Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 18.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-12583/108
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 18.06.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 832

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-12583 H-M N hagi L T, T M ja M T vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes Menetluse uuendamine, kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised

Hageja: H-M N (surnud, isikukood xxxx) Hageja üldõigusjärglased A-M T (isikukood xxxx, e-post: xxxx) ja L T (isikukood xxxx) Kostja I: L T (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat A V (xxxx OÜ, e-post: xxxx) Kostja II: T M (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat O S (Advokaadibüroo xxxx, e-post: xxxx) Kostja III: M T (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx)

Kohtumääruse resolutsioon

1.Uuendada tsiviilasja nr 2-18-12583 menetlust.

2.Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

2.1.Pooled lõpetavad käesoleva tsiviilasja menetluse kompromissiga.

2.2.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

3.Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS § 430 sätestatud asjaoludest ja § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Sarnased lahendid

Täitmine

8.Käesoleva kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus asendada menetlusosaliste nimed initsiaalide või tähemärkidega ning mitte avalikustada menetlusosaliste isikukoode, registrikoode ega aadresse. Edasikaebeõigus Kohtumääruse peale võib poolte kokkuleppel esitada määruskaebuse 5 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on H-M N hagi L T, T M ja M T vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Seoses hageja surmaga peatas kohus 01.03.2021 kohtumäärusega käesolevas tsiviilasjas menetluse hageja õigusjärglas(t)e kindlakstegemiseni. 18.06.2021 saabus kohtule taotlus menetluse uuendamiseks ja poolte poolt allkirjastatud kompromiss, millise pooled paluvad kohtul kinnitada. Viidatud menetlusdokumentist nähtub, et hageja H-M Ni üldõigusjärglasteks on hageja tütred A-M T ja L T. Hageja üldõigusjärglastena teatavad A-M T ja L T, et vandeadvokaat B Ol ja vandeadvokaadi abi V A ei ole enam käesolevas menetluses hageja lepingulised esindajad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 esimese lause alusel uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. TsMS § 361 lg 3 kohaselt loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse kättetoimetamisega. Vastavalt TsMS § 361 lg-le 4 jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi. Kohus leiab, et seoses hageja õigusjärglaste selgumisega on menetluse peatamise alus ära langenud ning peatatud menetlus tuleb seetõttu uuendada. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele (TsMS § 430 lg 3). Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Hageja üldõigusjärglane palub tagastada seoses kompromissi sõlmimisega pool tasutud riigilõivust, s.o 325 eurot. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja esitatud taotlusega riigilõivu tagastamiseks, leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Arvestades asjaolu, et menetlusosalised on sõlminud kompromissi ning asjaolu, et hagilt on tasutud riigilõivu kokku 600 eurot, tuleb tasutud riigilõivust pool, s.o 300 eurot, hageja üldõigusjärglasele tagastada. Kohus ei tagasta riigilõivu summas 25 eurot, kuivõrd see (kokku 50 eurot) on tasutud hagi tagamise avalduselt, mis ei kuulu kompromissi sõlmimisel tagastamisele. TsMS § 386 lg 4 alusel kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.