lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-4666/7

Muud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 02.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-4666/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
02.07.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2433
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleVÕS § 127 lg 1, 2, 3, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 1044 lg 1, 3Muul alusel esitatavad nõudedVÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamineKOS § 11 lg 3KrtS § 31 lg 1Korteriomaniku kohustusedTsMS § 138

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Määruse tegemise aeg ja koht

02.07.2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-4666

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus V. T.i (T.) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

2899,23 eurot Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829; asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: A.L. (4PS OÜ; epost: xxx; telefon: +372 5065681); Puudutatud isik: V. T. (isikukood xxx; elukoht: xxx; e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada avaldus.
2.Välja mõista puudutatud isikult V. T.ilt avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kasuks põhinõudena kahju hüvitis summas 2484,94 eurot ja viivis põhinõudelt seisuga 24.03.2021.a summas 214,75 eurot.
3.Välja mõista puudutatud isikult V. T.ilt avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 25.03.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Sarnased lahendid

Muud
  • 25.09.20262-25-4081/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20263-26-2707/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20263-26-2696/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Menetluskulude koosseis ja arvestus
TsMS § 139Riigilõiv
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 3Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 3141 lg 2
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 463 lg 2Kohtumäärus
TsMS § 613Hagita menetlus korteriomandi ja kaasomandi asjades
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavus
VÕS § 108Kohustuse täitmise nõudmine
4.
Jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda ja puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.
5.Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
6.Välja mõista puudutatud isikult V. T.ilt avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 330 eurot.

2-21-4666

7.Välja mõista puudutatud isikult V. T.ilt avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud
1.AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (avaldaja) palub P. P. (puudutatud isik) välja mõista kahjuhüvitise summas 2484,94 eurot, viivise põhinõudelt seisuga 24.03.2021.a summas 214,75 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 25.03.2021.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2.Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil kindlustanud korteri aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 2711686915. Kindlustusvõtjaks on V. P.. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot.
3.05.10.2019 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt toimus 04.10.2019.a korteris xxx veekahju. Kahjuteate kohaselt vahetati ülemisel naabril veemõõtjat ning selle töö käigus toimus leke. Korteris x sai kahjustada WC ja magamistuba.
4.Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. KÜ X vastuse kohaselt on veekahju alguse saanud korterist nr x.
5.Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri nrx üle 07.10.2019.a ning koostas vara ülevaatuse akti. Vara ülevaatuse akti kohaselt on korteris nr x saanud kahjustada elutoa sein ja lagi, magamistoa sein ja lagi ning WC sein.
6.Korteri nr x remondiks tegi hinnapakkumise Toruabi24.ee OÜ summas 2484,94 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks.
7.Toruabi24.ee OÜ parandas korteri 3 kahjustused ning esitas avaldajale korteri remondiarve summas 2484,94 eurot. Avaldaja hüvitas kahju summas 2484,94 eurot. Omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda, mis tasaarveldati tapeedi maksumuse kuluga.
8.Puudutatud isik on korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) omanik.

2-21-4666

9.Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 08.01.2020.a puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 24.01.2020.a. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud.
10.Avaldaja hinnangul on puudutatud isik rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju.
11.Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (puudutatud isik) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik (puudutatud isik) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud xxx korterist. Avaldaja hinnangul oli puudutatud isikul mõistlikult võimalik ette näha, et veekahju korral võib vesi võib tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3).
12.Avaldaja saatis 08.01.2020.a puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude. Kahjunõudes palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 24.01.2020.a. Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 25.01.2020.a. Puudutatud isiku seisukoht
13.Kohus võttis avalduse 26.03.2021.a määrusega menetlusse. Kohus kohustas puudutatud isikut esitama arvamuse avalduse kohta 20 päeva jooksul alates 26.03.2021.a määruse kättesaamisest ja kui materjalid toimetatakse puudutatud isikule kätte välismaale, tuli vastus esitada 30 päeva jooksul materjalide kättetoimetamisest.
14.11.03.2021.a teatas puudutatud isik kohtule, et menetlusdokumendid võib edastada epostile: xxx
15.04.05.2021.a saatis N. S. kohtule võõrkeelse e-kirja (e-postilt: xxx). 10.05.2021.a saatis kohus eelnimetatud isikule e-kirja, milles selgitas, et puudutatud isiku esindamiseks tuleb esitada volikiri ning kohtule saadetud vastus peab olema koostatud eesti keeles ja allkirjastatud. Kohus palus puudused kõrvaldada 7 päeva jooksul 10.05.2021.a e-kirja saamisest. TsMS § 3141 lg 2 kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kohus leiab, et puudutatud isikul oli võimalik tutvuda tsiviilasja materjalidega ning esitada oma vastuväiteid avaldusele. Puudutatud isik ja tema väidetav esindaja Natalia Sharma ei ole käesoleva määruse tegemise ajani kohtule nõuetele vastavat vastuväidet esitanud.

2-21-4666

Kohtumääruse põhjendused

16.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
17.Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab õigust ise (vt TsMS § 436 lg 7). Määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti (TsMS § 463 lg 2).
18.Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti. Kohus loeb esitatud tõenditega tuvastatuks, et avaldaja on kindlustanud korteriomandi aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 2711686915. Kindlustusvõtjaks on V. P. ja kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus 200 eurot. 05.10.2019.a sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt toimus 04.10.2019.a korteris xxx veekahju. Kahjuteate kohaselt vahetati ülemisel naabril veemõõtjat ning selle töö käigus toimus leke. Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. KÜ xxx vastuse kohaselt on veekahju alguse saanud korterist nr x. Puudutatud isik on korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) omanik. korteri nr x üle 07.10.2019.a ning koostas vara ülevaatuse akti. Vara ülevaatuse akti kohaselt on korteris nr x saanud kahjustada elutoa sein ja lagi, magamistoa sein ja lagi ning WC sein. Kohtu hinnangul on avaldaja tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isiku korterist nr x.
19.Antud juhul tekkis ühele korteriomanikule kahju teise korteriomaniku tegevuse tõttu oma korteriomandi kasutamisel. Kuivõrd kahjujuhtum toimus 04.10.2019.a, kohaldub korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS). KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju.

2-21-4666

20.Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-13 punktides 19 ja 21 korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude. Lisaks saab deliktilise nõude esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus.
21.Kohtu hinnangul saab kahju kannatajal (antud juhul avaldajal) olla puudutatud isiku vastu VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad: - teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); - teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); - kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
22.Kohtu hinnangul on eelnimetatud eeldused täidetud. Menetluses ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks alust pidada kohustuste rikkumist vabandatavaks või et kahju põhjuseks oli muu asjaolu, kui puudutatud isiku poolt oma korteriomandi korrasoleku kohustuse rikkumine (VÕS § 103 lg 1).
23.Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahju hüvitise 2484,94 eurot, kuivõrd kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud ja nõue on põhjendatud.
24.Avaldaja saatis 08.01.2020.a puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude. Kahjunõudes palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 24.01.2020.a. Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 25.01.2020.a. Viivised avalduse esitamise seisuga 24.03.2021 (periood 25.01.2020 – 24.03.2021) on 214,75 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

2-21-4666

TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab nõuet põhjendatuks. Kohus mõistab puudutatud isikult välja viivise perioodi 25.01.2020 – 24.03.2021 eest summas 214,75 eurot ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates avalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude 2484,94 euro tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.
26.Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu kokku summas 420 eurot (summa ei sisalda käibemaksu). Õigusabi on osutatud 3 tundi, tunnitasu on 120 eurot. Avaldaja palus mõista puudutatud isikult välja menetluskulu summas 470 eurot ning kohustada puudutatud isikut tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni kohustuse täieliku tasumiseni. Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
27.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus määrab lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus on seisukohal, arvestades kohtule esitatud avalduse sisu ja mahtu, et avaldaja ajakulu menetlustoimingutele on põhjendatud 3h ja 30 minuti ulatuses. Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h on põhjendamatu. Avalduse alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on avaldaja tavaline tegevus ning avaldaja lepinguline esindaja ei ole vandeadvokaat. Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses on 80 eurot/h. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja põhjendatud menetluskulu on 330 eurot (50 + 80 * 3,5). Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud, milleks on 330 eurot ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

2-21-4666

28.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20263-26-2756/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.09.20263-26-2765/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja