2.3.viivis 0,25% päevas tasumata põhivõlalt alates 02.07.2021 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 3103,50 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata osas, milles Credit.ee OÜ palub mõista K. M. elt enda kasuks välja viivise põhivõla jäägilt alates 10.04.2021 kuni põhivõla tasumiseni määras 0,25% päevas kokku suuremas summas kui 3726 eurot.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud K. M. e kanda.
7.Välja mõista K. M. elt riigilõiv 475 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, kokku menetluskulu 495 eurot Credit.ee OÜ kasuks.
8.K. M. el tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Credit.ee OÜ-le käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV OSA
1.Credit.ee OÜ (hageja) esitas 13.01.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse solidaarselt K. M. elt (kostja) ja A. S. OÜ-lt võla väljamõistmiseks. A. S. OÜ suhtes koostas kohtunikuabi 05.04.2021 maksekäsu. Kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada, lõpetas kohtunikuabi tema suhtes 05.04.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.09.04.2021 esitatud hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhiosa 3000 eurot, intressi 485,82 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 45 eurot, viivise 09.04.2021 seisuga 893,18 eurot ja edasiulatuva viivise 0,25% päevas alates 10.04.2021 kuni põhinõude lõpliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja A. S. OÜ (laenusaaja) 19.08.2020 laenulepingu nr 20200810/16, mille kohaselt andis hageja laenusaajale laenu 3000 eurot, laenuperiood 9 kuud, intressimäär 50,9% aastas. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid pooled 19.08.2020 käenduslepingu nr 20200810/16KL, kostja vastutuse maksimumsumma 8150 eurot. Laenusaaja ei ole tasunud hagejale ühtegi osamakset. Hageja on saatnud laenusaajale võlateatisi alates esimest makseviivitust. Hageja ütles laenulepingu üles 05.01.2021. Laenulepingu eritingimuste kohaselt oli viivisemäär 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest.
Kohus võttis hageja hagi kostja vastu menetlusse 15.04.2021 määrusega.
4.Kohus toimetas kostjale hagiavalduse ning menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 järgi avaldamisega 13.05.2021 Ametlikes Teadaannetes. Menetlusdokumendid tuleb lugeda kostjale TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks avaldamisest 15 päeva möödumisel, seega
29.05.2021. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile vastanud.
PÕHJENDAV OSA
5.TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise kohta.
6.Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja järgmine: põhivõlg 3000 eurot, intress 485,82 eurot, viivis 893,18 eurot ja sissenõudmiskulu 45 eurot, kokku 4424 eurot; viivis 10.04.–01.07.2021 eest 622,50 eurot; viivis 0,25% päevas tasumata põhivõlalt alates 02.07.2021 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 3103,50 eurot.
7.Nõue mõista kostjalt välja viivis põhivõla jäägilt alates 10.04.2021 kuni põhivõla tasumiseni määras 0,25% päevas kokku suuremas summas kui 3726 eurot ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hagiavalduse kohaselt vastutab käendaja käenduslepingu p 7 III lause järgi laenuandja ees laenusaajaga solidaarselt. VÕS § 145 lg 2 näeb ette, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 142 lg 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 143 lg 1 kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 143 lg 2 alusel on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepitud kokku 8150 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt mh välja mõista viivise 0,25% päevas alates 10.04.2021 kuni põhivõla 3000 eurot lõpliku tasumiseni. Hageja ei ole nõuet käendaja vastutuse maksimumsummat arvestades piiranud. Käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu
esitada ka piirsummat ületavas osas (vt Riigikohtu 27.11.2012 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-136-12, p 15). Samas tuleb arvestada, millisest õigussuhtest tulenevast raha maksmise kohustusest viivisenõue tuleneb. Kui käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse piirmääras, siis võlausaldaja ei saa nõuda käendajalt põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tulevat viivist, mis ületab kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära. Küll aga on võlausaldajal õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest (vt nt Riigikohtu 12.03.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-8-13, p 12). Kuna käenduslepingus ei ole viivises kokku lepitud, siis saaks käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuda käendaja vastutuse piirmäära ületavat viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Hageja ei ole tuginenud kostja kui käendaja enda viivitusele, vaid laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumisele, mille eest kostja vastutab käendajana solidaarselt põhivõlgnikuga. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt väljamõistetavat edasiulatuvat viivist piirata, arvestades käendaja vastutuse maksimumsummat. Seetõttu ei tohi alates hagi esitamisest väljamõistetav viivis ületada 3726 eurot (8150 - 3000 - 485,82 - 893,18 - 45) ning alates otsuse tegemisest väljamõistetav viivis seega 3103,50 eurot (3726 - 622,50).
8.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda, arvestades hagi rahuldamise ulatust, poolte menetluskulude koosseisu ning asjaolusid, et hagihind on nii esitatud kui rahuldatud nõudeid arvestades sama ja hagi osaline rahuldamata jätmine ei ole seotud kostja vastuväitega.
9.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 600 eurot ja TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.