduvatele lubadustele vaatamata asunud saneerimiskava täitma. Ettevõtja ei ole põhistanud oma suutlikkust hetkel saneerimiskava alusel sissenõutavateks muutunud ja tulevikus 9(15)

sissenõutavaks muutuvate väljamaksete tasumisel. Ühtegi saneerimiskava järgi sissenõutavaks muutnud väljamakset ettevõtja täiendava kahe kuu jooksul tasuda ei ole suutnud. Saneerimisnõustaja tõi 21.05.2021 ettekandes välja, et lisanduvalt saneerimiskava kohaselt käesoleva ajahetkeni summas 42880,39 eurot sissenõutavaks muutnud väljamaksetele tuleb ettevõtjal tasuda 2021. aasta teisel poolaastal võlausaldajatele kokku 58 180,89 eurot (12.08.2021. a 11694,65 eurot, 12.09.2021. a 17541,98 eurot, 12.11.2021 .a 11402,29 eurot ning 12.12.2021. a 17541,98 eurot). Seega peab ettevõtja teenima ainuüksi saneerimiskava kohaste väljamaksete teostamiseks 2021. a järgneva 6 kuu jooksul kasumit summas 101 061,28 eurot, millest järgneva kolme kuu kasum peab moodustama 72 117,02 eurot. Arvestades, et perioodil 01.01.2021 – 31.05.2021 teenitud tulude summas 152 121,27 eurot arvelt ei ole ettevõtja suutnud tasuda korrektselt jooksvaid saneerimiskava väliseid kohustusi on ebatõenäoline, et järgneva seitsme kuu jooksul prognoositud käibe 197 878,73 eurot (350 000 – 152 121,27) arvelt suudaks ettevõtja tasuda saneerimiskava kohaseid väljamakseid summas 101 061,28 eurot. Eeltoodule tuginevalt jäi saneerimisnõustaja oma 21.05.2021 seisukohtade ja taotluste juurde ning leidis, et ettevõtja etteheited on põhjendamatud. Saneerimiskava muutmine on võimalik, kuid tõenäoliselt mitte antud menetluses, kuna selleks on vajalik võlausaldajate nõusolek (VÕVS § 35 lg 3 ja SanS § 55 lg 3). On ebatõenäoline, et võlausaldajad saneerimiskava muutmist toetaks. Saneerimisnõustaja hinnangul oleks võimalik kava täitmise tähtaja peatamine ainult saneerimiskava kohaselt tulevikus tehtavate väljamaksete suhtes (TsMS § 480 lg 3). Hetke olukorras on sissenõutavaks muutnud saneerimiskava kohased väljamaksed summas 42 880,39 eurot. Seega ei annaks menetluse peatamine kolmeks kuuks tehtavate maksete osas saneerimise eesmärkide saavutada arvestades peatamisele järgnevalt saneerimiskava kohaste väljamaksete sagedust ja suurust (vt ka 21.05.2021 esitatud ettekandele lisatud graafikut). Ettevõtjale oli saneerimiskava alusel ettenähtud puhkus intressimaksete tasumisel 8 kuud ning põhiosa maksete tasumisel üks aasta. Seega on ettevõtja suhtes saneerimiskava kohaste väljamaksete tasumise ajatamist juba kohaldatud. Ettevõtja täitis saneerimiskavale lisatud käibeprognoosi 170 000 eurot, teenides 2020. aastal tulu äritegevusest 225 213,74 eurot (vt ka saneerimiskava lisa 3 ning 21.05.2021 esitatud ettekande lisa 4). Samuti on ettevõtja täitmas 2021. a käibeprognoosi 320 000 eurot teenides perioodil 01.01.2021 – 31.05.2021 tulu äritegevusest 152 121,27 eurot. Seega on ettevõtja täitnud oma eesmärgid SanS § 55 lg 1 ja 2 mõistes ning puudub VÕVS § 35 lg 1 sätestatud võlgniku varalise seisundi oluline muutumine. Samuti sedastas ettevõtja, et möödunud külm talv ja puiduturu elavnemine 2020.a III kvartalis aitas kaasa ettevõtja eesmärkide saavutamisele. Eeltoodust tulenevalt puudub saneerimisnõustaja hinnangul võimalus ettevõtja saneerimiskava muutmiseks.

pakkuda võlausaldajatele välja võlgnevuse ajatamine ja kõrvalnõuete vähendamine samadel tingimustel, siis moodustavad kõik kolm võlausaldajat ühe rühma. Saneerimisabinõudeks on põhinõuete tasumine kogu ulatuses ja kõrvalnõuete tühistamine ning nõuete täitmise tähtaja pikendamine. Viru halud OÜ-l on saneeritavaid kohustusi kokku 467 786,07 eurot (põhinõuded) järgmiselt: Võlausaldaja Nõude summa Kõrvalnõuded Crowdestate Collateral Agent OÜ 421 886,07 24 554,29 Crowdestate AS

92,50

E. Ü.

45 000,00 Võlakohustuste tasumine põhivõlgnevuse kokku 467 786,07 euro ulatuses toimub kuue aasta jooksul alates saneerimiskava kinnitamise kohtumääruse jõustumisest järgmiselt: - esimesel aastal peale saneerimiskava kinnitamise kohtumääruse jõustumist võlausaldajatele tagasimakseid ei tehta; - järgmistel aastatel tagastatakse: teisel aastal 15%, kolmandal aastal 20%, neljandal aastal 20%, viiendal aastal 20% ja kuuendal aastal 25% iga võlausaldaja põhinõude suurusest kvartaalsete maksetena. Väljamaksete tegemise aega hakatakse arvestama alates saneerimiskava kinnitava kohtumääruse jõustumise kuupäevast. Kvartaalsed maksed teostatakse alates teisest aastast peale saneerimiskava kinnitava kohtumääruse jõustumist ning kvartaliks loetakse iga kolme kuu möödumist peale ühte aastat alates saneerimiskava kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Põhinõudelt tasutakse võlausaldajatele intressi arvestusega 10% aastas põhinõude jäägilt kvartaalsete maksetena. Esimene intressimakse teostatakse 8 kuu möödumisel saneerimiskava kinnitava kohtumääruse jõustumise kuupäevast. Viiviste ja muude kõrvalnõuete ( sh sissenõudmiskulud, võimalikud leppetrahvid jmt) arvestamine lõpetatakse ning viivised ja muud kõrvalnõuded kuuluvad tühistamisele 100% ulatuses. Saneerimiskava kinnitamise kohtumäärus jõustus 12.06.2020.

11(15)

Tuvastatud on, et ettevõtja majanduslik seisund vaatamata oma tegevusele ei ole selline, mis võimaldaks tal oma kohustusi täita. Ettevõtja omakapital oli 31.12.2020 ning 30.04.2021 seisuga negatiivne, samuti ei ole ettevõtja rahavood kohustuste täitmiseks piisavad. Negatiivne omakapital koosmõjus ettevõtja suutmatusega täita jooksvaid rahalisi kohustusi annab üheselt tunnistust sellest, et ettevõtja majanduslik seisund ei võimalda tal täita saneerimiskavast tulenevaid ega saneerimiskavaga hõlmamata jooksvaid kohustusi (tl 162-171 I kd). Kohus nõustub saneerimisnõustaja järeldusega, et kuigi perioodi ettevõtja nelja kuu kasum moodustas 25 300,35 eurot ei kajasta see õigesti ettevõtja võimekust tulevikus saneerimiskava täita. Saneerimisnõustaja on välja toonud, et ettevõtja 30.04.2021. a bilansi kohaselt moodustab ettevõtja võlg tarnijatele ees 46 950,50 eurot. Sellele lisandub saneerimiskava järgi 12.02.2021. a sissenõutavaks muutnud esimese intressimakse summas 31 185,74 eurot. Seega omas ettevõtja 30.04.2021. a seisuga sissenõutavaid/lähiajal sissenõutavaks muutuvaid tasumata kohustusi orienteeruvalt summas 78 136,24 eurot. Raha kassas ja pangakontodel, mille arvelt kohustusi koheselt tasuda omas ettevõtja 30.04.2021. a bilanssi kohaselt aga summas 1 251,96 eurot. Kokku moodustasid ettevõtja kohustused 30.04.2021. a bilanssi kohaselt 473 101,89 eurot, vara kohustuste katteks omas ettevõtja aga summas 466 622,37 eurot. Seega ei ole ettevõtja suutnud saneerimiskavaga ettenähtud maksepuhkuse ajal koguda piisavalt käibevahendeid, mille arvelt oleks võimalik saneerimiskava järgselt võlausaldajatele väljamakseid teha. Ettevõtja poolt edastatud ostureskontrost nähtub, et ettevõtja ei ole suutnud perioodil 01.01.2021 - 30.04.2021 korrapäraselt tasuda jooksvaid saneerimiskavaga mittehõlmatud kohustusi (tl 168-169 I kd). Esitatust nähtub, et 30.04.2021. a seisuga oli ettevõtjal tasumata sissenõutavaks muutunud ostureskontro väljavõttes kajastatud kohustusi summas 20 029,57 eurot. Seega ei ole ettevõtja olnud suuteline perioodil 01.01.2021 30.04.2021 teenitud kasumi 25 300,35 eurot arvelt korrapäraselt tasuda jooksvaid saneerimiskavaga mittehõlmatud kohustusi. Väljamaksete graafiku (tl 151-159 I kd) kohaselt on ettevõtjal tasumata sissenõutavaks muutnud põhinõuetelt tasumisele kuuluvad intressimakseid kogusummas 42 880,39 eurot. Edaspidi alates 12.08.2021. a tekib ettevõtjal kohustus hakata võlausaldajatele teostama kvartaalseid põhiosa makseid ja põhisosalt arvestatud intressi makseid, nii et 2021. a teisel poolaastal peab ettevõtja maksma võlausaldajatele kokku 58 180,89 eurot, 2022. a peab ettevõtja maksma võlausaldajatele kokku 122 988,75 eurot, 2023. a peab ettevõtja maksma võlausaldajatele kokku 125 912,42 eurot, 2024. a peab ettevõtja maksma võlausaldajatele kokku 116 556,70 eurot, 2025. a peab ettevõtja maksma võlausaldajatele kokku 118 798,17 eurot ning 2026. a peab ettevõtja maksma võlausaldajatele kokku 61 396,92 eurot. Sellega arvestades tuleks ettevõtjal teenida 30.04.2021. a kuni 01.06.2021. a (ehk kahe kuu jooksul) kasumit vähemalt 62 909,96 eurot (42880,39 + 20 029,57), kuna ettevõtjal tuleb tasuda nii sissenõutavaks muutunud ostureskontros kajastatud nõuded kui ka saneerimiskava järgi sissenõutavaks muutnud kohustused. Edaspidiselt peab ettevõtja perioodil 01.06.2021. a kuni 12.12.2021 .a teenima kasumit vähemalt 58 180,89 eurot, et suudaks teostada 12.08.2021.a, 12.09.2021. a, 12.11.2021. a ja 12.12.2021. a saneerimiskava kohaseid väljamakseid. Seega peab ettevõtja olema suuteline teenima kasumit perioodil 30.04.2021. a - 12.12.2021. a vähemalt 121 090,85 eurot (62 909,96 + 58 180,89). Kohus nõustub saneerimisnõustaja prognoosiga kasumi teenimise osas. Ettevõtja on saneerimisnõustajale esitatud vastuses märkinud, et 2021a. käibeks prognoositakse 350 000 eurot ning kasumiks 70 000 eurot (tl 161 I kd). Eelnevat ei muuda ka ettevõtja kajastatud finantsseisundi väidetav paranemine. Ettevõtja on välja toonud, et on suutnud ühe kuu jooksul teenitud kasumi arvelt vähendada saneerimiskava väliseid jooksvaid kohustusi tarnijate ees poole võrra. Võrreldes ettevõtja bilanssi seisuga 30.04.2021 ja seisuga 31.05.2021 selgub, et ettevõtja kohustused moodustasid 30.04.2021 seisuga 473 101,89 eurot (sh lühiajalised kohustused 423 882,31 eurot) ning 31.05.2021. a sisuga 472 697,31 eurot (sh lühiajalised kohustused 423 477,73 eurot). Seega on lühiajalised kohustused vähenenud ühe kuu jooksul ainult 404,58 euro võrra. Eeltoodust nähtub, et kuigi ettevõtja on suutnud vähendada jooksvaid kohustusi tarnijate ees ei ole see märgatavalt vähendanud ettevõtja lühiajalisi kohustusi.

12(15)

Ettevõtja kirjeldab küll finantsseisundi väidetavat paranemist, kuid avaldab samas, et ta ei suuda ka paranenud finantsseisundi oludes kehtival kujul saneerimiskava täita ning juhul, kui saneerimiskava ei muudeta, ettevõtja tõenäoliselt pankrotistub. Ettevõtja poolt esitatud tõendid (tl 22-25 II kd) kinnitavad tegelikult samuti, et ettevõtja ei suuda saneerimiskava täita. Seisuga 31.05.2021 on ettevõtja omakapital jätkuvalt negatiivne ning miinus on arvestatavalt suur, s.o -41 333,79 eurot. Kasumiaruande järgi on ettevõtja küll väidetavalt teeninud 2021. a jooksul kasumit summas 43 100,22 eurot, kuid see ei kinnita ettevõtja võimet täita saneerimiskava. Jooksev kasum on vaid raamatupidamislik number, mida ei saa kasutada täies ulatuses reaalsete väljamaksete tegemiseks. Lisaks tuleb arvestada, et ettevõtja peab 2021. a jooksul tasuma saneerimiskava alusel 101 061,29 eurot ehk ca 2,3 korda enam kui on väidetav jooksev kasum. Saneerimiskavast tulenevatele kohustustele lisanduvad veel muud jooksvad kohustused ja tegevuskulud (maksed tarnijatele, töötajatele jms) – seega on ettevõtja tegelikud väljaminekud võrreldes saneerimiskavas märgituga veelgi suuremad. Võlausaldajad on juhtinud tähelepanu ka sellele, et ettevõtja esitatud ostureskontro ei kajasta maksmata arveid adekvaatselt, sest sealt on puudu Crowdestate AS-le võlgnetavad arved (ehk vähemalt summa 4200 eurot + viivis). Ettevõtja on avaldanud, et tal on täitmisel mitmed lepingud, sh riigihankelepingud, ja sõlmimisel uued lepingud, mistõttu ei saa väita, et ajutised makseraskused ei ole ületatavad. Ettevõtja ei ole nimetatud asjaolu kohta tõendeid esitanud. Ettevõtja pole vaatamata korduvatele lubadustele asunud saneerimiskava täitma. Ettevõtja on lubanud 15.03.2021. a saadetud e-kirjas tasuda kasumi arvelt kvartaalse intressimakse märtsi kuu jooksul summas 11 694,65 eurot. Täiendavalt on ettevõtja lubanud hakata võlausaldajatele tagasimakseid tegema juunis 2021. Ettevõtja antud hetkeni saneerimiskava kohaseid väljamakseid teostanud ei ole. Kohus leiab, et ettevõtja ei ole põhistanud suutlikust hetkel saneerimiskava alusel sissenõutavateks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate väljamaksete tasumisel. Võlausaldajad on ka esile toonud, et ettevõtjal on Crowdestate’ile saneerimiskava kinnitamise järgselt täies ulatuses tasumata arved summas 4200 eurot (tl 192-199 I kd). Kuigi saneerimiskava neid kohustusi ei hõlma, on arvete tasumata jätmine siiski täiendav kaalutlus, mida tuleb arvesse võtta, sest see annab tunnistust ettevõtja majanduslikust suutmatusest täita oma jooksvaid rahalisi kohustusi (ja seega ka saneerimiskava). Vastuseks ettevõtja seisukohale, et ettevõtjale arvete väljastamine on saneerimiskavaga vastuolus, leiab kohus, et saneerimiskavas ei ole sätestatud, et ettevõtja on vabastatud Crowdestate AS-i ees ka tulevaste lepinguliste kohustuste täitmisest. Võlausaldaja on selgitanud, et ettevõtja ning Crowdestate AS-i vahel kehtib kaks koostöölepingut, mille punktide 3.1 ja 3.3 kohaselt peab ettevõtja maksma Crowdestate AS-ile kvartaalset põhitasu (tl 37-44, 45-51 II kd). Ettevõtjale saneerimismenetluse kestel esitatud arved kajastavadki koostöölepingutest tulenevat põhitasu maksmise kohustust, neid nõudeid saneerimiskava ei hõlma ning Crowdestate AS saab seega nõuda arvete tasumist üldises korras. Ettevõtja ei ole tõendanud, et oleks eelviidatud arveid tasunud, mis kinnitab, et ettevõtja ei ole suuteline täitma jooksvaid rahalisi kohustusi. Võlausaldajad on teinud asjakohased viited ja esitanud tõendid ka selle kohta, et ettevõtete maksevõime hindamiseks kasutatavad finantssuhtarvud kinnitavad ettevõtja võimetust täita jooksvaid kohustusi: 1) lühiajalise maksevõime kordaja näitab äriühingu võimet katta võlausaldajate lühiajalised nõuded käibevaraga, st äriühingu likviidsust. Lühiajalise maksevõime kordaja leitakse käibevara jagamisel lühiajaliste kohustustega. Kui vastav näitaja on väiksem kui 1, peetakse äriühingu likviidsust nõrgaks (vt Tallinna Ringkonnakohtu määruse lk 7, tl 52-58 II kd). Ettevõtja 31.05.2021 bilansist nähtuvalt on ettevõtja lühiajalise maksevõime kordaja (likviidsus) äärmiselt madal, s.o kõigest 0,366 (tl 23-24 II kd); 2) võlakordaja näitab, kui suurt osa äriühingu varast finantseeritakse võõrkapitaliga ning see on üks levinuim suhtarv äriühingu pikaajalise maksevõime hindamisel. Võlakordaja leitakse koguvõlgnevuse jagamisel koguvaraga. Praktikas ollakse seisukohal, et võlakordaja ei tohiks olla suurem kui 0,7 (tl 59-60 II kd). Ettevõtja 31.05.2021 bilansist lähtudes on ettevõtja puhul võlakordaja koguni 1,00 (tl 23-24 II kd). Eelnev kinnitab, et ettevõtja pikaajaline maksevõime on äärmiselt nõrk. 13(15)

Kohtu hinnangul ei ole asjakohane ettevõtja väide, et saneerimiskava täitmist on raskendanud võlausaldajatega intressi tasumiseks kokkuleppe puudumine. Ettevõtja kohustus tasuda võlausaldajatele intressi (sh intressimäär ja maksete tähtajad) on toodud saneerimiskavas. Saneerimiskavast tulenevate maksete tegemine ei eelda võlausaldajatega täiendavate kokkulepete sõlmimist. Samuti ei eelda kokkulepete sõlmimist saneerimiskavast tuleneva aruandluskohustuse täitmine. Tuvastatud on, et ettevõtja ei ole teinud makseid mis tahes summas ning avaldab ka veel 11.06.2021 menetlusdokumendis, et ta ei suuda saneerimiskava täita. Järelikult ei ole maksete tegemata jätmise põhjuseks mitte võlausaldajatega kokkuleppe puudumine, vaid ettevõtja majanduslik suutmatus oma kohustusi täita. Kohus ei nõustu ettevõtjaga ka selles, et saneerimiskavas sisalduv intressinõue 10 % aastas põhinõude jäägilt on ebamõistlikult suur. Võlausaldajad on selgitanud, et ühisrahastuse projektides jäävad tavapärased intressimäärad vahemikku 10–20% aastas. Nii leppis ka ettevõtja portaali www.crowdestate.eu vahendusel laenu võttes kokku intressimääras 15% aastas. Seega saneerimiskavas toodud intressi on juba võrreldes algse laenusuhtega oluliselt vähendatud. Kohus nõustub, et intressi täiendav vähendamine ei ole põhjendatud, kuna see kahjustab ebaproportsionaalselt võlausaldajate õigusi ning annab ettevõtjale lubamatu konkurentsieelise (sisuliselt saaks ettevõtja võimaluse kasutada laenuraha turutingimustest oluliselt soodsamatel tingimustel). Saneerimisnõustaja poolt esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et saneerimisnõustaja on saneerimismenetluses suhelnud nii võlausaldajate kui ka ettevõtjaga ja täitnud oma kohustusi, seega ettevõtja etteheited saneerimisnõustaja tegevusele ei ole asjakohased (tl 70-92 II kd). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et saneerimisnõustaja Martin Kruppi taotlus Viru halud OÜ (saneerimisel) saneerimiskava tühistamiseks ja saneerimismenetluse lõpetamiseks on põhjendatud ning kohus tühistab Viru Maakohtu 19.05.2020 kohtumäärusega kinnitatud Viru halud OÜ (saneerimisel) saneerimiskava ja lõpetab Viru halud OÜ (saneerimisel) saneerimismenetluse. Seetõttu ei kuulu rahuldamisele Viru halud OÜ (saneerimisel) taotlus saneerimiskava muutmiseks tähtaja määramiseks.

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodu alusel kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Võlausaldajad on taotlenud menetluskulude väljamõistmist Crowdestate AS-i kasuks summas 715 eurot, s.o i) võlausaldajate 11.06.2021 menetlusdokumendis kajastatud menetluskulu 195 eurot ja ii) 28.06.2021 menetlusdokumendi koostamisega seotud kulu 520 eurot ning märkida menetluskulude kindaksmääramise kohtulahendis, et Viru halud OÜ on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Esindaja ajakulu on kokku 5 tundi 30 minutit tunnitasuga 130 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et esitatud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning kohus mõistab Viru halud OÜ-lt Crowdestate AS-i kasuks välja käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulud kokku summas 715 eurot ning määrab, et Viru halud OÜ on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.