I. R P ja S T hagi O P vastu kaasomandi lõpetamise nõudes II. O P hagiavaldus R P ja S T vastu kaasomandi lõpetamise ja tahteavalduste asendamine kohtulahendiga ning hüvitise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad:
1.R P, isikukood XXX, elukoht XXX
2.S T, isikukood XXX, elukoht XXX Lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus e-post [email protected] Kostja O P, elukoht XXX Lepingulised esindajad vandeadvokaat Magnus Braun, e-post [email protected] Advokaat Ave-Ly Kõuts, e-post [email protected]
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada hagejate ja kostja vaheline kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
1.1.Pooled on kokku leppinud, et lõpetavad kaasomandi S kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxx(edaspidi: Kinnistu), ja mis koosneb katastriüksustest katastritunnustega XXX:0541; XXX:0542; XXX:0543; XXX:0544ja XXX:0545kolmeks (3) iseseisvaks kinnistuks jagamise teel selliselt, et kaks iseseisevat kinnistut jäävad O P (sünd. xxx) ainuomandisse ning kolmas iseseisev kinnistu jääb R P (isikukood XXX) ja S T (isikukood XXX) kaasomandisse selliselt, et mõlemale kaasomanikule kuulub 1⁄2 mõttelist osa kinnistust.
1.2.1.O P (sünd. xxx) ainuomandisse jääva I kinnistu koosseisu jäävad katastriüksused XXX:0541 ja XXX:0544ning punktis 1.2.4 nimetatud katastriüksuse XXX:0543 jagamise tulemusel tekkiv katastriüksus. O P ainuomandisse jääva II kinnistu koosseisu jääb punktis 1.2.3 nimetatud katastriüksuse XXX:0545jagamise tulemusel tekkiv katastriüksus;
1.2.2.R P (isikukood XXX) ja S T (isikukood XXX) kaasomandisse jääva III kinnistu koosseisu jääb katastriüksus XXX:0542 (mõlemale kaasomanikule kuulub 1⁄2 mõttelist osa) ning punktis 1.2.3 viidatud katastriüksuse XXX:0545jagamise tulemusel tekkiv katastriüksus ja punktis 1.2.4 viidatud katastriüksuse XXX:0543 jagamise tulemusel tekkiv katastriüksus;
1.2.3.katastriüksus XXX:0545, pindalaga 12,92 ha jagatakse kaheks eraldi katastriüksuseks selliselt, et:
1.2.3.1.üks moodustatav katastriüksus, suurusega ca 68 987,3 m2, mis käesolevale kompromissile lisatud plaanil nr 1 on tähistatud tähisega POS-1, jääb O Pi (sünd. xxx) ainuomandisse jääva kinnistu koosseisu;
1.2.3.2.üks moodustatav katastriüksus, suurusega ca 68 987,3 m2, mis käesolevale kompromissile lisatud plaanil nr 1 on tähistatud tähisega POS-2, jääb S T (isikukood XXX) ja R Pi (isikukood XXX) kaasomandisse jääva kinnistu koosseisu (mõlemale kaasomanikule kuulub 1⁄2 mõttelist osa);
1.2.4.katastriüksus XXX:0543, pindalaga 4,39ha jagatakse kaheks eraldi võimalikult võrdse pindalaga katastriüksuseks selliselt, et:
1.2.4.1.üks moodustatav katastriüksus, suurusega ca 2,195 ha, mis algab katastriüksuse nr XXX:0543 lääne- ja põhjapiiri ristumiskohast, kulgeb mööda katastriüksuse XXX:0543 põhjapiiri kuni katastriüksuse XXX:0543 idapiirini (katastriüksustega XXX:0840 ja YYY:0812 külgneva piirini), kulgeb seejärel mööda katastriüksuse XXX:0543 idapiiri lõuna poole ca 45 meetrit ja seejärel ca 476 meetrit edela suunas kuni katastriüksuse XXX:0543 läänepiirini, seejärel ca 50,5 meetrit mööda katastriüksuse XXX:0543 läänepiiri kuni katastriüksuse XXX:0543 lääne- ja põhjapiiri ristumiskohani ning mis käesolevale kompromissile lisatud plaanil nr 2 on ümbritsetud punase joonega, jääb O Pi (sünd. xxx) ainuomandisse jääva kinnistu koosseisu;
1.2.4.2.üks moodustatav katastriüksus, suurusega ca 2,195 ha, mis algab katastriüksuse nr XXX:0543 lääne- ja lõunapiiri ristumiskohast, kulgeb mööda katastriüksuse XXX:0543 läänepiiri loode poole ca 50 meetrit ja kulgeb seejärel ca 476 meetrit kirde suunas kuni katastriüksuse XXX:0543 idapiirini (katastriüksustega XXX:0840 ja YYY:0812 külgneva piirini), kulgeb seejärel mööda katastriüksuse XXX:0543 idapiiri lõuna poole ca 45 meetrit kuni ida- ja lõunapiiri ristumiskohani ning seejärel mööda katastriüksuse XXX:0543 lõunapiiri edela suunas kuni katastriüksuse lõuna- ja läänepiiri
ristumiskohani, jääb S T (isikukood XXX) ja R Pi (isikukood XXX) kaasomandisse jääva kinnistu koosseisu (mõlemale kaasomanikule kuulub 1⁄2 mõttelist osa);
1.3.Pooled on kokku leppinud, et O Pi ainuomandisse jäävate kinnistute väärtus on 63 190 eurot ning S T ja R Pi kaasomandisse jääva kinnistu väärtus on 33 592 eurot. Väärtused moodustuvad katastriüksuste väärtuste järgi järgmiselt:
1.3.1.katastriüksuse XXX:0541 väärtus on 39 770 eurot;
1.3.2.katastriüksuse XXX:0542 väärtus on 18 743 eurot;
1.3.3.katastriüksuse XXX:0544väärtus on 3 123 eurot;
1.3.4.katastriüksuse XXX:0543 selle osa, mis jääb O Pi ainuomandisse jääva kinnistu koosseisu, väärtus on 16 344 eurot;
1.3.5.katastriüksuse XXX:0543 selle osa, mis jääb S T ja R Pi kaasomandisse jääva kinnistu koosseisu, väärtus on 10 896 eurot;
1.3.6.katastriüksuse XXX:0545selle osa, mis jääb O Pi ainuomandisse jääva kinnistu koosseisu, väärtus on 3 953 eurot;
1.3.7.katastriüksuse XXX:0545selle osa, mis jääb S T ja R Pi kaasomandisse jääva kinnistu koosseisu, väärtus on 3 953 eurot.
1.4.Pooled on kokku leppinud, et kuna O P saab enda ainuomandisse Kinnistust osa, mille väärtus on 14 799 euro võrra suurem, kui 1⁄2 kogu Kinnistu väärtusest, kohustub ta hüvitama S Tle enamsaadu arvel 7399,50 eurot ja R Pile enamsaadu arvel 7399,50 eurot.
1.5.Pooled on kokku leppinud, et O P kohustub hüvitama S Tle ja R Pile nende poolt tsiviilasjas 2-20-2068 kantud asja läbivaatamiskulud vastavalt 28.04.2020 kohtumäärusele, S Tle summas 490,35 eurot ja R Pile summas 490,35 eurot.
1.6.Pooled on kokku leppinud, et tulenevalt S T poolt 04.02.2021 O Pi vastuhagi osalise õigeksvõtuga võlgneb S T O Pile 9 840,25 eurot ning tulenevalt R Pi poolt 04.02.2021 O Pi vastuhagi osalise õigeksvõtuga võlgneb R P O Pile 9 840,25 eurot, summadele ei lisandu viiviseid.
1.7.Pooled on kokku leppinud, et S T kohustub hüvitama O Pile 25% Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxkantud kinnistu hindamisega ning katastriüksuse XXX:0545mõõdistamisega seotud ja käesolevaks ajaks kantud kulud järgmiselt:
1.7.1.kinnistu hindamisega seotud kuludest vastavalt EE Metsakontor OÜ 17.06.2020 esitatud arvele nr 980 summa 125 eurot ja 19.10.2020 arvele nr 1005 summa 353,85 eurot ehk kokku 478,85 eurot;
1.7.2.katastriüksuse XXX:0545mõõdistamisega seotud kuludest vastavalt Top Geodeesia OÜ 14.04.2021 arvele nr 20659 summa 63 eurot ning 14.06.2021 arvele 20752 summa 135 eurot ehk kokku 198 eurot.
1.8.Pooled on kokku leppinud, et R P kohustub hüvitama O Pile 25% Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxkantud kinnistu hindamisega ning katastriüksuse XXX:0545mõõdistamisega seotud ja käesolevaks ajaks kantud kulud järgmiselt:
1.8.1.kinnistu hindamisega seotud kuludest vastavalt EE Metsakontor OÜ 17.06.2020 esitatud arvele nr 980 summa 125 eurot ja 19.10.2020 arvele nr 1005 summa 353,85 eurot ehk kokku 478,85 eurot;
1.8.2.katastriüksuse XXX:0545mõõdistamisega seotud kuludest vastavalt Top Geodeesia OÜ 14.04.2021 arvele nr 20659 summa 63 eurot ning 14.06.2021 arvele 20752 summa 135 eurot ehk kokku 198 euro.
1.9.Pooled on kokku leppinud siinses kompromisskokkuleppes toodud vastastikuste nõuete tasaarvestamises järgmiselt:
1.9.1.S T tasaarvestab oma nõuded O Pi vastu kogusummas 7 889,85 eurot O Pi nõuetega S T vastu kogusummas 10 517,10 eurot kattuvas ulatuses, seega kohustub S T tasuma O Pile tasaarvestuse järgselt 2 627,25 eurot.
1.9.2.R P tasaarvestab oma nõuded O Pi vastu kogusummas 7 889,85 eurot O Pi nõuetega R Pi vastu kogusummas 10 517,10 eurot kattuvas ulatuses, seega kohustub R P tasuma O Pile tasaarvestuse järgselt 2 627,25 eurot.
1.10.Pooled on kokku leppinud S T ja R P kohustuvad kumbki kandma 2 627,25 eurot O Pi arveldusarvele SE1350000000052010601355 hiljemalt 3 tööpäeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
1.11.Pooled on kokku leppinud, et teevad kinnistu jagamiseks vajalikud edasised toimingud, sh tellivad ja korraldavad katastriüksuse XXX:0543 mõõdistamise, tellivad või koostavad vajaliku dokumentatsiooni, esitades vajalikud avaldused ja nõusolekud jms toimingud omavahel eelnevalt kooskõlastades, sh kooskõlastades eelnevalt kõikide toimingutega seotud kõik kulud. Kõik kulud, mis tekivad pärast käesoleva kokkuleppe sõlmimist, jagatakse omavahel põhimõttel, et 50% kuludest jääb O Pi kanda, 25% kuludest S T kanda ning 25% kuludest R Pi kanda, välja arvatud kulud, mis on seotud sellega, et O P jagab tema ainuomandisse jäävad katastriüksused kaheks kinnistuks (nt notari tasu, riigilõivud). Sellised kulud kannavad pooled põhimõttel, et O P kannab kulud, mis on seotud tema ainuomandisse jäävate kinnistuste moodustamisega ning S T ja R P kannavad kulud, mis on seotud nende kaasomandisse jääva kinnistu moodustamisega. Pooled kannavad oma osa kuludest otse teenusepakkujale (raha saajale) esitatud arve alusel, kuid pooled võivad ka kokku leppida, et algselt kannab kulud üks pool. Kulusid kandnud pool peab eelnevalt kooskõlastatud kulude kohta esitama teistele pooltele kuludokumendid ning teised peavad kulusid kandnud poolele oma osa kuludest hüvitama 10 tööpäeva jooksul alates kuludokumentide kättesaamisest. Eelnevalt kooskõlastamata kulusid ei pea kulusid kandnud poolele hüvitama, välja arvatud seaduses kindlaks määratud kulud (nt riigilõivud, notari tasud).
1.12.Pooled on kokku leppinud, et annavad igaüks igakordselt eraldi kõik vajalikud nõusolekud või teevad vajalikud tahteavaldused Kinnistu jagamiseks siinses kompromisskokkuleppes nimetatud tingimustel. Nõusolekud või tahteavaldused võib poole asemel teha poole volitatud isik seaduses sätestatud vormis antud volituse alusel.
1.13.Pooled on kokku leppinud, et esitavad katastriüksuste XXX:0543 ja XXX:0545jagamiseks vajalikud katastrimõõdistamise toimikud Maa-ametile koos kõikide teiste vajalike dokumentidega hiljemalt 01. septembril 2021. a. Juhul, kui nimetatud tähtajaks ei ole Maaametile dokumentide esitamine vastavalt siinses kompromisskokkuleppes toodud tingimustele võimalik ühe poole tõttu (näiteks kui pool ei anna põhjendamatult vajalikku nõusolekut, kooskõlastust või takistab muul moel toimingute lõpuleviimist põhjendamatult), kohustub see pool tasuma teistele pooltele lepptrahvi kokku 5000 eurot.
1.14.Pärast katastripidaja otsust katastriüksuste XXX:0543 ja XXX:0545jagamisel tekkivate uute katastriüksuste registreerimise kohta, mille heaks peavad pooled andma kõik vajalikud nõusolekud ja kooskõlastused kui jagamine on kooskõlas siinse kompromisskokkuleppega, lepivad pooled kokku pooltele sobiliku notari aja, et sõlmida kaasomandi lõpetamise ja kinnistu jagamise leping, milline peab toimuma hiljemalt kolmekümne (30) päeva jooksul arvates katastripidaja otsuse tegemisest. Mõjuva põhjuseta nimetatud tähtajaks või vajadusel hiljem eraldi kokkulepitud tähtajaks notari aega mitte kokku leppiv pool kohustub tasuma teistele pooltele leppetrahvi kokku nelikümmend (40) eurot iga tähtaega ületava päeva eest. Mõjuva põhjuseta notari juurde kokkulepitud tähtajal mitteilmuv pool kohustub tasuma teistele pooltele leppetrahvi kokku tuhat (1000) eurot iga mitteilmumise korral.
1.15.Mõjuvaks põhjuseks käesoleva kokkuleppe mõttes on eelkõige poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatut raske haigus või surm, mille tõttu pool ei saanud teostada oma kokkuleppest tulenevaid kohustusi. Mõjuva põhjuse olemasolust kohustub pool teisi pooli viivitamata teavitama ja teiste poolte nõudmisel dokumentaalselt tõendama.
1.16.Pooled on kokku leppinud, et enne kinnistu jagamise lõpuleviimist ei või pool koormata oma kaasomandi osa mistahes kolmandate isikute õigustega, mis takistaks siinse kokkuleppe kohaselt kinnistu jagamise lõpuleviimist. Nimetatud kohustuse mittetäimisel kohustub pool, kelle kaasomandi osa koormamise tulemusel on kinnistu jagamise lõpuleviimine mistahes viisil takistatud, tasuma teistele kaasomanikele kummalegi lepptrahvi 10 000 eurot.
1.17.Pooled on kokku leppinud, et enne kinnistu jagamise lõpuleviimist oma kaasomandi osa võõrandamisel kolmandale isikule kohustub võõrandaja andma omandajale üle kõik siinsest kompromisskokkuleppest tulenevad kohustused. Nimetatud kohustuse mittetäimisel kohustub võõrandaja tasuma teistele kaasomanikele kummalegi lepptrahvi 10 000 eurot.
1.18.Pooled on leppinud kokku, et poolte menetluskulud siinses tsiviilasjas, mida ei ole siinses kokkuleppes eraldi nimetatud, jäävad poolte endi kanda.
2.Lõpetada tsiviilasja menetlus seoses kompromissi kinnitamisega.
3.TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Pärnu Maakohtul tagastada hagejatele riigilõiv summas 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot so 50% tasutud riigilõivust ning kanda see RihoPost pangakontole EExxxx.
4.TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Pärnu Maakohtul tagastada kostjale riigilõiv summas 750 (seitsesada viiskümmend) eurot so 50% tasutud riigilõivust ning kanda see O P pangakontole SExxxxx.
5.Tühistada 22.09.2021 kell 10.00 määratud kohtuistungi aeg.
6.Saata määrus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
1.Hagiavaldus 07.02.2020 esitasid hagejad R P ja S T Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Kärdlas hagi kostja O P vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. 04.01.2021 esitas kostja vastuhagi kinnistust saadud kasu väljaandmise nõudes ja kaasomandi lõpetamise nõudes.
2.Kompromissleping 21.06.2021 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu koos lisadega.
Kohtu seisukoht
3.1 Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. 3.2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 3.3 TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. 3.4 Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud. 3.5 Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad käesolevas asja menetluse lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3.6 TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad TsMS § 661 lg 4 alusel lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani. 3.7 Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3.8 TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle
tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.9 TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
4.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud menetluskulude jaotuses. Kulud mille jaotuses pooled kokku ei ole leppinud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolev tsiviilasi lõpetatakse kompromissiga ning hagejad on esitanud taotluse riigilõivust 50% tagastamiseks. Hagejad tasusid hagi esitamisel riigilõivu 450 eurot, millest 225 eurot tuleb hagejale tagastada. Kostja esitas taotluse vastuhagilt tasutud riigilõivust 50% tagastamiseks. Kostja on vastuhagilt tasunud riigilõivu 1500 eurot, millest 750 eurot tuleb kostjale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.