Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused ja põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Hoolimata eeltoodust märgib kohus siinses asjas esitatud haginõuete kohta lühidalt järgmist. Hagi aluseks on 30.09.2008 Eesti Energia AS-i ja QQ (kostja) vahel sõlmitud tähtajatu võrgu – ja elektrileping nr x, mille alusel osutas võrguettevõtja OÜ Jaotusvõrk (alates 10.05.2012 Elektrilevi OÜ) võrguteenust. Müüja (Eesti Energia AS) müüs elektrienergiat ning ostja tasub võrguteenuse ja elektrienergia eest. Lepingu üldsätete kohaselt ostab ostja elektrienergiat võrguettevõtja nimetatud müüjalt, kelleks oli Eesti Energia AS. Alates 01.03.2021 kasutas kostja üldteenust. Kostjal tekkis võlgnevus Elektrilevi OÜ ja Eesti Energia AS ees. Eesti Energia AS lõpetas kostjaga elektrilepingu 08.05.2023. Alates 23.10.2023 on kostja võrguleping Elektrilevi OÜ-ga lõpetatud. Võrguettevõtja Elektrilevi OÜ on loovutanud võrgulepingust tulenevad tasunõuded Eesti Energia AS-ile. Eesti Energia AS on loovutanud oma tasunõuded kostja vastu hagejale Enefit AS-ile. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 30. augustil 2025. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda, sest otsus tehakse tema kahjuks. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 174 lg 1 alusel. Hageja on enda menetluskuludeks märkinud riigilõivu 840 eurot. Riigilõiv on vältimatu ja 2

põhjendatud kulu. Seega on hageja hüvitatavateks menetluskuludeks riigilõivu kulu 840 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.