2-20-11113/18 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Mekro Investments OÜ-l ja M. K.il solidaarselt tasuda Swedbank Liising AS-ile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Swedbank Liising AS (Hageja) ja Mekro Investments OÜ (registrikood 11498948, Kostja I), sõlmisid 20.12.2016 liisingulepingu nr 01233793L (Liisinguleping). Liisingulepingu esemeks oli mini-ekskavaator Sunward SWE30, tehasetähisega xxx ehitusaasta 2012 (Vara). Vara väärtuseks oli 18 500,00 eurot käibemaksuta, 22 200,00 eurot koos käibemaksuga. Liisingulepingu alusel andis Hageja Vara Kostja valdusesse. Kostja I kohustus selle eest tasuma Hagejale Liisingulepingust tulenevaid makseid (lepingu punkt 2.1). Liisingulepingu järgi oli aastane intressimäär 6 kuu EURIBOR + 3,50%, viivisemääraks lepiti kokku 0,250% päevas. Kostja I oma kohustusi ei täitnud, mistõttu luges Hageja Liisingulepingu ülesöelduks 08.05.2018. Kuna Hageja ei ole saanud talle kuuluvat Vara valdust tagasi, on Hagejal Kostja I vastu varaline nõue summas 12 408,00 eurot. Hageja nõue koosneb vara jääkmaksumusest summas 10 865,94 eurot, graafikujärgsetest arvetest summas 1076,92 eurot, üksikarvetest summas 384,00 eurot ning viivisearvetest summas 81,14 eurot. 20.12.2016 sõlmisid Hageja ning M. K. (Kostja II) käenduslepingu nr 01233793L (Käendusleping). Käenduslepingu alusel võttis Kostja II

2-20-11113 endale kohustuse tagada solidaarselt Kostjaga I Liisingulepingust tulenevate Kostja I kohustuste täitmine. Kostja II vastutuse maksimumsummaks määrati 5 000,00 eurot. Hageja saatis 17.04.2018 Kostjale I ja Kostjale II teatise Liisingulepingu ülesütlemise kohta ning palus kohustuse täita hiljemalt 07.05.2018. Vastasel juhul loeb Hageja Liisingulepingu ülesöelduks. Kostjad kohustust ei täitnud. Hageja nõue Kostja I ning Kostja II vastu on kokku 12 408,00 eurot, mis koosneb Vara jääkmaksumusest, tasumata arvetest ning viivisearvetest. Kostja II vastutab võlgnevuse eest summas 5 000,00 eurot tulenevalt käenduslepingust nr 01233793L. Hageja palub mõista Mekro Investments OÜ-lt Swedbank Liising AS-i kasuks välja liisingulepingust nr 01233793L tulenev võlgnevus summas 12 408,00 eurot (sh jääkmaksumus summas 10 865,94 eurot, graafikujärgsed arved summas 1076,92 eurot, üksikarved summas 384,00 eurot ning viivisearved summas 81,14 eurot), millest 5 000,00 eurot palub solidaarselt välja mõista M. K.’iga ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõista menetluskuludelt Swedbank Liising AS kasuks viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohtu selgitused Kostjatele ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostjate asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostjad asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjatele kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kostjale I (Mekro Investments OÜ)10.04.2021 ning kostjale 2 (M. K.) 01.05.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 600 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 600 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 600 eurot. Hageja muid menetluskulusid välja ei ole toonud ja muid menetluskulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb