lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-6639/10

Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 22.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-6639/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
22.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1298
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht 22.06.2021, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number

2-21-6639

Tsiviilasi

Viljandi notar Rita Dimitrijevi avaldus V. G.u pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamiseks ja hooldaja määramiseks

Menetlusosalised ja nende

Puudutatud isikud: 1)T. G., ik xxxx, asukoht xxxx 2)K. L., ik xxxx, elukoht xxxx 3)Viru-Nigula Vald

esindajad

RESOLUTSIOON:

1.Rahuldada avaldus.
2.Rakendada xxxx surnud V. G.u (ik xxxx, viimane elukoht xxxx) Eestis asuva pärandvara suhtes hoiumeetmeid kuni hoiumeetmete rakendamise aluste äralangemiseni.
3.Määrata läbi viia- hiljemalt 22.09.2021- pärandvara inventuur ja selle tegijaks pärandvara hooldajaks määratud kohtutäitur Andrei Krek. 4.Määrata pärandvara hooldajaks kohtutäitur Andrei Krek- Narva Puškini 14, tel 3569495; [email protected]. 5.Pärandvara hooldaja kohustused on sätestatud PärS §-des 112 ja 113.
6.Hooldajal on õigus tutvuda kõigi pärandvarasse puutuvate asjade, õiguste, kohustustega ning nende kohta käivate dokumentidega, s.h saada teavet pärandvara kohta kõigilt isikutelt.
7.Hooldaja on kohustatud tasuma pärandvara arvel pärandaja olemasolevad võlad ning pärandiga seoses jooksvalt tekkivad arved.

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
8.Pärandvara hooldajal ei ole õigust kohtu loata võõrandada pärandvarasse kuuluvat kinnisasja.
9.Kohustada hooldajat esitama kohtule aruanne (koos asjakohaste dokumentide lisamisega) oma tegevuse ning pärandvaraga seotud kulude ja tulude kohta, iga kuue kuu tagant alates käesoleva määruse jõustumisest kuni hooldusmeetmete kohaldamise aluse äralangemisest teatamiseni.
10.Pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastutavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta.
11.TsMS § 586 lg 2 kohaselt jõustub hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus selle kättetoimetamisega pärandvara hooldajale.
12.Määrus toimetada kätte teate esitanud notar Rita Dimitrijevile, hooldajaks määratud isikule, puudutatud isikutele ning edastada jõustumisel pärimisregistrile. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud.
1.Tuginedes pärimisseaduse (PärS) § 111 lg 6 teatas Viljandi notar Rita Dimitrijev 28.04.2021.a Viru Maakohtule 13.03.2021.a surnud V. G.u pärandvarale hoiumeetmete rakendamise vajadusest. Notar on 27.04.2021 T. G.u avalduse alusel Z. N. ja V. G.u pärimismenetluse. Teatest nähtuvalt ei ole Z. N. eeldatav ainupärija, V. G., pärandist loobumisest teatanud, kuid on nüüdseks ka ise surnud. V. G.u võimalikud pärijad on tema kaks tütart, kellest xxxx pikaajalisel ravil viibiv tütar ei ole veel otsustanud kas pärand vastu võtta või loobuda ja teine eeldatav pärija elab alaliselt xxxx ja tõenäoliselt lähiajal Eestisse ei tule. Pärandvara koosseisu kuulub korteriomand ja oletatavalt on pärandvara osas tänaseks ka kohustused eelkõige KÜ ees. 2.Maakohus algatas 29.04.2021 määrusega menetluse pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks ning kaasas puudutatud isikud.
3.T. G.ule ja K. L.le on menetluse algatamise ja seisukoha küsimise määrus kätte toimetatud vastavalt 17.05.2021 ja 02.06.2021 ning kumbki ei ole tähtaegselt seisukohta esitanud.
4.Viru-Nigula Vald toetab avaldust ja leiab, et asjakohane on hooldajaks määrata Mäe tn 15 KÜ, kelle käes on tõenäoliselt korteri võtmed ja kes omab ülevaadet võlgnevusest KÜ ees. Kohtumääruse põhjendused.
5.Kohus leiab, et esitatud avaldus-pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks- on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 586 lg 1 kohaselt otsustab kohus hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise vastavalt äraolija varale hoolduse seadmise kohta sätestatule, kui pärandi hoiumeetmete kohta sätestatust ei tulene teisiti.
6.PärS § 110 lg 1 p 1-3 kohaselt võib kohus pärandaja surma korral rakendada pärandvara hoiumeetmeid, kui pärija ei ole teada, pärija ei viibi pärandvara asukohas ning ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud. Kuivõrd teada ei ole, kas keegi notari teates märgitud potentsiaalsetest pärijatest on pärandi vastu võtnud, siis igal juhul on vajalik pärandvara hoiumeetmete rakendamine.
7.Kohus leiab, et asjaolu, kas ja kes ja millise vara osas on pärija, on eeldatavalt võimalik välja selgitada käesoleva menetluse raames pärandvara hooldajaks nimetatud isikul.
8.Pärandvara hoolduse eesmärk on antud juhul, lisaks võimalike pärijate ringi väljaselgitamisele ka Eestis asuva pärandvara suhtes õigustatud isiku poolt asja säilimiseks vajalike toimingute tegemine, varaga seotud kulude kandmine, vajadusel pärimismenetluse algatamise avalduse esitamine notarile. PärS § 112 lg 3 kohaselt on hooldaja kohustatud: vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise (p 1); andma pärandvara arvel ülalpidamist käesoleva seaduse §-s 132 nimetatud isikule (p 2); täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused (p 3); aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele (p 4); võtma käesoleva seaduse § 111 lg-s 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast (p 5); esitama vajaduse korral pärimismenetluse algatamise avalduse notarile või kui Eesti notar ei ole pädev pärimismenetlust läbi viima, siis rakendama muid meetmeid pärija isiku väljaselgitamiseks (p 6). PärS § 112 lg-st 4 tulenevalt võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja.
9.TsMS § 589 lg 1 kohaselt võib pärandvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamiseks loa saamise avalduse pärandi hooldaja esitada pärandi hoiumeetmeid rakendanud kohtule.
10.Vastavalt TsMS § 590 sätestatule kohustab kohus pärandvara hooldajat andma kohtule aru iga kuue kuu järel alates käesoleva määruse jõustumisest. Aruandes tuleb näidata, milliseid toiminguid on hooldaja teinud hoiumeetmete rakendamise raames, milliseid kulutusi on hooldaja teinud seoses pärandvaraga ja sellel lasuvate kohustuste täitmise katteks, millised sissetulekud pärandvarast on tekkinud.
11.PärS § 111 lg 1 kohaselt võib pärandvara hoiumeetmeid rakendada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeldatavalt on pärandvaraks oleva kinnisasjaga seotud teatavad kohustused, nt tasuda kommunaalmaksud, mis omandiga seotult on alates isiku surmast KÜ kinnitusel jäänud täitmata. Võlgnevus suureneb ajas.
12.PärS § 136 kohaselt tuleb antud asjas läbi viia inventuur, kuivõrd esineb tõenäosus, et pärijaks osutub kohalik omavalitsusüksus. Inventuuri viib PärS § 139 sätestatud korras ja tähtajaks läbi hooldajaks määratud kohtutäitur Andrei Krek.
13.Hoiumeetmete rakendamise vajalikud kulud kantakse pärandvara arvel (TsMS § 587 lg 1).
14.PärS § 115 lg-st 1 tulenevalt lõpetab kohus pärandvara hoiumeetmed, kui on ära langenud käesoleva seaduse §-des 110 ja 111 sätestatud hoiumeetmete rakendamise alused.
15.Hooldamise lõppemisel esitab hooldaja kohtule aruande. Kohus võib hooldajalt aruannet nõuda ka enne hooldamise lõppemist. Pärijal ja annakusaajal on õigus esitatud aruandega tutvuda

(TsMS § 590 lg 1). Hoolduse aluste äralangemisel lõpetab kohus määrusega pärandvara valitsemise ja vabastab pärandi hooldaja ametist (TsMS § 590 lg 3). Pärija saab ka vajadusel taotleda TsMS § 586 lg 3 alusel pärandi hoiumeetmete muutmist või tühistamist.

16.Kohus on saanud hooldajaks määramiseks nõusoleku ka varasemalt seda tööd teinud kohtutäitur Andrei Krek`ilt, kelle vastavates ametialastes oskustes kohtul alust kahelda ei ole. Puudutatud isikuna valla poolt antud arvamus määrata hooldajaks KÜ kohus ei arvesta, sest asjaolu, kelle käes hetkel (tõenäoliselt) on korteri võtmed, ei mõjuta hooldaja isiku valikut ning asjaolu, kas ja kui suur on võlg KÜ ees, tuleb välja selgitada inventuuri käigus, ehk et need andmed tuleb KÜl nagunii esitada inventuuri läbiviijaks määratud täiturile.
17.TsMS § 586 lg 2 kohaselt jõustub hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus selle kättetoimetamisega hooldajale. TsMS § 586 lg 4 järgi võib määruse peale esitada määruskaebuse avaldaja või ka muu TsMS § 586 lg 3 nimetatud isik. TsMS § 586 lg 6 kohaselt kohus saadab pärandvara hoiumeetmete rakendamise, muutmise ja lõpetamise määruse ärakirja pärimisregistri pidajale. Menetluskulud
18.TsMS § 172 lg 4 sätestab, et hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastutavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta. Kohus on seisukohal, et säte rakendub pärandvara hoiumeetmete reaalse rakendamise etapis, ehk pärast käesolevat lahendit toimuva suhtes. Tekkivate kulude osas peab hooldaja andma aru. Pärandvara hoiumeetmete rakendamise osas teostab kohus TsMS § 4772 alusel järelevalvet. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 2 kohaselt kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Seega jäävad avaldaja kulud avaldaja enda kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse.

(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium