Võlaõigus › Kompromissilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 02.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-8820/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kompromissilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 02.07.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1606

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)PlusPlus Legal OÜ12752805(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(TAGASELJAOTSUS)

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja number

2-21-8820

Lahendi tegemise aeg ja koht

2. juuli 2021.a, Rakvere kohtumaja

Kohtunik

Maido Roots PlusPlus Capital AS hagi K. K.’e vastu 11 923,98 euro ja lisanduva viivise nõudes

Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Hagihind

12 465,08 eurot Hageja: PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806, asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask, PlusPlus Legal OÜ, registrikood: 12752805, asukoht: Tartu mnt 83-603, Tallinn 10115, e-post: [email protected] Kostja: K. K., isikukood xxxx, aadress: xxxx, e-post: xxxx

RESOLUTSIOON

1.PlusPlus Capital AS hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt K. K.’elt hageja PlusPlus Capital AS kasuks 04.05.2019 sõlmitud lepingust nr xxxx tulenev kogu võlgnevus 11 923 (üksteist tuhat üheksasada kakskümmend kolm) eurot ja 98 senti (s.h põhinõue 6215,04 eurot, enne 04.05.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 3059,73 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivised põhinõudelt 6215,04 alates 11.07.2019 kuni 02.06.2021 summas 2584,21 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot).

3.Välja mõista kostjalt K. K.’elt hageja PlusPlus Capital AS kasuks viivis põhinõudelt 6215,04 eurot alates 03.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses kuni summani 541,10 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

1.Hageja PlusPlus Capital AS esitas 02.06.2021 Viru Maakohtule hagiavalduse K. K.’e vastu võlgnevuse 9304,77 euro, viivise 2584,21 euro ja sissenõudekulu 35 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja hageja sõlmisid 04.05.2019 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr xxxx. Hageja omas võlgniku vastu nõuet 31.08.2018 laenulepingust nr xxxx, mille alusel kostja võlgnes hagejale 6215,04 eurot ja viivised summas 3060,72 eurot. Kuna kostja summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissileping/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 0,99 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 9274,77 eurot. Antud summale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja rikkus lepingut ning maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid ei sooritanud. Pooled on lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10.07.2019 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagis 2(4)

toodud nõue kostja vastu on kompromissisummaga 9304,77 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 19.07.2019, 27.01.2020, 27.10.2020 hagejale teadaolevale kostja aadressile. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Hageja arvestab viiviseid vastavalt esialgse põhisumma 6215,04 eurolt ning lepingu p 3.2 viivise 0,06 % päevamääralt: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 693 x 0,06 % päevas. Hageja on arvutanud viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni - (6215,04* 0,06 % päevas * 365 päeva= 1361,09 eurot), mida hageja nõuab kuni summani 541,10 eurot, et hagis esitatud kõrvalnõuded ei ületaks põhinõude summat. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega ning soovib tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Juhul, kui määratakse kohtuistung, soovib hageja sellest osa võtta. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista: - võlgnevus kompromissisummas 9304,77 eurot s.h põhinõue 6215,04 eurot, enne 04.05.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 3059,73 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivised põhinõudelt 6215,04 alates 11.07.2019 kuni 02.06.2021 summas 2584,21 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot; - hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 6215,04 eurot alates 03.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses kuni summani 541,10 eurot; - menetluskulud: riigilõiv summas 600 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot; - väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt;

7.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulu 420 eurot, kokku 1020 eurot. Hageja esindajal on õigusabi osutamise ajakulu dokumentide komplekteerimine ja analüüs hagiavalduse koostamine ja esitamine 3,5h, maksumusega 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 420 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Käesoleval juhul on tegemist trafaretse hagiga tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses. Hagiavaldus koosneb 3-l leheküljel, millest sisulist teksti on 1 leheküljel, ülejäänud hagiavaldus koosneb paragrahvidest ja lepingust kopeeritud tekstist. Samuti ei ole hageja esindaja pidanud osalema kohtuistungitel, tutvuma kostja vastusega või vastuväidetega. Käesoleval juhul oli tegemist tavapärase võlaõigusliku nõudega, mistõttu arvestab kohus 20 minutit menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta (arvestades hagiavalduse teksti sisu), seega on esindaja õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel 60 minutit. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 100 eurot (100 eurot : 60 minutiga=1,666x60=99.99). Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 100 eurot. Koos riigilõivu 600 euroga, on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud kokku 700 eurot.