C.K avaldus F.A (endine nimi Q) suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 05.05.2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
C.K määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja C.K (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik F.A (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 05.05.2025. a määrus muutmata.
2.Jätta C.K määruskaebus rahuldamata.
3.Asendada avaldatavas määruses menetlusosaliste nimetähed tähemärkidega ning jätta menetlusosaliste isikukoodid avalikustamata.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud C.K kanda. F.A-l ei ole praeguses menetluses menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei ole vaja neid kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.C.K (avaldaja) esitas 27.11.2024 Harju Maakohtule avalduse ning 19.12.2024 avalduse täienduse, milles palus: -
keelata F.A-l (endine nimi Q, puudutatud isik) läheneda avaldajale lähemale kui 30 meetrit, läheneda tema elukohale (XXX) lähemale kui 30 meetrit, tema töökohale (YYY) lähemale kui 30 meetrit kolme aasta jooksul alates keeldude kohaldamisest;
-
keelata puudutatud isikul avaldajaga ühenduse võtmine telefoni teel, e-posti ja sotsiaalmeedia suhtluskanalite kaudu kolme aasta jooksul alates keeldude kohaldamisest.
1.1.Avalduse kohaselt tingis selle esitamise avaldaja ning tema lähedaste ähvardamine, laimamine, terroriseerivad telefonikõned ja sõnumid. Kuna puudutatud isikul on agressiivse käitumise tõttu pooleli menetlus oma abikaasaga, siis on alust arvata, et ta võib oma ähvardused ellu viia. Puudutatud isik on ebastabiilne. Puudutatud isiku suhtes algatati kriminaalasi nr XXXXXXXXXXXX. Kriminaalasi lõpetati ning puudutatud isikule määrati erinevad kohustused. Kriminaalmenetlus puudutas puudutatud isiku vägivallaepisoode tema abikaasa suhtes. Uurija, kes asja menetles, soovitas avaldajal enda kaitseks lähenemiskeeldu rakendada. Puudutatud isiku abikaasa teavitas 19.12.2024 uurijat e-posti teel, et tema hinnangul esineb reaalne oht, et puudutatud isik käitub avaldaja suhtes ettearvamatult ja vaenulikult. Kuna tegemist oli puudutatud isiku abikaasaga, siis on tema hinnang objektiivne. Puudutatud isik on avaldajat korduvalt süüdistanud oma eraelulistes probleemides ning tema vaenulikud toimingud on ületanud kriitilise piiri. Avaldaja igapäevane elu on häiritud ning ta tunneb reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning varale.
2.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata, leides, et see on alusetu. Avaldaja on puudutatud isiku poolõde ning C (C) on avaldaja endine nn mees 2017. aastast. Avaldaja ja C suhted lõppesid aastaid tagasi. Puudutatud isik oli pärast avaldaja suhet Cga abielus. Tänaseks on puudutatud isiku ja C abielu lahutatud. Avaldaja avaldusele lisatud vestlused on vanemad kui kaks aastat. Tänaseni ei ole puudutatud isik avaldajaga isegi kohtunud, sms-e saatnud ega üldse mingit kokkupuudet omanud. Nii avaldaja kui ka C on kriminaalkorras karistatud. Poolte ärakuulamine
3.Maakohus kuulas avaldaja ära telefoni teel 29.04.2025. Avaldaja avaldas telefonikõnes, et nägi puudutatud isikut viimati näost näkku umbes kaks aastat tagasi. Puudutatud isik olevat avaldajale suvalisel hetkel ähvardavaid sõnumeid kirjutanud. Messengeri sõnumid olid saadetud ajavahemikus 2023-2024. Pärast seda ei ole otseselt suheldud. Pooled on kogemata ühte baari sattunud ning puudutatud isik olevat siis avaldaja kohta kõva häälega koledusi karjunud. Puudutatud isik on avaldaja sõnul oma aadressiks märkinud Soome Vabariigi, aga ei ela avaldaja teada seal juba ammu. Avaldaja sõnul on puudutatud isik terve pere avaldaja vastu suunanud. Avaldaja selgitas, et kardab puudutatud isikut. C on avaldaja hea tuttav, kellega avaldaja suhtleb tihedalt, aga C ei ole avaldaja elukaaslane. Avaldajale tundub, et puudutatud isik on avaldaja peale armukade. Avaldaja selgitas, et uurija kutsus teda välja, kuid ta ei andnud ütlusi. Uurija olevat soovitanud avaldajal kohtu kaudu lähenemiskeeldu taotleda.
4.Maakohus kuulas puudutatud isiku telefoni teel ära 29.04.2025 ning puudutatud isik avaldas järgmist. Puudutatud isik selgitas, et avaldaja sekkus kogu aeg puudutatud isiku ja C suhetesse. Avaldaja helistas kogu aeg Cle ning süüdistas Ct, et see eelistab puudutatud isikut avaldajale. Viimati suhtles puudutatud isik avaldajaga 2024. a jaanuaris telefoni teel. 2
2-24-17999 Puudutatud isik tunnistas, et oli siis tõesti endast väljas ja teda aitas ohvriabi. Puudutatud isik arvas, et avaldus on tingitud sellest, et puudutatud isik esitas kunagi C vastu avalduse ning nüüd tahab C avaldaja abil puudutatud isikule kätte maksta ja teda torkida. Puudutatud isiku sõnul on C väga hea manipuleerija ja paneb inimesed tegema seda, mida ta tahab. Puudutatud isik kinnitas, et ei ole avaldajat terroriseerinud ega talle kirju või sõnumeid saatnud. Füüsilisi konflikte ei ole puudutatud isiku ja avaldaja vahel kunagi olnud. Puudutatud isik selgitas, et kui ta võttis avaldaja telefoni blokeeringust maha, siis helistas avaldaja puudutatud isikule ise ja puudutatud isik ütles avaldajale halvasti, kuid see oli viimane kontakt (2024. a alguses) ning nüüd on puudutatud isik avaldaja telefonis ja internetis blokeerinud. Näost näkku kohtusid pooled viimati 2024. aastal baaris, kus nad puudutatud isiku sõnul ühtegi sõna ei vahetanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus jättis 05.05.2025. a määrusega avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus asendas määruses menetlusosaliste nimed tähemärkidega ning jättis avalikustamata nende isikukoodid. Menetluskulude puudumise tõttu maakohus poolte menetluskulusid kindlaks ei määranud.
5.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on lähenemiskeelu materiaalõiguslik alus sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg-s 1. Viidatud sätte kohaldamise eelduseks on maakohtu hinnangul see, et kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kahju tekitamisega ähvardatakse. Kahju õigusvastase tekitamise ähvarduse hindamisel tuleb normi tõlgendamisel lähtuda selle kaitse-eesmärgist. Avalduse lahendamiseks tuleb tuvastatud asjaolude põhjal jõuda järeldusele, kui suur on risk, et lähenemiskeeldu taotleva isiku jaoks võib esineda kahju tekitaja poolt tegelik oht.
5.2.Maakohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud:
3
2-24-17999 -
Puudutatud isik ja avaldaja on poolõed; Avaldajal oli suhe Cga, kellega hiljem abiellus puudutatud isik; Poolte suhted on olnud emotsionaalselt keerulised; Praeguseks on puudutatud isiku ja C abielu lahutatud.
Pooled ei vaidle selle üle, et umbes kaks aastat tagasi saatis puudutatud isik avaldajale emotsionaalseid ja kohati ähvardavaid sõnumeid ja neil oli emotsionaalne vestlus, kus öeldi teineteisele ka halvasti. Puudutatud isik selgitas, et oli siis emotsionaalselt keerulises olukorras. Pooled ei vaidle selle üle, et peale neid sõnumeid ei ole avaldaja ja puudutatud isik suhelnud ning on vaid ühel korral kohtunud juhuslikult ühes baaris. Ka see jääb umbes pooleteise või kahe aasta tagusesse aega.
5.3.Maakohus leidis, et praeguses asjas ei ole VÕS § 1055 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud. Isik võib nõuda lähenemiskeelu kohaldamist ja kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse. Praeguses asjas pole vaidlust, et pooltevaheline suhtlemine jääb enam kui aasta tagusesse aega. Maakohus ei tuvastanud ka, et puudutatud isik oleks tekitanud avaldajale kehavigastuse, kahjustanud tema tervist, rikkunud tema eraelu puutumatust või muud isikuõigust. Neil põhjendustel jättis maakohus avalduse rahuldamata.
5.4.Asja sisu arvestades asendas maakohus oma algatusel menetlusosaliste nime initsiaalidega ning ei avalikustanud isikukoode ega aadresse (TsMS § 462 lg 2 esimene lause).
5.5.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 kohaselt avaldaja kanda, kuid puudutatud isikul menetluskulude puudumise tõttu ei olnud vajadust menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega avaldaja taotlus rahuldada.
6.1.Avaldaja määruskaebuse väidete kohaselt esitas ta piisaval hulgal erineva iseloomuga tõendeid, millest on jälgitav puudutatud isiku pika aja vältel vaenulik käitumine avaldaja suhtes. Puudutatud isik on oma selgitustes kohtule viidanud Cle. Avaldaja hinnangul on C roll praeguses asjas marginaalne. Avaldaja hinnangul viitab olukorra tõsidusele see, et ta pöördus abi saamiseks kohtu poole. Suunise kohtu poole pöördumiseks sai avaldaja kriminaalmenetluse uurijalt. Viidatud kriminaaluurimine oli seotud puudutatud isiku vägivalla kuritegudega oma abikaasa suhtes. C nõustus sellega, et puudutatud isiku suhtes ei rakendataks karistust. Vastasel juhul oleks puudutatud isik tänaseks süüdimõistetud kurjategija. Avaldaja hinnangul on seadusest tulenev ohulävend ületatud ning lähenemiskeelu kohaldamata jätmisega ohustatakse avaldajat ning tema vara.
7.Puudutatud isik jäi oma vastuses määruskaebusele varem väljendatud seisukohtade juurde ning leidis, et avaldus on põhjendamatu ning tuleb rahuldamata jätta.
8.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4
2-24-17999
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
10.Lähenemiskeelu kohaldamise alused on sätestatud VÕS § 1055 lg-s 1, mille kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-18-1221 selgitanud (vt RKTKm 29.04.2020, p 17 teine lõik), et lähenemiskeelu kui isikuõiguse kaitse abinõu kohaldamist tuleb kaaluda eelkõige juhul, kui ohus on isiku elu, kehaline või vaimne puutumatus, isikuvabadus, turvalisus või seksuaalne puutumatus. Ohu hindamisel tuleb üldjuhul arvesse võtta isiku, kelle suhtes lähenemiskeeldu soovitakse kohaldada, õigusvastase tegevuse raskust ja sagedust, samuti tema iseloomuomadusi ja suhtumist isikusse, kes soovib lähenemiskeelu kohaldamist.
11.Kolleegiumi hinnangul ei ole avaldaja praegusel juhul lähenemiskeelu kohaldamise eeldusi esile toonud. Maakohus kuulas enne asja lahendamist mõlemad osapooled ära. Mõlema poolte selgitustest nähtub, et nende kõige viimasem sõnumivahetus messengeris jääb 2024. a algusesse ning vahetult kohtusid pooled avaldaja sõnul umbes kaks aastat tagasi. Ka avaldusele lisatud tõendid ei võimalda jõuda teistsugusele järeldusele. Puudutatud isik selgitas telefoni teel toimunud ärakuulamisel, et ta on avaldaja telefonis ja internetis blokeerinud. Samuti ei ole avaldaja ja puudutatud isiku vahel olnud füüsilisi konflikte. Kuna lähenemiskeelu kohaldamise eeldused on täitmata, on maakohus jätnud avalduse põhjendatult rahuldamata, mistõttu jätab kolleegium määruskaebus rahuldamata.
12.Vastuseks määruskaebuse väitele, et maakohus on vastu võtnud puudutatud isiku vastulause tähtaja ületanud seisukoha leiab kolleegium, et avaldaja ei ole määruskaebuses täpsustanud, mida ta oma väitega silmas peab (millise dokumendi esitas puudutatud isik hilinenult). Juhul, kui avaldaja peab silmas puudutatud isiku vastust määruskaebusele, siis nähtub puudutatud isiku ja maakohtu kirjavahetusest, et avaldaja 15.05.2025 esitatud määruskaebus ei olnud puudutatud isikule toimikus nähtav ning maakohtu selgituste kohaselt esitas avaldaja õigesti avaneva dokumendi alles 27.05.2025 (dtl 79). Seega ei saanud puudutatud isik enne seda tähtaega määruskaebusega tutvuda ning ka vastust varem esitada. Isegi juhul, kui puudutatud isik oleks esitanud oma vastuse hilinenult, ei muuda see asjas tehtud järeldusi. Vastuses määruskaebusele jäi puudutatud isik samadele seisukohtadele, mida ta väljendas vastusena avaldusele, samuti ärakuulamisel, mistõttu nende seisukohtade väidetavalt hilinenud esitamine ei oleks maakohtu järeldusi määruskaebuse lahendamisel muutnud.
13.TsMS § 462 lg 2 alusel määrab kolleegium, et praeguse asja asjaolusid arvestades asendatakse jõustunud kohtulahendis avaldaja ja puudutatud isiku nimi tähemärgiga ning menetlusosaliste isikukoode ei avalikustata.
14.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Toimiku materjalidest nähtub, et puudutatud isikul ei ole praeguse asja menetlemisel menetluskulusid tekkinud. 5
2-24-17999
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.