Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Jätta avaldaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Esitatud avaldus ja asjaolud Õxxx-Lxxxx Lxxxxx esitas 16.06.2021 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik esitas enda varalise seisukorra kohta järgmised selgitused. Avalduse kohaselt tekkisid võlad laenude ja järelmaksude võtmise ning hasartmängusõltuvuse tõttu. Võlgnik on võtnud uusi laene varasemate tasumiseks. Makseraskused hakkasid tekkima aprillis 2020.a, mil kolimise tagajärjel ei leidnud abikaasa tööd. Sel ajal oli pere sissetulekuks lapsehooldusraha 560 eurot kuus. Abikaasa jäi 6-kuuse lapsega koju ja võlgnik läks tööle. Selleks ajaks oli võlad kasvanud. Võlgnikul sündis mais 2021 teine laps ning ta on lapsehoolduspuhkusel. Praegu on võlgniku sissetulekuks peretoetus 120 eurot kuus ja peretoetus kuni 3-aastase lapse kasvatajale 38,36 eurot kuus (kuni 18.07.2021). Alates 19.07.2021 hakkab võlgnik saama vanemahüvitist 584 eurot kuus. Võlgnikule kuulub sõiduauto (2005.a Audi A6 Avant), millel on registerpant Mogo OÜ kasuks. Võlgnikul on kokku kohustusi ca 39 707,69 eurot. Võlgniku sõnul on ta püsivalt maksejõuetu ning palus välja kuulutada enda pankrot. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning kuulanud ära võlgniku, leiab, et võlgnik Õxxx-Lxxxx Lxxxxx on püsivalt maksejõuetu ja avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub avaldusest ning võlgniku poolt esitatud varade ja kohustuste loetelust, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara: varanimekirja kohaselt on nõudeid vähemalt 39 000 eurot, kuid varaks on võlgnikul vaid üks auto ning peretoetused. Võlgnikul puudub muu vara. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et ÕxxxxLxxxx Lxxxxx on ilmselgelt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvestades võlgniku majanduslikku olukorda leiab kohus, et võlgniku pankrot on PankrS § 15 lgst 2 lähtuvalt võimalik välja kuulutada ajutist haldurit nimetamata. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab pankrotihalduriks Einar Vallandi, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 05.08.2021 algusega kell 10.30 Jõgeva kohtumajas. Võlgnik osaleb koosolekul videokonverentsi vahendusel Viljandi kohtumajast. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2); Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1); Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 43 lg 1); Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1); Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.