R P hagi L P, R P vastu sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2020/9976
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R P (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx); Kostja I: L P (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Kostja II: R P (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Kostjate seaduslik esindaja: L R (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx); Kostjate lepinguline esindaja: Olga Väina (Ramstor OÜ, [email protected]).
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 022/2020/9976 osaliselt lubamatuks elatise võlgnevuse osas, mis on algatatud Harju Maakohtu 19.03.2020 määruse tsiviilasjas nr 2-19-137244 alusel nõude 565 euro sundkorras täitmiseks hageja R P suhtes perioodi eest 01.03.2020 kuni 20.12.2020.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud poolt endi kanda, välja arvatud kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavate menetluskulude osas. Jätta kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 3.2 Jätta poolte menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. 3.3 Riigilõiv 300 eurot, mille tasumisest hagi esitamisel Harju Maakohus hageja 18.03.2021 määrusega vabastas, tuleb pooltel tasuda riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.
2-21-2979 3.2 Mõista hagejalt R P riigituludesse välja menetluskuluna tasumata riigilõiv summas 124,50 eurot. Mõista kostjatelt L P ja R P solidaarselt riigituludesse välja menetluskuluna tasumata riigilõiv summas 175,50 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda vastavalt otsusele lisatud makseinfole 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb kostjatel tasuda Eesti Vabariigile otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.R P (hageja) esitas 25.02.2021 Harju Maakohtule hagi L P (kostja I) ja R P (kostja II) vastu sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2020/9976. Kohus võttis hagi 18.03.2021 määrusega menetlusse. Kostjate seaduslikule esindajale on 18.03.2021 menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte toimetatud 25.03.2021 e-kirjaga TsMS § 3141 lg 2 alusel. Kostjad ei ole hagile tähtaegselt vastanud, mistõttu vastavalt TsMS § 407 lgle 1 rahuldas kohus hagi 16.04.2021 tagaseljaotsusega.
2.Kostjad esitasid 17.05.2021 Harju Maakohtule kaja, milles taotlevad taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-2979 ning jätta hagiavaldus rahuldamata. Harju Maakohus jättis kaja 19.05.2021 määrusega käiguta ja kohustas kostjaid tasuma täiendav kaja kautsjon. Kostjad tasusid täiendava kautsjoni 25.05.2021.
3.08.06.2021 määrusega rahuldas kohus kostja I L P ja kostja II R P poolt 17.05.2021 esitatud kaja 16.04.2021 tagaseljaotsusele tsiviilasjas nr 2-21-2979 ning taastas tsiviilasjas nr 2-212979 menetlus. Sama määrusega arvas kohus kostja I L P ja kostja II R P poolt 17.05.2021 ja 25.05.2021 tasutud kaja kautsjoni 225 eurot riigituludesse.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Vastavalt Harju Maakohtu 19.03.2020.a kohtumääruse tsiviilasjas nr. 2-19-137244 on hageja kohustatud tasuma kostjatele elatist määras, mis on määratletud kohtumäärusega.
2 (7)
2-21-2979 Kohtutäituri Elin Vilippuse poolt on algatatud sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2020/9976, milles täitedokumendiks on toodud kohtumäärus.
2.Vastavalt täitemenetluse teatele lisaks perioodilistele maksetele kuulub sissenõudmisele ka võlgnevus suuruses 2 345 eurot alates 01.03.2020.a kuni 20.12.2020.а. Hageja ei nõustu võlgnevuse suurusega, mis kuulub sissenõudmisele antud täitemenetluses. Nagu on toodud p.
1.1.kohtumääruse resolutsioonis: R P tasub elatisraha tütre L Pi ülalpidamiseks summas 270 eurot kuus alates 01.03.2020.a kuni lapse täisealiseks saamiseni ning kustutab võla 2020.a veebruari kuu eest summas 70 eurot hiljemalt 31.03.2020.a. P. 1.2. kohtumääruse resolutsioonis on öeldud: R P tasub elatisraha poja R Pi ülalpidamiseks summas 270 eurot kuus alates 01.03.2020.a kuni lapse täisealiseks saamiseni ning kustutab võla 2020.a veebruari kuu eest summas 70 eurot hiljemalt 31.03.2020.a.
3.Seega perioodil alates märtsist 2020.aasta kuni detsember 2020.aasta (10 kuud) hageja kohustuseks tasuda elatist mõlemale lapsele arvestades võlgnevust (70 eurot х 2), on 270 eurot х 2 х 10 kuud + 140 eurot = 5 540 eurot. Hageja andmetel kohustus tasuda elatis suuruses 5 540 eurot on täidetud hageja poolt summas 4 160 eurot. Kuna hagejal on raske majanduslik olukord ning tema pangaarve on arestitud sundtäitmise menetluses teise võlgnevuse väljamõistmiseks, kohustuse täitmiseks tasuda elatist lastele teostati kasutades hageja sugulaste pangaarveid. Seega V P arvelt perioodil alates veebruar 2020.aasta kuni detsember oli tasutud elatist lastele suuruses 2 940 eurot (lisa 3), aga O K pangaarvelt märtsis ja mais 2020 oli tasutud 1 220 eurot (lisa 4, 5). Lisatud nimistust on näha, et kohustust tasuda elatist oli täidetud järgmisel viisil ja mahus: 2020 aasta: Veebruar 400 eurot (lisa 3); Märts 680 eurot (lisa 5); Aprill 540 eurot (lisa 3); Mai 540 eurot (lisa 4); Juuni 350 eurot (lisa 3); Juuli 300 eurot (lisa 3); August 300 eurot (lisa 3); September 300 eurot (lisa 3); Oktoober 200 eurot (lisa 3); November 250 eurot (lisa 3); Detsember 300 eurot (lisa 3). kokku tasutud 4 160 eurot. Seega suuruse vahe kohustuse mis kuulus täitmisele (5 540 eurot) ning faktilise täitmise suuruse (4 160 eurot) on 1 380 eurot. Antud vahe on hageja võlgnevuseks kohustuste täitmisel tasumaks elatist perioodil alates märts kuni detsember 2020.aasta, mitte aga 2 345 eurot, nagu on toodud täitmisteates. Seega lubamatuks on sundtäitmine täitemenetluses nr 022/2020/9976 suuruses 965 eurot (2 345 eurot – 1 380 eurot). Hageja taotleb nimetatud summas 965 eurot sundtäitmise lubamatuks tunnistamist.
4.16.06.2021 menetlusdokumendis märkis hageja, et tema arvelduste järgi võis olla võlg elatise osas summas 1 380.- euro (2 lapse nõudeid arvestades), aga mitte selles ulatuses, nagu esitas kohtutäitur.
KOSTJATE VASTUVÄITED
5.Kostjad teatasid, et ei tunnista esitatud hagi täies ulatuses ja vaidleb sellele vastu. Kostjad märkisid, et hageja poolt kostjate jaoks esitatud pangaväljavõtetest jääb selgusetuks, kuidas
3 (7)
2-21-2979 hageja vastusest kohtutäituri 5. märtsi 2021. aasta nõudele, et elatisvõlg täitemenetluses 022/2020/9976 moodustab 890 € ja alustamise tasu 36 €, kokku 926 € ja täitemenetluses 022/2020/9977 moodustab elatise võlgnevus 890 € ja alustamise tasu 36 €, kokku 926 €. Ja oma vastuses väitis hageja 8. märtsil 2021, et hageja rahaline olukord on halvenenud. Kui 2021. aasta märtsis ei olnud elatist veel kostjatele üle kantud, palus hageja kostjalt võimalust koostama võla tasumise ajakava, kuna hageja ei suuda korraga nõude summat tasuda. Esitatud väljavõttest ei saa kostjad aru, millistest dokumentidest hageja väidab, et võlasumma on 965 eurot sundkorras täitmiseks hageja R P suhtes.
6.12.07.2021 seisukohas pööravad kostjad tähelepanu asjaolule, et ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. detsembrini 2020. aastal pidi hageja maksma 2700 eurot iga lapse eest (270 eurot x10 kuud). Kostja esitas kohtule pangakonto väljavõtte Coop ja Swedpank. Coopi panga väljatrüki järgi tegi R P ülekandeid L P pangakontole alates 01.03.2020.a kuni 31.12.2020 L Pile 2700 euro asemel 1810 (vastavalt kompromissile), seega kogu elatisvõlg 10 kuu jooksul R Pil L Pi ees oli 890 eurot. Swedpank R Pi pangaväljavõtte kohaselt tegi ta 01.01.2021 mõlema lapse eest 2021. aasta jaanuari eest elatisraha makseid mõlema lapse eest 300 eurot (540 euro asemel), 2021. aasta veebruaris oli makse 300 eurot mõlema lapse eest (540 euro asemel) 2021. aasta märtsis oli mõlema lapse makseks 300 eurot (540 euro asemel) 2021. aasta aprillis oli mõlema lapse makseks 300 eurot (540 euro asemel) 2021. aasta mais 100 eurot mõlema lapse eest (540 euro asemel) ja 2021. aasta juunis oli makse mõlema lapse eest 300 eurot (540 euro asemel), 2021. aasta elatise kogu võlg viimase 6 kuu kohta on mõlema lapse puhul 1640 eurot. Pangaväljavõtte kohaselt ei teinud kohtutäitur kostjale ühtegi ülekannet.
7.Eeltoodu ja esitatud pangakonto väljavõtete põhjal on võlg perioodil 01.03.2020.a kuni 31.12.2020 L Pi ees võlg moodustab 890 eurot ja võlg perioodil 01.03.2020.a kuni 31.12.2020 R Pi ees moodustab on 890 eurot. 2021 aasta viimase 6 kuu elatisvõlg on mõlema lapse puhul 1640 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 on sätestatud, et lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni ja hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda (TMS § 221 lg-d 3 ja 4).
9.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt Harju Maakohtu 19.03.2020.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 219-137244 kinnitatud kompromissile on hageja kohustatud tasuma kostjatele elatist antud kohtumäärusega määratud ulatuses ehk alates 01.03.2020 kummalegi lapsele 270 eurot kuus. Lisaks kohustus hageja likvideerima hiljemalt 31.03.2020 elatise võla kokku summas 140 eurot (tl 4 ja 4 pöördel).
10.Kohtutäituri Elin Vilippuse poolt on algatatud hageja suhtes täitemenetlus täiteasjas nr. 022/2020/9976, milles täitedokumendiks on eelviidatud Harju Maakohtu 19.03.2020 kohtumäärus tsiviilasjas nr. 2-19-137244 (tl 5-6). Elatise võlgnevuse summana perioodil 01.03.2020 kuni 20.12.2020 on täitmisteates näidatud 2345 eurot.
4 (7)
2-21-2979
11.Kohus nõustub hagejaga, et hageja suhtes toimuv perioodi 01.03.2020 – 20.12.2020 elatisevõla sundtäitmine summas 2345 eurot on osaliselt põhjendamatu. Vastavalt Harju Maakohtu 19.03.2020 kohtumäärusele tsiviilasjas nr. 2-19-137244 oli hagejal kohustus tasuda oma lastele nimetatud perioodi eest elatist kokku 5540 eurot (kummagi lapse kohta 10 kuu eest 2700 eurot + elatise võlgnevus 140 eurot). Samas on hageja tõendanud, et nimetatud perioodil tasus ta tegelikult oma lastele elatist 3760 eurot (tl 7-9). Selles summas elatise maksmist kinnitavad ka kostja poolt esitatud pangaväljavõtted (tl 132-139). Ekslik on hageja arvamus, nagu oleks ta tasunud perioodil 01.03.2020 – 20.12.2020 elatist 4160 eurot. Hageja on vääralt arvanud nimetatud perioodil tasutud elatise hulka ka 19.02.2020 elatisemakse summas 400 eurot (tl 7). Tähtsust ei oma, et elatis tasuti kostjate seadusliku esindaja pangaarvele kolmandate isikute poolt. Kohtu hinnangul ei pidanud hageja tasuma elatise maksmise kohustust isiklikult. Võlaõigusseaduse § 78 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest.
12.Kuna vaidlusalusel perioodil 01.03.2020 – 20.12.2020 oli hagejal kohustus tasuda elatist oma lastele kokku 5540 eurot, kuid hageja tasus elatist faktiliselt 3760 eurot, siis pidanuks hageja elatise võlg olema kokku 1780 eurot, mitte aga 2345 eurot, nagu on märgitud täitmisteates. Vaidlusaluse perioodi elatise võla suurust summas 1780 eurot on kinnitanud ka kostja (tl 130 pöördel). Seega on hageja suhtes toimuv elatisevõla sundtäitmine vaidlusaluse perioodi elatise võlgnevuse osas lubamatu 565 euro osas (2345 – 1780). Nimetatud elatisevõlgnevuse summa hagejalt väljanõudmine täitemenetluses on alusetu.
13.Kostja on viidanud ka täiteasjale nr 022/2020/9977. Kohus ei saa antud täitemenetluse kohta käesolevas asjas otsust teha, sest hageja pole sellekohast hagi ega nõuet esitanud. TsMS § 439 on sätestatud, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Siiski peab kohus vajalikuks selgitada, et kuna hageja ei ole elatise tasumisel eristanud erinevaid lapsi (kostjaid), siis täitemenetluse lubamatus summas 565 eurot puudutab mõlemat kostjat kokku. Ka kohtutäituri täitmisteates (tl 5) on käsitletud hageja elatisevõlgnevust tervikuna mõlema lapse suhtes. Eelnevast järeldub, et kui lisaks kostjat II R Pi puudutavale täitmisteatele on eraldi täitmisteade ja eraldi numbriga täiteasi ka kostja I L Pi suhtes, siis ei ole alust hageja suhtes toimuvat sundtäitmist samadel asjaoludel täiendavalt lubamatuks tunnistada. Sundtäitmine hageja R P suhtes perioodi eest 01.03.2020 kuni 20.12.2020 summas 565 eurot on lubamatu mõlema kostja peale kokku, mitte kumbagi kostja kohta eraldi.
14.Arvestades eeltoodut kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kohus tunnistab sundtäitmise täiteasjas nr 022/2020/9976 osaliselt lubamatuks elatise võlgnevuse osas, mis on algatatud Harju Maakohtu 19.03.2020 määruse tsiviilasjas nr 2-19-137244 alusel nõude 565 euro sundkorras täitmiseks hageja R P suhtes perioodi eest 01.03.2020 kuni 20.12.2020. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi osalise rahuldamise osas.
15.Kohus selgitab, et vastavalt Riigikohtu 15.04.2015 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15 p 9 on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. Hagi on võimalik rahuldada ka nii, et sundtäitmine
5 (7)
2-21-2979 tunnistatakse lubamatuks osaliselt (vt nt Riigikohtu 2. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1190-13, p 16). Sel juhul ei ole alust täitemenetlust täielikult lõpetada.
16.Kohus selgitab, et käesolevas vaidluses sai kohus lahendada poolte vaidluse elatise üle üksnes konkreetse perioodi osas, mitte edasiulatuvalt. Kuna käesolev otsus puudutab sundtäitmise lubamatust üksnes perioodil 01.03.2020 kuni 20.12.2020, siis ei oma tähtsust kostjate vastuväide, et hageja 2021 aasta viimase 6 kuu elatisvõlg on mõlema lapse puhul 1640 eurot. Kohus ei lahenda käesoleva otsusega vaidlust 2021. aasta elatisevõla üle ja käesolev otsus ei takista 2021. aasta võimaiku elatisvõla sissenõudmist. Harju Maakohtu 19.03.2020 määrusega nr 2-19-137244 kinnitatud kompromiss kehtib ka edaspidi, sõltumata sellest, et käesolevas tsiviilasjas tunnistas kohus sundtäitmise osaliselt lubamatuks. Käesolevas asjas hagi osaline rahuldamine ei kõrvalda sõlmitud kompromissi mõju edasiulatuvalt.
17.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 163 lg 1 on sätestatud, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist ja asjaolu, et vaidlus on seotud alaealiste lastega, tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavate menetluskulude osas. TsMS § 169 lg 2 on sätestatud, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Seega jätab kohus kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
18.Kohus märgib seoses menetluskulude jaotusega, et sisuline vaidlus käesolevas asjas on kostja vanemate ehk hageja ja kostjate seadusliku esindaja vahel, kellel oleks ilmselgelt mõistlik lapse huvisid arvestades käesolev tsiviilasi kokkuleppega lahendada. Kompromissi sõlmimine on võimalik kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni (TsMS 430 lg 1). Kuna tsiviilasja materjalidest ei nähtu hageja menetluskulude kandmist seoses kostjate poolt kaja esitamisega ja menetluse taastamisega ning ülejäänud osas jäävad menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis puudub kohtul alus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata poolte menetluskulude rahalist suurust.
19.Harju Maakohus andis hagejale 18.03.2021 määrusega menetlusabi ja vabastas hageja hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot tasumisest. TsMS § 179 lg 1 on sätestatud, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuivõrd kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt, tuleb riigilõiv 300 eurot, mille tasumisest hagi esitamisel Harju Maakohus hageja 18.03.2021 määrusega vabastas, pooltel tasuda riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.
20.Kuna kohus rahuldab hagi ligikaudu 58,5% ulatuses, siis vastavalt hagi rahuldamise ulatusele tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv summas 175 eurot ja 50 senti. Ülejäänud osas, st summas 124 eurot ja 50 senti, tuleb tasumata riigilõiv Eesti Vabariigi kasuks välja mõista hagejalt.
6 (7)
2-21-2979
21.Kohus selgitab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi TsMS § 179 lg 5 järgi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib lahendi riigilõivu väljamõistmise osas saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole riigilõivu kohtu määratud tähtajaks täitnud nõuetekohaselt. TsMS § 179 lg 9 järgi tuleb riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. TsMS § 179 lg 21 on sätestatud, et kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. Kohus on käesolevale kohtuotsusele lisanud makseinfodokumendi.
22.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.