Hageja STOKKER FINANCE OÜ (registrikood 12249503), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo Kostja A K (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista A Kilt STOKKER FINANCE OÜ kasuks põhivõlgnevus 358,00 eurot, intress 23,61 eurot, hagi esitamise seisuga (01.07.2020) sissenõutavaks muutunud viivis osaliselt summas 9,79 eurot ja hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni (01.07.2021) sissenõutavaks muutunud viivis osaliselt summas 74,36 eurot, kokku 465,76 eurot.
3.Jätta rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 16,23 eurot ja osaliselt hagi esitamisest sissenõutavaks muutuv viivisenõue arvestatuna põhinõudelt 358,00 eurot kuni 16.12.2020 summas 11,56 eurot.
4.Välja mõista A Kilt STOKKER FINANCE OÜ kasuks viivis põhinõude (358,00 eurot) jäägilt viivisemääraga 24% aastas alates kohtuotsuse tegemisest (02.07.2021) kuni põhinõude täitmiseni.
5.Jätta rahuldamata STOKKER FINANCE OÜ taotlus rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus
6.Jätta menetluskulud 94% ulatuses A Ki ja 6% ulatuses STOKKER FINANCE OÜ kanda.
7.Määrata STOKKER FINANCE OÜ menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 211,83 eurot, millest 100,00 eurot on hagiavalduselt tasutud riigilõiv ja 111,83 eurot on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.
8.Mõista A Kilt STOKKER FINANCE OÜ kasuks välja menetluskulud summas 199,12 eurot.
9.Mõista välja A Kilt STOKKER FINANCE OÜ kasuks välja mõistetud menetluskuludelt (199,12 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis Stokker Finance OÜ (hageja) A Kiga (kostja) 12.12.2019 tarbijakrediidilepingu xxx, mille alusel andis hageja kostjale 358,00 eurot laenu kauba eest maksmiseks. Kostja pidi laenu tagastama osamaksetena vastavalt graafikule alates 16.01.2020 ning tasuma krediidi kasutamise eest intressi 24% aastas. Kostja jättis maksed tasumata 16.01.2020, 16.02.2020 ja 16.03.2020. Hageja saatis kostjale 20.03.2020 ülesütlemise teate ja andis kostjale tähtaja tasuda võlgnevus vabatahtlikult 14 päeva jooksu. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
2.Hageja nõuab kostja põhivõlgnevuse summas 358,00 eurot, intressi summas 23,61 eurot ja viivise välja mõistmist. Hageja arvutas intressi alates laenulepingu sõlmimisest kuni ülesütlemise avalduse esitamiseni ehk perioodil 12.12.2019-20.03.2020. Hageja arvutas viivist tasumata osamaksetelt alates osamakse tasumise kuupäevast kuni ülesütlemise avalduse esitamiseni ning alates ülesütlemise avalduse esitamisest kogu võlgnevuse summalt lepingujärgse intressimääraga 24,00% aastas.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kohus toimetas hagi ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja sai hagi kätte 26.08.2020. Kostja hagile vastu ei vaielnud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus peab hagi põhjendatuks põhinõude ja intressinõude osas ning osaliselt viivisenõude osas.
5.Kohus lahendab esmalt menetlusliku taotluse. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1 ls 1). Tegemist on kohtu õigusega ja mitte kohustusega. Kohus leiab, et ilma tõendeid hinnates ei ole kohtul võimalik hagi õigesti lahendada. Seetõttu tuleb vaidlus lahendada sisulise lahendiga.
6.Kohus täitis 20.04.2021 määrusega selgituskohustuse ja pooltel oli võimalik esitada täiendavaid seisukohti lähtudes kohtu selgitustest (dtl 86-87).
7.Hageja esitab kostja vastu lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõude. Nõude aluseks on 12.12.2019 sõlmitud krediidileping nr xxx, mille alusel hageja andis kostjale kauba eest tasumiseks krediiti 358,00 eurot, mille kostja pidi hagejale osamaksetena tagastama alates 16.01.2020 ja millelt kostja pidi tasuma intressi 24,00% aastas. 2(5)
Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Kui krediidiandjaks on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ning krediidi saajaks tarbija, on tegemist tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 402 lg 1). Hageja ja kostja vaheline leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele. Seega oli kostjal kohustus tagastada hagejale vastavalt kokkulepitud graafikule kasutuses olev krediit ning sellele arvestatud intress.
8.Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine (VÕS § 101). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Hagiavalduse kohaselt jättis kostja tasumata põhiosa graafikujärgsed maksed summas 26,72 eurot (tasumise tähtaeg 16.01.2020), 27,22 eurot (tasumise tähtaeg 16.02.2020) ja 27,77 eurot (tasumise tähtaeg 16.03.2020) ning vastavalt intressimaksed summades 8,35 eurot, 7,16 eurot ja 7,16 eurot. Tasumise kohustus nimetatud kuupäevadel ja välja toodud summades on tõendatud hagi lisaga 1 (dtl 54). Kostja ei vaielnud kohustuste tasumata jätmisele vastu.
9.Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg 1). Krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos täiendava tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele (VÕS § 416 lg 2). Hagis esitatud asjaoludel oli kostja viivituses 16.01.2020, 16.02.2020 ja 16.03.2020 maksetega ehk kolme järjestikuse maksega. Hageja ütles lepingu üles 20.03.2020 ülesütlemise teatega, mis on tõendatud hagi lisaga 3 (dtl 61). Kolmanda makse ja ülesütlemise teate tegemise vahele ei jää kahenädalast täiendavat tähtaega võlgnevuse tasumiseks. Hagile lisatud ülesütlemise teate kohaselt ütles hageja lepingu üles 20.03.2020. Kuigi kostjale anti 14 päeva võlgnevuse vabatahtlikuks tasumiseks, ei olnud tegemist täiendava tähtajaga VÕS § 416 lg 1 tähenduses, sest lepingu ülesütlemine ei sõltunud kohustuse täitmisest täiendava tähtaja jooksul. Seetõttu ei olnud VÕS § 416 lg-st 1 tulenevad tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud. Samuti ei nähtu ülesütlemise avaldusest pakkumist läbirääkimiste pidamiseks. Hageja täiendava seisukoha kohaselt oli kostjal võimalus läbirääkimisteks tagatud, sest kostjale saadeti 5 meeldetuletuskirja. Kirjade saatmine on tõendatud 07.01.2021 seisukoha lisadega 1 ja 2 (dtl 83-84). Meeldetuletuskirja sisust nähtub et kostjale teatati tasumata summa ja kuhu see tuleb tasuda ning telefoninumber, kuhu sai pöörduda küsimuste korral. Kohtu hinnangul ei tõenda 07.01.2021 seisukoha lisad 1 ja 2, et kostjale pakuti selgesõnalist võimalust läbirääkimiste pidamiseks seoses tekkinud võlgnevusega. Ainuüksi infonumbri märkimisest ei saa lugeda, et tarbijat on teavitatud võimalusest pidada läbirääkimisi. Seetõttu ei vastanud ülesütlemine VÕS § 416 lg-st 2 tulenevatele nõuetele.
10.Riigikohtu praktika kohaselt ei mõjuta ainuüksi VÕS § 416 lg 2 nõuete rikkumine ülesütlemise kehtivust (RKTKo 2-17-7502, p 16). Samas peab ülesütlemise avaldus olema selge ja üheselt mõistetav ning kui üldjuhul pikeneb ebamõistlik täiendav tähtaeg seaduse alusel mõistliku täiendava tähtajani, siis tarbijakrediidi puhul see ei kohaldu (RKTKo 3-2-153-16, p 14). Seega ei too VÕS § 416 lg-st 2 tulenev rikkumine kaasa ülesütlemise kehtetust, kuid VÕS § 416 lg-st 1 tulenevate ülesütlemise eelduste puudumise tõttu on ülesütlemine kehtetu.
11.Hagiavalduse lisa 1 kohaselt oli krediidi tagastamise viimase osamakse tähtaeg 16.12.2020. Seega on põhivõlgnevus muutunud kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks. 3(5)
Kostja ei vaielnud hagile vastu, et kohustus oleks täidetud. Seega on hageja põhinõue 358,00 eurot põhjendatud. Samuti on põhjendatud hagiavalduses esitatud intressinõue, mis on arvestatud 16.01.2020, 16.02.2020, 16.03.2020 ja osaliselt 16.04.2020 osamakselt kokku summas 23,61 eurot.
12.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Kui lepingus on kokkulepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loetakse viivisemääraks intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Hagiavalduse kohaselt on laenulepingus intressimäärana kokku lepitud 24% aastas. Hageja nõudis viivise välja mõistmist alates 16.01.2020 kuni hagi esitamiseni esimeselt osamakselt summas 2,93 eurot, alates 16.02.2020 teiselt osamakselt 2,43 eurot ja alates 16.03.2020 kolmandalt osamakselt summas 1,95 eurot. Hageja nõudis viivise välja mõistmist alates 20.03.2020 kuni hagi esitamiseni summas 18,71 eurot arvestatuna summalt 276,29 eurot.
13.Hageja arvestas esimeselt kolmelt osamakselt viivist makse tasumise tähtpäevast. Makse tasumise tähtpäeval ei saanud kostja olla makse tasumisega veel viivituses. Seetõttu peab kohus esimeselt osamakselt viivist põhjendatuks alates 17.01.2020 kuni hagi esitamiseni summas 2,92 eurot, teiselt osamakselt alates 17.02.2020 summas 2,42 eurot, kolmandalt osamakselt alates 17.03.2020 summas 1,94 eurot.
14.Kuna kohus leidis, et ülesütlemine ei olnud kehtiv, siis ei muutunud kogu võlgnevus 20.03.2020 sissenõutavaks ja hageja ei saa nõuda viivise välja mõistmist arvestatuna kogu põhinõudelt alates 20.03.2020, sest kogu nõue ei muutunud 20.03.2020 sissenõutavaks.
15.Kohtu arvutuste kohaselt saaks hageja nõude viivist alates 17.04.2020 summalt 28,33 eurot, alates 17.05.2020 summalt 28,89 eurot, alates 17.06.2020 summalt 29,47 eurot, alates 17.07.2020 summalt 30,06 eurot, alates 17.08.2020 summalt 30,66 eurot, alates 17.09.2020 summalt 31,27 eurot, alates 17.10.2020 summalt 31,90 eurot, alates 17.11.2020 summalt 32,54 eurot ja alates 17.12.2020 summalt 33,17 eurot. Alates 17.12.2020 ehk tagasimaksete lõppkuupäevast saab hageja nõuda viivist kogu võlgnevuselt summas 358,00 eurot. Seega oli hagi esitamise seisuks sissenõutavaks muutunud kuni 16.06.2020 kuupäevaga osamaksed. Nendelt osamaksetelt hagi esitamiseni arvestatud viivisenõude kogusumma on 9,79 eurot (16.01.2020 osamakselt summas 2,92 eurot, 16.02.2020 osamakselt summas 2,42 eurot, 16.03.2020 osamakselt summas 1,94 eurot, 16.04.2020 osamakselt summas 1,40 eurot, 16.05.2021 osamakselt summas 0,85 eurot ja 16.06.2020 osamakselt summas 0,27 eurot). Vastavalt jääb rahuldamata hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 16,23 eurot (26,02-9,79 eurot).
16.Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni (TsMS § 367 ls 1). Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367 ls 2). Hageja taotles hagi esitamiseks sissenõutavaks muutumata viivise välja mõistmist viivise määraga 24% aastas arvestatuna summalt 358,00 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni arvestatud viivise kokku 74,36 eurot. Kohus arvestab 16.01.2020-16.06.2020 osamaksete puhul viivist alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni, sest enne hagi esitamist arvutatud viivis on eraldi välja mõistetud sissenõutavaks muutunud viivisena (16.01.2020 osamakselt summas 6,43 eurot, 16.02.2020 osamakselt summas 6,55 eurot, 16.03.2020 osamakselt summas 6,68 eurot, 16.04.2020 osamakselt summas 6,82 eurot, 16.05.2020 osamakselt summas 6,95 eurot, 16.06.2020 osamakselt summas 7,09 eurot). Kohus arvestab 16.07.2020-16.12.2020 osamaksetelt viivist alates vastava osamaksega viivitusse jäämisest (16.07.2020 osamakselt summas 6,92 eurot, 4(5)
16.08.2020 osamakselt summas 6,43 eurot, 16.09.2020 osamakselt summas 5,92 eurot, 16.10.2020 osamakselt summas 5,41 eurot, 16.11.2020 osamakselt summas 4,86 eurot, 16.12.2020 osamakselt summas 4,30 eurot). Alates kohtuotsuse tegemisest mõistab kohus viivise kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt summas 358,00 eurot arvestusega viivisemääraga 24% aastas.
17.Hageja taotles hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutumata viivise välja mõistmist alates hagi esitamisest arvestusega summalt 358,00 ehk hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni summas 85,92 eurot. Seega jätab kohus rahuldamata hagi esitamisest sissenõutavaks muutuva viivisenõude summas 11,56 eurot (85,92 – 74,36).
MENETLUSKULUD
18.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus jätab osaliselt välja mõistmata sissenõutavaks muutunud viivise summas 16,23 eurot ja osaliselt hagi esitamisest arvestatud tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude summas 11,56 eurot. Seega on rahuldatud nõuete osa hagihinnast 94,36%. Kohus jätab menetluskulud 94% ulatuses kostja ja 6% ulatuses hageja kanda.
19.Hageja menetluskulud hõlmasid hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 100,00 eurot ja õigusabikulusid summas 111,83 eurot. Õigusabikulud hõlmasid materjalidega tutvumist ja hagiavalduse koostamist. Kohus peab õigusabikulusid põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus määrab hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 211,83 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 199,12 eurot.
20.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.