09.07.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-20-17495
Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
L. V.i (V.) hagi K. S.i (S.) ja P.-H. S.i (S.) vastu hüvitise väljamõistmise nõudes. Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine, hagi tagamise tühistamine ja riigilõivu tagastamine nende Hageja: L. V. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Simona Vissak; Kostja I: K. S. (isikukood xxx); Kostja II: P.-H. S. (isikukood xxxx); Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Merilin Ojasaar.
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada L. V.i, K. S.i ja P.-H. S.i vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Pooled avaldavad ja kinnitavad, et hageja ja kostja I vahel 16.08.2005 sõlmitud xxxx (registriosa number xxxx) kinkeleping kehtib ning sellest ei ole hageja poolt kehtivalt taganetud.
1.2.Pooled on kokku leppinud, et hagejal on õigus tasuta ja tähtajatult kasutada aadressil Xxxx (registriosa number xxxx) kinnistul asuvat elamut ja elamu teenindamiseks vajalikus osas kinnistut (edaspidi Kinnistu), vastavalt kompromissi lisaks oleval kaardil märgitud piiridele. Isiklik kasutusõigus ei laiene kõrvalhoonetele (sh kostjate elukohaks olevale kõrvalhoonele) ega elamu külge ehitatud kuurile. Isiklik kasutusõigus lõpeb hageja surmaga (st on eluaegne) või kompromissilepingu p 1.4 sätestatud tingimuse saabumisel.
1.3.Kompromissilepingu p 1.2. nimetatud isikliku kasutusõiguse tagamiseks seatakse aadressil Xxxx (registriosa number xxxx) asuva kinnisasja kohta kinnistusraamatusse III jao esimesele vabale järjekohale tähtajatu isiklik kasutusõigus hageja kasuks.
1.4.Pooled avaldavad ja kinnitavad, et käesolev kompromissileping on sõlmitud äramuutva tingimusega. Juhul kui hageja jätab täitmata (ei täida täielikult ja tähtaegselt) kompromissilepingu p 1.7 tuleneva kohustust, siis muutub kompromissileping (sh p 1.17.1 sisalduv asjaõigusleping) kehtetuks alates 11.12.2021. Äramuutva tingimuse saabumisel ja kompromissilepingu kehtetuks muutumisel on hageja kohustatud viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul alates kostja II poolt vastava pöördumise edastamisest, andma oma nõusoleku ebaõigeks muutunud kinnistusraamatu kande (s.o hageja kasuks seatud isiklik kasutusõigus) kustutamiseks. Hageja poolt vastavasisisulise kohustuse täitmisega viivitamisel on kostjal II õigus nõuda leppetrahvi 35 eurot päevas iga viivitatud päeva eest kuni kohustuse
nõuetekohase täitmiseni (s.o hageja poolt nõusoleku andmiseni isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks).
1.5.Isiklik kasutusõigus annab hagejale õiguse kasutada Kinnistut oma elukohana. Hageja ei või anda elamut allkasutusse, s.o üürile ega rendile ega kasutada seda mistahes muul viisil tulu saamise eesmärgil.
1.6.Isiklik kasutusõigus annab muuhulgas hagejale õiguse sõlmida igapäevaseks majandamiseks ning elamu korrashoiuks vajalikke lepinguid ning kostjal II ei ole õigust hageja poolt sõlmitud elektri- ega muude kommunikatsioonide lepinguid lõpetada.
1.7.Hageja kohustub omal kulul kõrvaldama I OÜ poolt 26.06.2020 elektripaigaldise erakorralise auditi aruandes nr IE-20-00677 esile toodud elamu elektrisüsteemi mittevastavused (st tellima puuduste kõrvaldamiseks vajalikud tööd) ning esitama kostjale II I OÜ poolt teostatud uue kontrollimõõdistuse aruande ja elektripaigaldise auditi, millest nähtub auditis nr IE-20-00677 esile toodud puuduste kõrvaldamine, vastavus kehtivatele normdokumentidele ja vajalike jooniste ja kontrolldokumentide olemasolu. Eeltoodud puuduste likvideerimise ja dokumentide kostjale II esitamise tähtaeg on 10.12.2021. Juhul, kui hageja ei täida antud kohustust nõuetekohaselt, muutub poolte vahel sõlmitud Kompromissileping (sh selles sisalduv asjaõigusleping) kehtetuks alates 11.12.2021.
1.8.Juhul, kui hageja kasutab elamut enne p 1.7 kohustuse nõuetekohast täitmist, siis vastutab hageja mittenõuetekohase elektrisüsteemi kasutamisega kostjale II tekitatud kahju eest (nt elektrisüsteemist alguse saanud tulekahju tagajärjel tekkinud kahju).
1.9.Juhul, kui hageja soovib kasutada elamus paiknevaid küttekoldeid (sh kamin, korsten), siis peab ta viima kasutatavad küttekolded seaduse nõuetega vastavusse, tagama nende regulaarse hoolduse ja puhastamise ning esitama kostjale II litsentseeritud korstnapühkija akti kooskõlas seadusega sätestatud tähtaegadele, millest nähtub, et kasutatava küttekolde kasutamine on tuleohutu.
1.10.Hageja on kohustatud tegema omal kulul elamu korrahoiuks ning kahju ärahoidmiseks vajalikke toiminguid ja töid ning asja tavaliseks korrashoiuks vajalikke parandusi ning uuendusi (näiteks hoidma korras majas paiknevat torustikku osas, mis ei ole ühine kõrvalhoonega). Tööde vajalikkust hinnates tuleb pooltel lähtuda elamu seisukorrast kompromissi sõlmimise ajahetkel. Kui hagejal tuleb teostada elamu osas remonttöid, mis eeldab litsentseeritud tööjõu kasutamist, siis lasub hagejal kohustus kasutada tööde teostamisel kvalifitseeritud tööjõudu. Tööde teostamine ning töid teostav isik ning kasutatavad materjalid tuleb hagejal eelnevalt kooskõlastada kostjaga II ning tööde teostamise järgselt esitada tehtud tööde aktid. Kostja II peab tegema hagejaga tööde teostamise, tööde teostajate ja materjalide valikul igakülgset koostööd ega tohi põhjuseta keelduda eeltoodud kooskõlastuste andmisest, eelkõige olukorras, kui hageja poolt valitud tööde teostaja omab vastavat kvalifikatsiooni ning valitud materjalid on vastavuses nimetatud tööde eripäraga. Juhul, kui kostja II keeldub alusetult vastava kooskõlastuse andmisest, siis ei saa hageja poolset tööde teostamata jätmist või kooskõlastuseta tööde teostamist käsitleda hageja poolse rikkumisena. Tavapäraseks korrashoiuks ja majandamiseks vajalike tööde teostamisele käesolevas punktis toodud nõuded hagejale ei kehti (v.a juhul kui need n.ö tavapärased tööd eeldavad kvalifitseeritud tööjõu kasutamist). Elamu korrashoiu jms tööde raames on hagejal põhjendatud vajaduse korral õigus viibida väljaspool elamu teenindamiseks ette nähtud isikliku kasutusõiguse ala (kui see on vajalik tööde teostamiseks).
1.11.Juhul, kui hageja ei kasuta mingit osa elamust (mh küttekoldeid), siis on hagejal kohustus teha vastavaid toiminguid selleks, et tagada elamu ja mittekasutatava osa säilimine ja välistada elamule kahjustuste (sh külma- ja niiskuskahjustuste) tekkimine, mh välistada elektri-, kütte- ja veeühenduste ohtlikud ühendused. Juhul, kui eelviidatud toimingud on seotud elektri-, küttevõi veeühendustega, siis kohustub hageja kostja II päringul esitama teostatud tööde kohta vastava erialaspetsialisti arvamuse, mis kinnitab, et kasutusele võetud meetmed tagavad elamu säilimise / välistavad kahju tekkimise.
1.12.Hageja kohustub tasuma elamu valdamisel ja kasutamisel tarbitud teenustega (küte, vesi, elekter, telefon, elektrooniline side, prügi jne) seotud kulud. Juhul kui kostja II paigaldab elamule kõrvalhoonetest eraldiseisva veearvesti, kohustub hageja tasuma vee- ja kanalisatsiooniga seotud kulud vastavalt veearvesti näitudele. Veearvesti olemasolul esitab hageja kostjale II veearvesti näidud iga kuu viimaseks kuupäevaks, misjärel edastab kostja II hagejale kirjaliku arve teenuse osutajalt hiljemalt iga kuu 18ndaks kuupäevaks (kostja II näitab arvel ära, milline osa sellest kuulub hageja poolt tasumisele). Hageja kohustub tasuma arve 7 päeva jooksul, mille kohta tehakse arvele tasumise märge. Kuni kostja II poolt ei ole paigaldatud veearvestit, esitab kostja II hagejale vee- ja kanalisatsiooni arve teenuse osutajalt, millest hageja tasub kostjale II kogusummast 1/5 hiljemalt 7 päeva jooksul arve saamisest kostjalt II, kuid mitte rohkem kui 10 eurot kuus. Lisaks võimaldab kostja II hagejal kasutada prügi konteinerit, mille eest tasub hageja kostjale II igakuiselt 4 eurot sarnastel tingimustel arve esitamise kaudu nagu veearve puhul.
1.13.Hagejal ei ole lubatud vahetada elamu juurdepääsu võimaldavaid lukke ilma kostja II nõusolekuta. Hagejal on kohustus tagada kostjale II (sh kostja II poolt valitud isikutele, kelle juuresolek on seotud külastuse eesmärgiga) ligipääs elamusse, kui kostja II teavitab hagejat ligipääsu vajadusest ning eesmärgist ette vähemalt 24 tundi. Kostja II peab võimalusel arvestama külastuse aja kokkuleppimisel hagejale sobivate aegadega, arvestades et hagejal on õigus viibida külastuse juures, kuivõrd hageja vastutab elamu korrashoiu eest. Kostjal II ei ole kohustust teavitada hagejat 24h ette juhul, kui juurdepääsu vajadus on erakorraline ja kiireloomuline. Kostjal II ja tema poolt volitatud isikutel on piiramatu õigus kasutada hageja isikliku kasutusõiguse esemeks olevat elamu teenindamiseks vajalikku osa kinnistust, sh teostada seal heakorratöid, muru niitmist jms. Hageja kohustub mitte tegema kostjale II selles osas mistahes takistusi.
1.14.Juhul, kui hageja rikub käesoleva kompromissi p-des 1.5, 1.9-1.13 sätestatud kohustusi, on kostjal II õigus nõuda leppetrahvi 150 eurot, iga rikkumise kohta. Leppetrahv on kokku lepitud kohustuse täitmisele sundimiseks, mitte selle asendamiseks. Leppetrahvi nõude esitamise eelduseks on (v.a p 1.13 sätestatud kohustus), et kostja II on hagejat kirjalikult hoiatanud ja andnud hagejale kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja (arvestades tööde mahtu ja nende teostamiseks keskmiselt kuluvat aega) ja hageja ei ole kohustust täitnud / rikkumist lõpetanud ka täiendava tähtaja jooksul.
1.15.Juhul, kui kostja II rikub käesoleva kompromissi p-s 1.13 sätestatud kohustust, on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 150 eurot iga rikkumise kohta.
1.16.Tsiviilasja nr 2-20-17495 menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
1.17.Lähtudes kompromissilepingu p-dest 1.1-1.16 on pooled sõlminud alljärgneva sisuga asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse:
1.17.1.L. V. ja P.-H. S. on isikliku kasutusõiguse seadmises kokku leppinud. P.-H. S. lubab ja L. V. avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus L. V. (isikukood xxxx) kasuks.
2.Kohtumääruse lahutamatuks lisaks on sellele lisatud plaan.
3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-17495.
4.L. V.i taotlus rahuldada ja tagastada L. V.ile riigilõiv summas 925 eurot. Riigilõiv tagastada L. V.i arveldusarvele nr xxxx.
5.Tühistada Harju Maakohtu 27. novembri 2020 määrusega, mida kohus parandas 15. detsembri 2020 määrusega, kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega kohus: hagi tagamiseks seadis kinnisasja Xxxx, registriosa number xxxx, kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale keelumärke kinnisasja käsutamise keelamiseks kuni kohtulahendi täitmiseni L. V.i (isikukood xxxx) kasuks. keelas kostjal II P.-H. S.il kuni kohtumenetluses lõpplahendi jõustumiseni kinnisasjaga Xxxx, registriosa number xxxx teha tehinguid, mis koormavad kinnisasja, k.a sõlmida üürilepinguid. määras, et L. V.il on kuni kohtumenetluses lõpplahendi jõustumiseni õigus elada Xxxx elamus ning sõlmida igapäevaseks majandamiseks ning elamu korrashoiuks vajalikke lepinguid. määras, et kuni kohtumenetluses lõpplahendi jõustumiseni ei ole kostjal II P.H. S.il õigust peatada või lõpetada L. V.i elektri- ega muude kommunikatsioonide lepinguid.
6.Kustutada hagi tagamise korras kinnisasjale Xxxx (registriosa number xxxx) seatud keelumärge kinnistusraamatust.
7.Määrus toimetada pooltele kätte ja saata isikliku kasutusõiguse seadmiseks L. V.i kasuks ning keelumärke kustutamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale (e-post: [email protected]). Edasikaebamise kord Kompromissi kinnitavale määrusele võib esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Hagi tagamise tühistamise osas võib määruse peale esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses on L. V.i (hageja) hagi K. S.i (kostja I) ja P.-H. S.i (kostja II) vastu hüvitise väljamõistmise nõudes.
2.06.07.2021 esitasid hageja ja kostjad kohtule kompromisslepingu. Pooled sõlmisid kompromisslepingu alljärgnevalt:
2.1.Pooled avaldavad ja kinnitavad, et hageja ja kostja I vahel 16.08.2005 sõlmitud Xxxx (registriosa number xxxx) kinkeleping kehtib ning sellest ei ole hageja poolt kehtivalt taganetud.
2.2.Pooled on kokku leppinud, et hagejal on õigus tasuta ja tähtajatult kasutada aadressil Xxxx (registriosa number xxxx) kinnistul asuvat elamut ja elamu teenindamiseks vajalikus osas kinnistut (edaspidi Kinnistu), vastavalt kompromissi lisaks oleval kaardil märgitud piiridele. Isiklik kasutusõigus ei laiene kõrvalhoonetele (sh kostjate elukohaks olevale kõrvalhoonele) ega elamu külge ehitatud kuurile. Isiklik kasutusõigus lõpeb hageja surmaga (st on eluaegne) või Kompromissilepingu p 2.4 sätestatud tingimuse saabumisel.
2.3.Kompromissilepingu p 2.2. nimetatud isikliku kasutusõiguse tagamiseks seatakse aadressil Xxxx (registriosa number xxxx) asuva kinnisasja kohta kinnistusraamatusse III jao esimesele vabale järjekohale tähtajatu isiklik kasutusõigus hageja kasuks.
2.4.Pooled avaldavad ja kinnitavad, et käesolev Kompromissileping on sõlmitud äramuutva tingimusega. Juhul kui hageja jätab täitmata (ei täida täielikult ja tähtaegselt) Kompromissilepingu p 2.7 tuleneva kohustust, siis muutub Kompromissileping (sh p 2.17.1 sisalduv asjaõigusleping) kehtetuks alates 11.12.2021. Äramuutva tingimuse saabumisel ja Kompromissilepingu kehtetuks muutumisel on hageja kohustatud viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul alates kostja II poolt vastava pöördumise edastamisest, andma oma nõusoleku ebaõigeks muutunud kinnistusraamatu kande (s.o hageja kasuks seatud isiklik kasutusõigus) kustutamiseks. Hageja poolt vastavasisisulise kohustuse täitmisega viivitamisel on kostjal II õigus nõuda leppetrahvi 35 eurot päevas iga viivitatud päeva eest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni (s.o hageja poolt nõusoleku andmiseni isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks).
2.5.Isiklik kasutusõigus annab hagejale õiguse kasutada Kinnistut oma elukohana. Hageja ei või anda elamut allkasutusse, s.o üürile ega rendile ega kasutada seda mistahes muul viisil tulu saamise eesmärgil;
2.6.Isiklik kasutusõigus annab muuhulgas hagejale õiguse sõlmida igapäevaseks majandamiseks ning elamu korrashoiuks vajalikke lepinguid ning kostjal II ei ole õigust hageja poolt sõlmitud elektri- ega muude kommunikatsioonide lepinguid lõpetada.
2.7.Hageja kohustub omal kulul kõrvaldama I OÜ poolt 26.06.2020 elektripaigaldise erakorralise auditi aruandes nr IE-20-00677 esile toodud elamu elektrisüsteemi mittevastavused (st tellima puuduste kõrvaldamiseks vajalikud tööd) ning esitama kostjale II I OÜ poolt teostatud uue kontrollimõõdistuse aruande ja elektripaigaldise auditi, millest nähtub auditis nr IE-20-00677 esile toodud puuduste kõrvaldamine, vastavus kehtivatele normdokumentidele ja vajalike jooniste ja kontrolldokumentide olemasolu. Eeltoodud puuduste likvideerimise ja dokumentide kostjale II esitamise tähtaeg on 10.12.2021. Juhul, kui hageja ei täida antud kohustust nõuetekohaselt, muutub poolte vahel sõlmitud Kompromissileping (sh selles sisalduv asjaõigusleping) kehtetuks alates 11.12.2021;
2.8.Juhul, kui hageja kasutab elamut enne p 2.7 kohustuse nõuetekohast täitmist, siis vastutab hageja mittenõuetekohase elektrisüsteemi kasutamisega kostjale II tekitatud kahju eest (nt elektrisüsteemist alguse saanud tulekahju tagajärjel tekkinud kahju);
2.9.Juhul, kui hageja soovib kasutada elamus paiknevaid küttekoldeid (sh kamin, korsten), siis peab ta viima kasutatavad küttekolded seaduse nõuetega vastavusse, tagama nende regulaarse hoolduse ja puhastamise ning esitama kostjale II litsentseeritud korstnapühkija akti kooskõlas seadusega sätestatud tähtaegadele, millest nähtub, et kasutatava küttekolde kasutamine on tuleohutu;
2.10.Hageja on kohustatud tegema omal kulul elamu korrahoiuks ning kahju ärahoidmiseks vajalikke toiminguid ja töid ning asja tavaliseks korrashoiuks vajalikke parandusi ning uuendusi (näiteks hoidma korras majas paiknevat torustikku osas, mis ei ole ühine kõrvalhoonega). Tööde vajalikkust hinnates tuleb pooltel lähtuda elamu seisukorrast kompromissi sõlmimise ajahetkel. Kui hagejal tuleb teostada elamu osas remonttöid, mis eeldab litsentseeritud tööjõu kasutamist, siis lasub hagejal kohustus kasutada tööde teostamisel kvalifitseeritud tööjõudu. Tööde teostamine ning töid teostav isik ning kasutatavad materjalid tuleb hagejal eelnevalt kooskõlastada kostjaga II ning tööde teostamise järgselt esitada tehtud tööde aktid. Kostja II peab tegema hagejaga tööde teostamise, tööde teostajate ja materjalide valikul igakülgset koostööd ega tohi põhjuseta keelduda eeltoodud kooskõlastuste andmisest, eelkõige olukorras,
kui hageja poolt valitud tööde teostaja omab vastavat kvalifikatsiooni ning valitud materjalid on vastavuses nimetatud tööde eripäraga. Juhul, kui kostja II keeldub alusetult vastava kooskõlastuse andmisest, siis ei saa hageja poolset tööde teostamata jätmist või kooskõlastuseta tööde teostamist käsitleda hageja poolse rikkumisena. Tavapäraseks korrashoiuks ja majandamiseks vajalike tööde teostamisele käesolevas punktis toodud nõuded hagejale ei kehti (v.a juhul kui need n.ö tavapärased tööd eeldavad kvalifitseeritud tööjõu kasutamist). Elamu korrashoiu jms tööde raames on hagejal põhjendatud vajaduse korral õigus viibida väljaspool elamu teenindamiseks ette nähtud isikliku kasutusõiguse ala (kui see on vajalik tööde teostamiseks).
2.11.Juhul, kui hageja ei kasuta mingit osa elamust (mh küttekoldeid), siis on hagejal kohustus teha vastavaid toiminguid selleks, et tagada elamu ja mittekasutatava osa säilimine ja välistada elamule kahjustuste (sh külma- ja niiskuskahjustuste) tekkimine, mh välistada elektri-, kütte- ja veeühenduste ohtlikud ühendused. Juhul, kui eelviidatud toimingud on seotud elektri-, kütte- või veeühendustega, siis kohustub hageja kostja II päringul esitama teostatud tööde kohta vastava erialaspetsialisti arvamuse, mis kinnitab, et kasutusele võetud meetmed tagavad elamu säilimise / välistavad kahju tekkimise;
2.12.Hageja kohustub tasuma elamu valdamisel ja kasutamisel tarbitud teenustega (küte, vesi, elekter, telefon, elektrooniline side, prügi jne) seotud kulud. Juhul kui kostja II paigaldab elamule kõrvalhoonetest eraldiseisva veearvesti, kohustub hageja tasuma vee- ja kanalisatsiooniga seotud kulud vastavalt veearvesti näitudele. Veearvesti olemasolul esitab hageja kostjale II veearvesti näidud iga kuu viimaseks kuupäevaks, misjärel edastab kostja II hagejale kirjaliku arve teenuse osutajalt hiljemalt iga kuu 18ndaks kuupäevaks (kostja II näitab arvel ära, milline osa sellest kuulub hageja poolt tasumisele). Hageja kohustub tasuma arve 7 päeva jooksul, mille kohta tehakse arvele tasumise märge. Kuni kostja II poolt ei ole paigaldatud veearvestit, esitab kostja II hagejale vee- ja kanalisatsiooni arve teenuse osutajalt, millest hageja tasub kostjale II kogusummast 1/5 hiljemalt 7 päeva jooksul arve saamisest kostjalt II, kuid mitte rohkem kui 10 eurot kuus. Lisaks võimaldab kostja II hagejal kasutada prügi konteinerit, mille eest tasub hageja kostjale II igakuiselt 4 eurot sarnastel tingimustel arve esitamise kaudu nagu veearve puhul;
2.13.Hagejal ei ole lubatud vahetada elamu juurdepääsu võimaldavaid lukke ilma kostja II nõusolekuta. Hagejal on kohustus tagada kostjale II (sh kostja II poolt valitud isikutele, kelle juuresolek on seotud külastuse eesmärgiga) ligipääs elamusse, kui kostja II teavitab hagejat ligipääsu vajadusest ning eesmärgist ette vähemalt 24 tundi. Kostja II peab võimalusel arvestama külastuse aja kokkuleppimisel hagejale sobivate aegadega, arvestades et hagejal on õigus viibida külastuse juures, kuivõrd hageja vastutab elamu korrashoiu eest. Kostjal II ei ole kohustust teavitada hagejat 24h ette juhul, kui juurdepääsu vajadus on erakorraline ja kiireloomuline. Kostjal II ja tema poolt volitatud isikutel on piiramatu õigus kasutada hageja isikliku kasutusõiguse esemeks olevat elamu teenindamiseks vajalikku osa kinnistust, sh teostada seal heakorratöid, muru niitmist jms. Hageja kohustub mitte tegema kostjale II selles osas mistahes takistusi;
2.14.Juhul, kui hageja rikub käesoleva kompromissi p-des 2.5, 2.9-2.13 sätestatud kohustusi, on kostjal II õigus nõuda leppetrahvi 150 eurot, iga rikkumise kohta. Leppetrahv on kokku lepitud kohustuse täitmisele sundimiseks, mitte selle asendamiseks. Leppetrahvi nõude esitamise eelduseks on (v.a p 2.13 sätestatud kohustus), et kostja II on hagejat kirjalikult hoiatanud ja andnud hagejale kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja (arvestades tööde mahtu ja nende teostamiseks keskmiselt kuluvat aega) ja hageja ei ole kohustust täitnud / rikkumist lõpetanud ka täiendava tähtaja jooksul.
2.15.Juhul, kui kostja II rikub käesoleva kompromissi p-s 2.13 sätestatud kohustust, on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 150 eurot iga rikkumise kohta.
2.16.Tsiviilasja nr 2-20-17495 menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
2.17.Lähtudes Kompromissilepingu p-dest 2.1-2.16 on pooled sõlminud alljärgneva sisuga asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse:
2.17.1.L. V. ja P.-H. S. on isikliku kasutusõiguse seadmises kokku leppinud. P.-H. S. lubab ja L. V. avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus L. V. (isikukood xxxx) kasuks. Pooled kinnitavad, et kompromissi sõlmimine on nende vaba tahte avaldus ning kompromissi pole tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse ja/või vägivalla mõjul. Pooltele on teada kõik kompromissi sõlmimise asjaolud ja tingimused. Ei esine keelde kompromissi sõlmimiseks ning ei ole ette näha takistusi kompromissi täitmiseks selles märgitud tähtajaks ning tingimustel. Pooled paluvad kohtul käesolev kompromiss kinnitada kirjalikus menetluses kohtuistungit korraldamata. Pooled on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p-s 4 ning §-s 432 sätestatud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on TsMS § 661 lg 4 alusel kokku leppinud, et menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega lühendatakse kolme (3) päevani. Pooled paluvad saata kompromissi kinnitava määruse ärakiri täitmiseks, s.o kompromissilepingus toodud tingimustel isikliku kasutusõiguse seadmiseks L. V. kasuks aadressil Xxxx, registriosa number xxxx, Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale (Pikk 32, Rakvere 44307, e-post: [email protected]); lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-17495 ning tagastada L. V. arvelduskontole nr xxxx pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 925 eurot.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
4.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõike 3 esimesele lausele ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
5.Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
6.Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §st 432 tulenevalt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.
Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
7.Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
8.Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 26.11.2020 riigilõivu summas 1850 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 925 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus riigilõivu 925 eurot hageja arveldusarvele nr xxxx.
9.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
10.09.07.2021 edastasid kostjad kohtule e-kirja, milles märkisid, et seoses kompromissi sõlmimisega tuleb tühistab ka 27.11.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.
11.TsMS § 386 lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.
12.27.11.2020 määrusega, mida kohus parandas 15.12.2020 määrusega, kohaldas kohus hagi tagamise abinõusid järgmiselt: - seadis hagi tagamiseks kinnisasja Xxxx, registriosa number xxxx, kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale keelumärke kinnisasja käsutamise keelamiseks kuni kohtulahendi täitmiseni L. V.i (isikukood xxxx) kasuks. - keelas kostjal II P.-H. S.il kuni kohtumenetluses lõpplahendi jõustumiseni kinnisasjaga Xxxx, registriosa number xxxx teha tehinguid, mis koormavad kinnisasja, k.a sõlmida üürilepinguid. - määras, et L. V.il on kuni kohtumenetluses lõpplahendi jõustumiseni õigus elada Xxxx elamus ning sõlmida igapäevaseks majandamiseks ning elamu korrashoiuks vajalikke lepinguid. - määras, et kuni kohtumenetluses lõpplahendi jõustumiseni ei ole kostjal II P.-H. S.il õigust peatada või lõpetada L. V.i elektri- ega muude kommunikatsioonide lepinguid.
13.Hageja avaldas 09.07.2021 kohtule, et ta on nõus kostjate taotlusega hagi tagamise abinõu tühistamisega.
14.Arvestades, et pooled on sõlminud kompromissi, menetlus kuulub tsiviilasjas lõpetamisele ning hageja on nõustunud hagi tagamise tühistamisega, leiab kohus, et kostjate taotlus kuulub rahuldamisele ja kohus tühistab 27.11.2020 määrusega, mida kohus parandas 15.12.2020 määrusega, kohaldatud hagi tagamise.
15.TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.