lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-16967/21

Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-16967/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
29.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2870
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 127 lg 1, 2, 4, 5Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamineKrtS § 31 lg 1Korteriomaniku kohustusedTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 238Tõendi asjakohasus ja lubatavusTsMS § 478Hagita menetluses tehtav määrus ja selle jõustumineTsMS § 652Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-16967

Tsiviilasi

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu avaldus Anneli Terreping ja Tartu linn, Aardla tn 5 korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. märtsi 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anneli Terreping määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik I): Anneli Terreping (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Talis Toompere Vastustajad: Avaldaja: Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu (rk: 12970620), esindaja Anu Saar Puudutatud isik II: Tartu linn, Aardla tn 5 korteriühistu (rk: 80093949), esindaja Toivo Uibo

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 18. märtsi 2021 määrus muutmata ja Anneli Terrepingu määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Anneli Terrepingu kanda ning mõista Anneli Terrepingult Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaali kasuks välja menetluskulu 300 eurot.
3.Anneli Terreping on kohustatud tasuma väljamõistetavalt menetluskulult 300 eurot Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaalile viivist alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 27.08.20262-23-13332/81Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20262-26-16263/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-25-16022/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 662 lg 3Määruskaebuse sisu
VÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavus
VÕS § 113
4.Rahuldada Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaali taotlus ja võtta asja materjalide juurde 24.05.2021 e-kiri ekspert D.D. ning E.E. ja D.D. 10.06.2021 eksperthinnang.
5.Rahuldada Anneli Terrepingu taotlus ja võtta asja materjalide juurde B.B. hinnang veeavarii tekkepõhjuste kohta ning B.B. ja C.C. e-kirjad.
6.Jätta rahuldamata Anneli Terrepingu taotlus F.F. tunnistajana ülekuulamiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu (avaldaja) esitas 17.11.2020 Tartu Maakohtule avalduse Anneli Terreping ja Tartu linn, Aardla tn 5 korteriühistu (puudutatud isikud) vastu, paludes puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja mõista põhinõue 15 533,57 eurot, seisuga 17.11.2020 sissenõutavaks muutunud viivise 1178,41 eurot ning viivise alates 18.11.2020 seadusjärgses määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Avaldaja esitas puudutatud isikute vastu nõuded alternatiivsetel alustel. Avalduse kohaselt oli kindlustusvõtja A.A. ja Seesam Insurance AS-i (avaldaja õiguseellane) vahel sõlmitud kodukindlustuse leping korteri asukohaga X ja selles asuva koduse vara kindlustamiseks. 07.07.2018 teostati puudutatud isikule I kuuluvas korteris nr X vannitoa ja tualettruumi seina lammutustöid, hooletu töö tõttu lõhuti püstaku soojaveetoru. Maja veekraan keerati kinni alles ca 30 minutit hiljem, mille tõttu sai kindlustatud korter olulisi veekahjusid, kuna asus otse puudutatud isiku I korteri all. Tegemist oli kindlustusjuhtumiga ning avaldaja hüvitas kindlustatud korteri ja koduse vara kahju summas 15 533,57 eurot. Kahju hüvitamise nõue läks hüvitatud kahju ulatuses avaldajale üle.
2.Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt polnud toru purunemine tingitud hooletusest ega teostatud töödest. Avalduses esitatud asjaolud olid tõendamata ja kahjunõude alus ei vastanud tegelikkusele. Kahjunõue oli ebamõistlik nii sisult, ulatuselt kui ka suuruse osas. Väidetavate veekahjudega tutvumist ei võimaldatud ei puudutatud isikule I ega tema kindlustusandja esindajatele. Tulenevalt eeltoodust oli võimatu anda hinnangut, kas kõik teostatud tööd olid vajalikud ja kas tegemist oli eelnevalt kasutatud materjalidega samaväärsete ehitusmaterjalidega. Avalduse lisana esitatud fotode kvaliteet ei võimaldanud hinnata

kahjustuse või defekti olemasolu ega selle tekkepõhjust või aega. Samuti polnud võimalik aru saada, kas soetatud uus mööbel oli vanaga samaväärne.

3.Puudutatud isik II oli seisukohal, et tema tekkinud kahju eest ei vastutanud, kuna toru lõhuti remonttööde käigus. Püstaku torustik oli küll vana, aga toimiv, roostetamise korral torud ei lõhke, vaid hakkavad lekkima, mida asjas ei esinenud.

MAAKOHTU LAHEND

4.Tartu Maakohus rahuldas 18. märtsi 2021 määrusega avalduse puudutatud isiku I osas ning jättis avalduse puudutatud isiku II osas rahuldamata. Avaldaja menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku I kanda ning puudutatud isiku II menetluskulud avaldaja kanda. Määruse kohaselt oli avaldaja nõue kohustuste rikkumisest tuleneva kahju väljamõistmise nõue, mille alused tulenevad VÕS § 115 lg-st 1, §-st 127 ja §-st 128. Riigikohtu praktikast tulenevalt nõue rahuldatakse, kui täidetud on järgmised eeldused: puudutatud isik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1), puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1), kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kõik kahju nõudmise eeldused olid puudutatud isiku I osas käesolevas asjas täidetud. Kui kahjustatud korteriomandi omanik (või avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimati nimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49). Tõendatud oli, et siugtoru purunes puudutatud isiku I poolt teostatud tööde käigus, selle vältimiseks oleks puudutatud isik I võinud ja pidanud võtma kasutusele meetmed enne tööde alustamist. Avaldusele lisatud fotodelt nähtus, et toru oli saanud löögi ning sein oli lõhutud enne, kui jõuti otsima minna võimalust vee kinni keeramiseks. Purunemise võis põhjustada vähenegi kokkupuude toruga. Puudutatud isik I pidi siugtoru läheduses töid teostades arvestama, et tema omandis olevast korterist võib alguse saada veekahju, mille tagajärjel saavad teised korteriomanikud kahju. Oma tegevusega rikkus puudutatud isik I KrtS § 31 lg 1 p 1 (ja § 31 lg 4). Kohustus kahju tekitamisest hoidumiseks kuulub KrtS § 31 lg 1 p 1 kaitse-eesmärgi alla. Kui puudutatud isik I ei oleks siugtoru lõhkunud, ei oleks veeavariid toimunud ja kindlustusvõtjale kahju tekkinud (VÕS § 127 lg 4). Seega vastutas puudutatud isik I tekitatud kahju eest VÕS § 115 lg 1 järgi. Vastutust välistavaid asjaolusid ei esinenud. Ei tõendatud, et siugtoru oleks purunenud ise läbiroostetamise või amortiseerumise tõttu. Puudusid ka VÕS §-s 139 või §-s 140 sätestatud eeldused kahjuhüvitise vähendamiseks. VÕS § 127 lg 5 kohaldamiseks puudusid alused, kuivõrd kolmandalt korruselt alguse saanud veeavarii järel tilkus 30 minutit hiljem vett juba ka keldri laest, mistõttu võis eeldada, et veekahju oli äärmiselt suur ning oli võimatu hinnata, kui palju oleks kindlustusvõtja oma tegevusega suutnud tekkivat kahju vähendada. Vee läbijooksu tagajärjel tekkinud kahjustuste ulatus sõltus vee läbijooksu ajast, läbijooksnud vee kogusest ning ka kahjustunud korteri siseviimistlusest ja selles asuvast vallasvarast. Kõik varakahjude ülevaatuse aktis kajastatud remonttööd ning asjad olid põhjendatud ja vajalikud vara senise koosseisu taastamiseks (Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.Anneli Terreping esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 18. märtsi 2021 määruse tühistamist osas, millega maakohus rahuldas avalduse puudutatud isiku I vastu ning jättis puudutatud isiku II vastu rahuldamata ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Avaldus tuleb rahuldada puudutatud isiku II vastu, kelle kanda tuleb jätta ka menetluskulud. Alternatiivselt palub puudutatud isik I saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei põhjustanud puudutatud isik I veekahju ning ei rikkunud hoolsuskohustust. Veekahju põhjustas siugtoru purunemine. Kui siugtoru oleks olnud kehtivatele nõuetele vastavas seisundis, ei oleks see purunenud ja kahju tekkinud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et maja haldava ühistu kohustus on kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemise korrasolekut. Seega rikkus kohustust puudutatud isik II. Maakohus jättis tähelepanuta kõik puudutatud isiku I selgitused: tema korteris ei teostatud ulatuslikke lammutustöid ega töid, mis eeldanuks vee sulgemist püstakus, vannitoas eemaldati kõigest seinaplaate. Siugtoru taga asetsev sein eemaldati pärast toru purunemist torule juurdepääsemiseks. Samuti rikkus maakohus selgituskohustust tõendamist vajavate asjaolude osas ja rajas otsuse asjaolule, mis kirjalikus avalduses puudus. Seetõttu esitab puudutatud isik I tõendina eksperdi arvamuse torustiku purunemise kohta, millest nähtuvalt purunes toruliide sisemise korrosiooni tõttu ning täiendava arvamuse, mille kohaselt ekspert ei tuvastanud torujupil muljumist. Puudutatud isiku II ja avaldaja selgitused, et siugtoru polnud läbi roostetanud, sest see keermestati ja survestati uuesti, ei olnud võimalikud ja vastanud tõele. Olukorras, kus kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist ikkagi korteriühistult (Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 18).

VASTUSTAJATE VASTUVÄITED

6.Puudutatud isik II vaidleb määruskaebusele vastu. Väide, et sein eemaldati pärast toru lõhkumist, on vale, sest toru asus seinast ca 10 cm kaugusel ja oli igati juurdepääsetav. Tunnistajad jõudsid puudutatud isiku I korterisse ca 5 minutit pärast toru lõhkumist, seinad olid selleks hetkeks juba maha lammutatud. Ei ole usutav, et seda jõuti teha 5 minutiga. Siugtorusid on võimalik vajadusel lihtsasti vahetada, ilma seinu lõhkumata. Ekspert kaasati asja ligi 3 aastat hiljem, mistõttu ta ei saanud olla teadlik, mis korteris tegelikult toimus.
7.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu. Lähtuvalt TsMS § 652 lg-test 1, 3, 4 ja 6 ei ole puudutatud isiku I poolt uute tõendite esitamine lubatud. Uued tõendid ei tõenda maakohtu menetlusviga, vaid kordavad puudutatud isiku I varem esitatud seisukohti. Avaldaja tugines läbivalt seisukohale, et puudutatud isiku I vastutus kahju eest tuleneb asjaolust, et tema korteris teostatud lammutustööde käigus lõhuti ära siugtoru. Seega ei saanud avaldaja kohtuistungil esitatud seisukoht tulla üllatusena. Toru purunemise fakti remonditööde ajal tunnistas puudutatud isik I ise oma 23.12.2020 menetlusdokumendis. Vastutust toru purunemise eest ei ole võimalik ette heita puudutatud isikule II ning kõik sellekohased väited on alusetud. Väide, et tööde näol oli tegemist vaid värskendusremondiga, polnud kooskõlas korteris vahetult viibinud isikute selgitustega ning ei omanud ka asjas tähtsust. Väide purunenud torujupi väljalõikamise ja uuesti keermestamise ja survestamise kohta on hilinenud, tõendamata ja asjakohatu. Puudutatud isiku I viidatud Riigikohtu lahendi pinnal on samuti võimalik asuda seisukohale, et kuivõrd puudutatud isik I korteriomanikuna rikkus oma kohustusi (st mitte lõhkuda või rikkuda kaasomandi eset), vastutab puudutatud isik I ka korteri nr 36 omanikule tekkinud kahju eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 18. märtsi 2021 määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Nõustudes maakohtu määruse põhjendustega ei korda ringkonnakohus neid kõiki oma määruses (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
9.Maakohus on põhjendatult lahendanud avalduse hagita menetluses TsMS 61. peatükis sätestatud normide (§-d 613-618) järgi. Vastavalt TsMS § 478 lg-le 1 hagita menetluse lahend on kohtumäärus ning maakohtu määruse vaidlustamine toimub määruskaebuse esitamisega TsMS 65. peatükis ettenähtud korras. Muu hulgas sätestab TsMS § 662 lg 3, et määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seetõttu on ekslik avaldaja seisukoht vastuses määruskaebusele, et TsMS § 652 lg-te 1, 3, 4 ja 6 kohaselt tuleb jätta rahuldamata puudutatud isiku I taotlus uute tõendite asja juurde võtmiseks. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et TsMS § 662 lg 3 kohaldamisel tuleb TsMS § 238 järgi hinnata, kas esitatud uus tõend või asjaolu on asjakohane ja lubatav. Eelneva alusel rahuldab ringkonnakohus puudutatud isiku I taotluse ja võtab asja materjalide juurde B.B. hinnangu veeavarii tekkepõhjuse kohta ning B.B. ja C.C. e-kirjad. Samuti rahuldab ringkonnakohus avaldaja taotluse ja võtab asja materjalide juurde avaldaja e-kirja ekspert D.D. ning E.E. ja D.D. eksperthinnangu korteri veetoru purunemise põhjuste kohta. Puudutatud isiku I taotlus, kuulata ringkonnakohtu istungil tunnistajana üle F.F., on põhjendamatu ja ringkonnakohus jätab selle rahuldamata. Kuna puudutatud isik I on ise kinnitanud (I kd, tl 33), et seinaplaatide lahti kangutamine toimus enne siugtoru purunemist, ja määruskaebuses ei ole puudutatud isik I põhjendanud, miks ta soovib tunnistaja ütlustega enda poolt esiletoodud asjaolu ümber lükata, siis jätab ringkonnakohus rahuldamata taotluse F.F.i tunnistajana ülekuulamiseks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et siugtoru purunemise põhjuste kohta on asja materjalide juures ka muid tõendeid.
10.Asja materjalide kohaselt oli maakohtus keskseks vaidlusaluseks küsimuseks see, mis põhjusel purunes puudutatud isiku I korteriomandis asunud siugtoru. Maakohus leidis, et siugtoru purunes puudutatud isiku I poolt teostatud remonditööde käigus. Puudutatud isik I on määruskaebuses seisukohal, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud ning seetõttu jõudnud ebaõigele järeldusele, et siugtoru purunes remonditööde käigus, mitte siugtoru kehtivatele nõuetele mittevastavuse tõttu.
11.Riigikohus on asunud korduvalt seisukohale (vt Riigikohtu 19.03.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 21), et kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja tema ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav. Samuti tuleneb Riigikohtu eelviidatud määrusest, et kui menetlusosalised ei vaidle selle üle, et veeleke lähtus mitte kahjustatud korteri omaniku eriomandi piires asuvast kaasomandi esemest, saab eeldada, et teise korteriomandi omanik (antud vaidluses puudutatud isik I) rikkus oma korrashoiukohustust ja see rikkumine ei ole vabandatav.

Seega peab puudutatud isik I tõendama, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav. Nimetatud asjaolusid ei ole puudutatud isik I tõendanud maakohtus ja neid asjaolusid ei tõenda ka määruskaebusele lisatud täiendavad tõendid.

12.Põhjendatud ja esitatud tõenditega kooskõlas on maakohus seisukoht, et siugtoru purunes puudutatud isiku I poolt teostatud remonditööde käigus ning puudutatud isik I rikkus KrtS § 31 lg 1 p-i 1 ja § 31 lg-t 4. Seejuures on maakohus andnud hinnangu nii puudutatud isiku I poolt esitatud Cuubi Invest OÜ poolt esitatud defekteerimise aktile (I kd, tl 34) ja puudutatud isiku I seletusele (I kd, tl 33) kui ka T. Uibo, H.H. ja I.I. kirjalikele seletustele (I kd, tl 71, 72 ja 73) ja fototabelitele (I kd, tl 35-44). Lisaks on puudutatud isik I ja T. Uibo kuulatud ära maakohtu istungil (I kd, tl 180-181). Puudutatud isik I on kirjalikus seletuses (I kd, tl 33) kinnitanud, et 07.07.2018 toimusid tema korteris remonditööd ja kui seinast olid juba pooled plaadid lahti kangutatud, purunes püstaku siugtoru. Samuti on puudutatud isik I kohtuistungil 04.03.2021 kinnitanud, et vannitoas toimus plaatide eelmaldamine. Nimetatud osas on puudutatud isiku I seletus kooskõlas I.I., T. Uibo ja H.H. seletustega, et siugtoru purunemise hetkeks oli wc-vannitoa ja väikest vahekoridori ühendav sein juba ära lõhutud. Sellest järelduvalt on tõendamata määruskaebuses esitatud väide, et korteris ulatuslikke lammutustöid ja seina eemaldamist ei toimunud ning et seina eemaldamine toimus pärast siugtoru purunemist. Samuti on eelmärgitud väide vastuolus puudutatud isiku enda esitatud defekteerimise aktiga, millest nähtuvalt oli sein eelnevalt eemaldatud ning siugtoru purunemise võis põhjustada vähenegi kokkupuude toruga. Avaldaja esitatud E.E. ja D.D. eksperthinnang kinnitab maakohtu järeldust, et siugtoru purunemise põhjustas selle mehhaaniline mõjutamine, mitte korrosioon. Lisaks on eksperdid kinnitanud, et nende käsutusse antud fotodelt 8.4 ja 8.5 nähtuvad värvikahjustused toru muhvil, mis viitavad mehhaanilisele mõjutamisele, näiteks löögile vastu toru. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et E.E. ja D.D. eksperthinnangu usaldusväärsust kinnitab see, et nende käsutusse anti Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ eksperthinnang, OÜ Ehitusseire 30.03.2021 hinnang, defekteerimise akt, avaldusele lisatud fotomaterjal (fotod 8.4 ja 8.5), avalduse lisad 10.10.4 ning korteriühistu 17.03.2020 vastus. Puudutatud isiku I poolt koos määruskaebusega esitatud OÜ Ehitusseire hinnang, mille kohaselt võis toruliide puruneda sisemise korrosiooni tõttu, ei lükka ümber E.E. ja D.D. eksperthinnangut ja maakohtu poolt tuvastatut, mille kohaselt siugtoru purunes puudutatud isiku I poolt teostatud remonditööde käigus mehhaanilise mõjutamise tagajärjel. Lisaks märgib ringkonnakohus, et B.B. (OÜ Ehitusseire hinnangu koostaja) on e-kirjas (II kd, tl 8) kinnitanud, et kõike „juppe“ talle ei näidatud ning seetõttu on võimatu tuvastada defektide tekkimise aega. C.C. e-kiri (II kd, tl 9), milles ta kinnitab, et ei ole korterisse sisse tunginud, kui ka seda, et teda korterisse sisse ei lastud, ei tõenda siugtoru purunemise põhjust. E.E. ja D.D. on eksperthinnangus muu hulgas kinnitanud, et kui roostetanud toru seina paksus võimaldab uuesti keermestamist ja survestamist, siis eelkirjeldatud asendamine on võimalik ja tavapärane. Eelnimetatud asjaolu on kinnitanud ka puudustatud isik II. Seetõttu on põhjendamatu määruskaebuses esitatud väide, et siugtoru oli läbini roostetanud ja seda ei olnud võimalik keermestada.
13.Riigikohus on 19.03.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-18-13649 asunud seisukohale, et korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab mh kohustust järgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustamisest või kahjustamises ohust.

Praegusel juhul on maakohus õigesti tuvastanud, et siugtoru purunes seetõttu, et puudutatud isik I rikkus kohustust mitte lõhkuda kaasomandi eset (siugtoru) ning see on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Puudutatud isiku I seisukoht, et ta on puudutatud isikut II teavitanud torustiku seisukorrast, on tõendamata. Pealegi nähtub puudutatud isiku I poolt esitatud OÜ Ehitusseire hinnangust, et visuaalselt on korteriomanikul keeruline torustiku seisukorda hinnata. Kuna maakohus on õigesti tuvastanud, et kaasomandi osa alalhoiu kohustust rikkus puudutatud isik I ja selle tulemusena tekkis kahju, siis on ekslik määruskaebuses esitatud seisukoht, et kahju eest peab vastutama puudutatud isik II (korteriühistu).

14.Maakohus on õigesti tuvastanud ka selle, et puuduvad VÕS §-s 139 ja §-s 140 sätestatud eeldused kahjuhüvitise vähendamiseks. Määruskaebuses esitatud väide, et kindlustusvõtja jättis täitmata kahju ärahoidmise või minimaliseerimise kohustuse, on paljasõnaline. Kahju suuruse kindlakstegemisel on maakohus lähtunud esitatud tõenditest ning kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme. Määruskaebuses esitatud väide, et maakohus on hinnanud tõendeid valesti, on kontrollimatu, kuna määruskaebuses ei ole viidatud ühelegi tõendile, mis on maakohtu poolt jäetud hindamata või hinnatud valesti. Täiendavaid tõendeid kahju suuruse kohta ei ole puudutatud isik I esitanud ka määruskaebuses.
15.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku I kanda. Avaldaja menetluskuluks ringkonnakohtus on dokumentaalse tõendi saamise kulu 300 eurot, mis tuleb puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja mõista. Puudutatud isikul II hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-22-12784/111Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja