Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja: M.G (isikukood XXX)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
M.G
vastu
võlgnevuse
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista M.G-lt Bondora AS kasuks välja võlgnevus kokku 19 633 eurot 89 senti (sh 2. jaanuaril 2021 sõlmitud laenulepingust nr BL2148120 tulenev võlgnevus 6865 eurot 23 senti, 27. aprillil 2021 sõlmitud laenulepingust nr BL2234931 tulenev võlgnevus 4701 eurot 82 senti, 12. novembril 2021 sõlmitud laenulepingust nr BL2444400 tulenev võlgnevus 881 eurot 07 senti, 18. märtsil 2022 sõlmitud laenulepingust nr BL2657932 tulenev võlgnevus 963 eurot 52 senti ja 26. juulil 2022 sõlmitud laenulepingust nr BL2939287 tulenev võlgnevus 6222 eurot 25 senti).
3.Mõista M.G-lt Bondora AS-ilt kasuks välja viivis alates 30. novembrist 2024 kuni põhinõude täitmiseni laenulepingu nr BL2148120 põhinõudelt (5137 eurolt 50 sendilt) määras 16,26% aastas; laenulepingu nr BL2234931 põhinõudelt (3490 eurolt 95 sendilt) määras 16,89% aastas; laenulepingu nr BL2444400 põhinõudelt (636 eurolt 79 sendilt) määras 10,85% aastas; laenulepingu nr BL2657932 põhinõudelt (698 eurolt 52 sendilt) määras 18,79% aastas;
laenulepingu nr BL2939287 põhinõudelt (4184 eurolt 05 sendilt) määras 16,26% aastas.
4.Jätta menetluskulud M.G kanda.
5.Mõista M.G-lt Bondora AS kasuks välja menetluskulud 1260 eurot.
6.Mõista M.G-lt Bondora AS välja viivis menetluskuludelt (1260 eurolt) alates alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tartu Maakohtu menetluses on Bondora AS-i hagi M.G vastu, milles hageja palub kostjalt välja mõista poolte vahel 2. jaanuaril 2021 sõlmitud laenulepingust nr BL2148120 tulenev võlgnevus 6865 eurot 23 senti (sh 5137 eurot 50 senti tagastamata krediidisumma, 278 eurot 44 senti sissenõutavaks muutunud intress, 133 eurot 60 senti lepingu haldustasu ning 1315 eurot 69 senti viivis); 27. aprillil 2021 sõlmitud laenulepingust nr BL2234931 tulenev võlgnevus 4701 eurot 82 senti (sh 3490 eurot 95 senti tagastamata krediidisumma, 196 eurot 65 senti sissenõutavaks muutunud intress, 87 eurot 20 senti lepingu haldustasu ning 927 eurot 02 senti viivis); 12. novembril 2021 sõlmitud laenulepingust nr BL2444400 tulenev võlgnevus 881 eurot 07 senti (sh 636 eurot 79 senti tagastamata krediidisumma, 23 eurot 04 senti sissenõutavaks muutunud intress, 14 eurot 88 senti lepingu haldustasu ning 108 eurot 63 senti viivis); 18. märtsil 2022 sõlmitud laenulepingust nr BL2657932 tulenev võlgnevus 963 eurot 52 senti (sh 698 eurot 52 senti tagastamata krediidisumma, 43 eurot 76 senti sissenõutavaks muutunud intress, 14 eurot 88 senti lepingu haldustasu ning 206 eurot 36 senti viivis) ja 26. juulil 2022 sõlmitud laenulepingust nr BL2939287 tulenev võlgnevus 6222 eurot 25 senti (sh 4184 eurot 05 senti tagastamata krediidisumma, 317 eurot 72 senti sissenõutavaks 2
muutunud intress, 85 eurot 04 senti lepingu haldustasu, 10 eurot sissenõudmiskulud, 126 eurot 91 senti lisateenused ning 1498 eurot 53 senti viivis). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 30. novembrist 2024 kuni põhinõude täitmiseni laenulepingu nr BL2148120 põhinõudelt (5137 eurolt 50 sendilt) määras 16,26% aastas; laenulepingu nr BL2234931 põhinõudelt (3490 eurolt 95 sendilt) määras 16,89% aastas; laenulepingu nr BL2444400 põhinõudelt (636 eurolt 79 sendilt) määras 10,85% aastas; laenulepingu nr BL2657932 põhinõudelt (698 eurolt 52 sendilt) määras 18,79% aastas; laenulepingu nr BL2939287 põhinõudelt (4184 eurolt 05 sendilt) määras 16,26% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 314 1 lg 3 p 1 alusel 16. mail 2025. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (30. maiks 2025) ega ka hiljem hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
3.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
4.Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hageja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).
5.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenulepingu nr BL2148120 kohaselt on krediidi kulukuse määr 28,59% aastas, lepingu nr BL2234931 kohaselt 29,28%, lepingu nr BL2444400 kohaselt 22,28%, lepingu nr BL2657932 kohaselt 31,51% ja lepingu nr BL2939287 kohaselt 36,66%. Lepingute sõlmimise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr vastavalt: lepingute nr BL2148120 ja BL2234931 osas 20,09%, lepingu nr BL2444400 osas 18,68%, lepingu nr BL2657932 osas 16,95% ja lepingu nr BL2939287 osas 16,30%. Seega ei ületa ühegi lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
6.Tarbijakrediidilepingu puhul peab kohus kontrollima ka seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).
3
Hageja on hagiavalduses märkinud, et lepingute sõlmimise ajal oli kostja sissetulek vahemikus 2437 eurot 27 senti – 32 730 eurot 44 senti ja kohustused vahemikus 600 eurot 1111 eurot, hageja arvestas kostja elamiskuludena ca 800 eurot (dtl 3, 60, 186). Laenutaotluste esitamise ajal avalikustatud maksehäireid puudusid. Kohtule esitatud kostja konto väljavõttest (dtl 53, 180, 237) nähtuvalt oli kostja sissetulek keskmiselt 2900 eurot – 3400 eurot kuus ning igakuised laenukohustused ca 900 eurot kuus. Arvestades kostja sissetulekut ja kohustusi ei ole hageja kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Kohus märgib, et kuigi kostja konto väljavõttest nähtub, et kostja on perioodil 4. veebruar 2020 – 27. juuni 2022 saanud erinevatelt krediidiandjatelt krediiti vähemalt 26-l korral, kogusummas 18 099 eurot 61 senti (sh käesoleva hagi esemeks olevate lepingute alusel saadu), siis kostja sissetulekud võimaldasid tal võetud kohustusi täita. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi.
7.TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
9.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 1995 eurot. Hagihinnalt 22 212 eurolt 35 sendilt tuleb tasuda riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt riigilõiv 1260 eurot. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 1260 eurot (s.o riigilõiv). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.