2-15-6265 MTÜ Valitsegu Õiglus hagi tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks kostja A. S. antud tagatised ja kohustada kostjaid UAB Ardotech ning A. S. (endine I. Z.) tegema tahteavaldused hüpoteekide kustutamiseks 30000 eurot
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Valitsegu Õiglus MTÜ (registrikood 80384405, asukoht Pärnu mnt 240, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maksim Greinoman (Advokaadibüroo Greinoman & Co, e-post [email protected]) Kostja I: UAB Ardotech (Leedu Vabariigi registrikood 302557047) Kostja II: A. S. (end. I. Z., isikukood xxxx) Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andrus Lillo (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kohtuistung ja kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks A. S. (isikukood xxxx) antud tagatised UAB Ardotech (Leedu Vabariigi registrikood 302557047) kasuks registriosa nr 7542701 IV jakku kantud teise järjekoha hüpoteek summas 1 445 000 krooni ja kolmanda järjekoha hüpoteek summas 350 000 eurot, sealhulgas tagatiskokkulepped, asjaõiguskokkulepped, nende üleandmise kokkulepped ja hüpoteegid;
3.Tuvastada, et UAB Ardotech (Leedu Vabariigi registrikood 302557047) on kohustatud andma tahteavalduse kinnistu registriosa nr 7542701 IV jakku kantud teise järjekoha hüpoteegi summas 1 445 000 krooni ja kolmanda järjekoha
2-15-6265 hüpoteegi summas 350 000 eurot kustutamiseks ning asendada UAB Ardotech tahteavaldus kohtuotsusega;
4.Tuvastada, et A. S. (isikukood xxxx) on kohustatud andma tahteavalduse kinnistu registriosa nr 7542701 IV jakku kantud teise järjekoha hüpoteegi summas 1 445 000 krooni ja kolmanda järjekoha hüpoteegi summas 350 000 eurot kustutamiseks ning asendada A. S. tahteavaldus kohtuotsusega.
5.Jätta hageja menetluskulud kostjate kanda. Lahendada menetluskulude rahaline kindlaksmääramise peale kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Asjaolud
1.Hageja MTÜ Valitsegu Õiglus esitas 24.04.2015.a haginõuded Harju Maakohtusse UAB Ardotech, A. S. ja I. K. vastu. Harju Maakohus lahendas hageja nõuded 18.09.2017.a otsusega. Tallinna Ringkonnakohus lahendas hageja apellatsioonkaebuse 23.03.2018.a otsusega. Tallinna Ringkonnakohus määras, et maakohus peab uuesti lahendama hageja nõuded tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks kostja A. S. antud tagatised ja kohustada kostjaid UAB Ardotech ning A. S. tegema tahteavaldused hüpoteekide kustutamiseks. Hageja nõuded ja põhjendused
2.2.aprillil 2014.a esitas hageja eriõiguseellane O. B. täitmisavalduse täiteasjas nr 022/2014/2312 Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-12-11339 tehtud kohtuotsuse sundtäitmiseks. 17.aprillil 2015.a sõlmitud nõude osalise loovutamise lepingu alusel loovutas O. B. hagejale Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-12-11339 tehtud kohtuotsusega väljamõistetud nõude osa summas 30000 eurot ja vastava osa arestipandiõigusest. Kohtutäitur on 24.aprillil 2015. a lugenud täiteasjas nr 022/2014/2312 sissenõudjaks O. B.i 29 400 euro ulatuses ja hageja 30000 euro ulatuses. Kostjate väitel sai kostja A. S. laenu 18.mail 2011.a, st enne tagatiste andmist (kohtuotsuse nr 2-15-6265/88 p 19.1.). Hageja leiab, et kostja A. S. ei ole üldse laenu saanud. 5.aprillil 2012.a, st vähem, kui kaks aastat enne täitemenetluse 022/2014/2312 algatamist, koormas kostja A. S. talle kuulunud korteriomandi Xxxx hüpoteegiga 350 000 eurot kostja UAB Ardotech eriõiguseellase Inkasso Center OÜ kasuks. Milliseid nõudeid hüpoteek tagas, hageja ei tea.
3.12.aprillil 2014.a, st pärast täitemenetluse 022/2014/2312 alustamist, tegi kostja A. S. kostja UAB Ardotech eriõiguseellase Inkasso Center OÜ tehingu, millega kustutati ülalviidatud hüpoteek korterimandilt Xxxx ja seati samas suuruses hüpoteek korteriomandile Xxxx. Sama tehinguga omandas kostja UAB Ardotech eriõiguseellane Inkasso Center OÜ ASilt Swedbank 2005.a seatud hüpoteegi summas 1 445 000 krooni. Hageja hinnangul ei ole tagasivõitmise seisukohalt tegemist vahetusega, vaid on täiesti uute tagatiste andmisega.
4.Kostja UAB Ardotech täitmisavalduse alusel on alustatud täitemenetlus 026/2015/431, mille käigus oli alustatud sissenõude pööramine korteriomandile Xxxx. Antud korteriomand on kostja A. S. ainuke vara. Kuna muud vara kostjal A. S. ei ole ja täitedokument on siiamaani täitmata, siis täitemenetluse nr 026/2015/431 ja korteriomandit koormavate hüpoteekide tõttu ei saa hageja oma täitedokumenti sundtäita (vt ka kohtuotsuse nr 2-15-6265/88 p 19.3.).
2-15-6265
5.Hageja tugineb TMS § 187 lg 2 esimesele eeldusele. Tehing kahjustab võlausaldajate huve, kui hinnatava tehinguta oleks võlausaldajatel võimalik oma nõudeid rahuldada või teha seda suuremas ulatuses (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-111-16, p 20). Hageja selgitab, et kui korteriomand Xxxx ei oleks koormatud vaidlusaluste hüpoteekidega, saaks hageja oma nõude rahuldada, kuivõrd korteriomandi hind 330000 ületab korteriomandit koormavat ASi Swedbank hüpoteeki 25 000 eurot. Kostja UAB Ardotech hüpoteegisummad ületavad korteriomandi väärtust peaaegu kahekordselt ja pärast nende rahuldamist hagejale raha ei jää.
6.Tagasivõitmise õigusliku alusena tugineb hageja alternatiivselt järgmisele: tagasivõitmise üldisele alusele - võlgnik on teinud tehingu kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal (TMS § 188); tagatise andmisele pärast täitemenetluse alustamist (TMS § 191 lg 1 p 1); tagatise andmisele kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist, kui tagatise saajaks on võlgniku lähikondne ja kui tagatise saaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuline (TMS § 191 lg 1 p 3).
7.Hageja tugineb sellele, et kostja UAB Ardotech eriõiguseellane OÜ Inkasso Center oli kostja A. S. lähikondne. Lähikondsusest sõltumata pidi ta vähemalt teadma, et tagatise andmisega kahjustatakse hageja kui sissenõudja eriõiguseellase huve.
8.Tallinna Ringkonnakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-17-475 (apellatsioonkaebuse lisa) tunnistati kostja A. S. (endine I. Z.) süüdi selles, et tema varjas täitemenetluses 022/2014/2312 vara, sh 12.augusti 2014.a vahetuslepingut – kriminaalkolleegiumi kohtuotsuse p 7, p 7.2. Kostja A. S. tegutses kavatsetusega KarS § 16 lg 2 tähenduses. Kriminaalkolleegiumi hinnangul viitab I. Z. käitumine sellele, et ta püüdis vältida või vähemalt viivitada seda, et kohtutäitur saab teadlikuks Xxxx korteri omandamisest. Väärib tähelepanu, et 12.08.2014 saatis I. Z. kohtutäitur Elin Vilippuse büroole e-kirja, milles teatas, et viibib välismaal ning saabub Eestisse augusti lõpus ning saab siis esitada vara nimekirja. Samal päeval sõlmiti aga Tallinna notar Kaata Kartau büroos I. Z. osalusel notariaalne leping nr 4347. See näitab, et I. Z. valetas kohtutäiturile selle kohta, et viibib välismaal, tehes samal ajal tehinguid varaga, mille kohta ta pidi kohtutäiturile andmeid esitama. Samuti püüdis I. Z. poeg P. Z. täitemenetlusest [peetakse silmas O. B.i ja apellandi avalduse alusel läbiviidavat täiteasja nr 022/2014/2312] mööda minnes müüa ka Xxxx korterit. Seda tõendavad kinnisvaramaakler R. Saaremetsa ütlused koos tema ekirjavahetusega. Kuivõrd korteri omanik oli I. Z., ei saanud P. Z. korraldada korteri müüki I. Z. nõusolekuta (kriminaalkolleegiumi otsuse p 12). Kostja A. S. selgitas vastuses hagile: [vaatamata seadusjõustunud kohtulahendile] „[m]õistetav on see, et kostja ei ole tasunud O. B.ile mistahes summasid (sõltumata eelnimetatud laenu saamisest), kuivõrd kostja ei tunnista jätkuvalt tema ja O. B.i vahel 07.märtsil 2011. a sõlmitud laenulepingut, olles seisukohal, et see on tühine. Kostja ei ole O. B.ilt laenu saanud ja seega puuduvad tal O. B.i ees kohustused.“. Väljatoodud asjaoludest johtuvalt on ilmne, et kostja A. S. toimingud korteriomandi Xxxx omandamisel ja koormamisel olid suunatud sissenõudja – hageja eriõiguseellase – huvide kahjustamisele ning sundtäitmise vältimisele.
9.Võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi, isegi kui huvide kahjustamine on mõne teise õigusliku eelise saamisele suunatud tegevuse kõrvaltagajärg, mille saabumist võlgnik ette nägi (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-39-08, p 12; nr 3-2-1-149-13, p 45; nr 3-2-1-111-16, p 31). Kui võlgnik võib tehingu sõlmimisel arvestada sellega, et võlausaldajate vara võib tehingu tulemusel väheneda, kuid vaatamata sellele tehingu siiski teeb, on tegemist võlausaldajate huvide teadliku kahjustamisega (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-62-12, p 10; 3-2-1-149-13, p 45).
2-15-6265
10.Omandatava korteriomandi hüpoteekidega koormamine ilmselgelt kahjustab sissenõudja huve, seda eriti arvestades, et koormamise tulemusena ei saa võlgnik laenu ega muul alusel raha. Arvestades kohtu poolt tuvastatud kostja A. S. kindlat soovi varjata vara täitemenetluses 022/2014/2312, siis on ilmne, et korteriomandi Xxxx omandamise varjamise eesmärgiks sai toimuda ainult hageja eriõiguseellasele - sissenõudjale kahju tekitamise eesmärgil. Maakohtu istungil kriminaalasjas nr 1-17-475 andis ütlusi kostja UAB Ardotech eriõiguseellase seaduslik esindaja M. M., kes ei osanud selgitada 12. augusti 2014.a tehingu eesmärgi ega sisu. OÜ Inkasso Center loovutas nii nõude kui ka hüpoteegi kostjale UAB Ardotech tasuta (I k tl 102-103 p 1.2., 3.1.). Olles ärinime kohaselt professionaalne võlgade sissenõudja, OÜ Inkasso Center ei ole kunagi üritanud nõuet maksma panna. Eelöeldu kinnitab, et nõue oli fiktiivne ja tehingutel, iseäranis korteriomandi hüpoteekide koormamisel, sh tagatiskokkuleppe muutmisel ja asjaõiguskokkulepete sõlmimisel, puudus mistahes äriline eesmärk ja majanduslik sisu. Väidetava nõude ja hüpoteegi omandamisel alustas UAB Ardotech hüpoteegi alusel täitemenetlust kostja A. S. korraldusel, kui kostja A. S. lootis näiliku nõude alusel teha sundtäitmine võimatuks ja saada UAB-le Ardotech makstud raha endale. Seega UAB Ardotech ning ka tema eriõiguseellane pidi mõistma, et kui nemad koormavad vara ilma majandusliku eesmärgita, siis sellega kahjustatakse võlausaldajate huve.
11.Riigikohus selgitas, et lähikondsete ringi piiritlemisel on kohtul võrdlemisi suured õigused. Lähikondsena, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi, tuleb käsitada isikuid, kelle tegutsemist majandussuhetes saab vaadelda võlgnikuga ühiste huvide tõttu majanduslikus mõttes kooskõlastatuna. Kolleegiumi arvates peab ühine majanduslik huvi olema lähikondsuse alusena hindamiseks sedavõrd suur, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-53-03, p 23). Kostjate ja ka UAB Ardotech eriõiguseellase õigusi kuritarvitav ühine tegevus sobivad Riigikohtu kirjeldusega üks-ühele. Nende tegevuse ainuke eesmärk oli vältida hageja eriõiguseellase sissenõude pööramist ja kostja A. S. vara võõrandamine viisil, mis ei võimaldaks saadule pöörata sissenõuet.
12.Eelöelduga kooskõlastub ka A. S. menetluslik käitumine käesolevas kohtuasjas. Eesti õigus näeb poolte menetluslikku käitumist ühena võimalikest asjaoludest, mida asjaolude tuvastamisele arvestada (V. Kõve, I. Järvekülg jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I: kommenteeritud väljaanne, Juura 2017, lk 1272). Kostja A. S. toetas kohtuasjas väidetav esialgne võlausaldaja I. K.it ja väidetav praegune võlausaldaja UAB Ardotech positsiooni, väites, et on UAB-le Ardotech võlgu ehk töötab selle nimel, et suurendada oma võlakoormat. A. S. vaidles vastu aegumise kohaldamise taotlusele. Kõikidel vastustajatel on sama esindaja. Selline menetluslik käitumine on niivõrd ebamõistlik ja ennastkahjustav, et vastustajate kokkumäng ja võla näilikkus on ainuvõimalik järeldus.
13.Tagasivõitmine TMS § 191 lg 1 p 1 alusel: Eseme pantimise puhul tuleb tagatise andmisena mõista kokkulepete sõlmimist, mis on viinud kehtiva pandiõiguse tekkimiseni. Sellisteks kokkulepeteks on pandi seadmise asjaõiguslik leping (käsutustehing) ja kokkulepe pandiga tagatavate nõuete kohta (tagatiskokkulepe). Hüpoteegi puhul tuleb eristada pandi seadmise kokkuleppe ja tagatiskokkuleppe kehtetuse võimalikke erinevaid aluseid (Riigikohtu kohtuotsus nr 3-2-1-149-13, p 36-37). Sellest järeldub, et kuivõrd 350 000 eurose hüpoteegi pandi seadmise kokkulepe ja tagatiskokkulepe on sõlmitud 12. augustil 2014.a, siis selles osas tuleb tagatise andmise kuupäevaks lugeda 12. august 2014.a. Kuivõrd 1445000 krooni hüpoteegi puhul muudeti tagatiskokkulepe vastavalt 12. augusti 2014.a lepingu p 6.3., siis ka selle osas tuleb tagatise andmise kuupäevaks lugeda samuti 12.august 2014.a. Ilma 12.augusti 2014.a tehinguta tagasivõidetavaid tagatisi ei eksisteeriks. Seega on mõlemad tagasivõidetavad tagatised antud 12.augustil 2014.a.
2-15-6265
14.Kuigi TMS § 191 lg 1 p 1 rakendamisel ei ole oluline tagatise saanud pool oleks võlgnikust tagatise andja lähikondne ja et mõlemad isikud tegutseksid sissenõudja kahjustamise eesmärgid, peab hageja kohaseks kostjate lähikondsusele ja nendepoolsele sissenõudja huvide kahjustamise eesmärgile tugineda. Tagatise andmisel oli kostja A. S. maksejõuetu. Toodud põhjustel on tagasivõitmise eeldus vastavalt TMS § 191 lg 1 p 1 täidetud.
15.Tagasivõitmine ülejäänutel alustel: Alternatiivselt, kui kohus peaks asuma seisukohale, et tagatise andmise aeg on asjaõiguskokkuleppe sõlmimine, kuigi tagatiskokkulepe on sõlmitud ja hüpoteek on kantud kinnistusraamatusse hiljem, toob hageja välja järgmist. 350 000 eurone hüpoteek korteriomandile Xxxx, mis 12. augusti 2014.a vahetustehinguga oli väidetavalt asendatud 350 000 eurose hüpoteegiga korteriomandile Xxxx, oli seatud 5. aprillil 2012, st vähem, kui kaks aastat enne täitemenetluse 022/2014/2312 algatamist. Hageja tugineb sellele, et kostja UAB Ardotech eriõiguseellane OÜ Inkasso Center oli kostja A. S. lähikondne. Lähikondsusest sõltumata pidi kostja UAB Ardotech eriõiguseellane teadma, et tagatise andmisega kahjustatakse hageja kui sissenõudja eriõiguseellase huve (käesoleva hagiavalduse tervikteksti p 15-26). Tagatise andmisel oli kostja A. S. maksejõuetu. Sellega on täidetud nii TMS § 188 kui ka TMS § 191 lg 1 p 3 eeldused. Hageja nõuded:
16.tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks A. S. (isikukood xxxx) antud tagatised - UAB Ardotech (Leedu Vabariigi registrikood 302557047) kasuks registriosa nr 7542701 IV jakku kantud teise järjekoha hüpoteek summas 1 445 000 krooni ja kolmanda järjekoha hüpoteek summas 350 000 eurot, sealhulgas tagatiskokkulepped, asjaõiguskokkulepped, nende üleandmise kokkulepped ja hüpoteegid;
17.tuvastada, et UAB Ardotech (Leedu Vabariigi registrikood 302557047) on kohustatud andma tahteavalduse kinnistu registriosa nr 7542701 IV jakku kantud teise järjekoha hüpoteegi summas 1 445 000 krooni ja kolmanda järjekoha hüpoteegi summas 350 000 eurot kustutamiseks ja asendada UAB Ardotech tahteavaldus kohtuotsusega;
18.tuvastada, et A. S. (isikukood xxxx) on kohustatud andma tahteavalduse kinnistu registriosa nr 7542701 IV jakku kantud teise järjekoha hüpoteegi summas 1 445 000 krooni ja kolmanda järjekoha hüpoteegi summas 350 000 eurot kustutamiseks ja asendada A. S. tahteavaldus kohtuotsusega. Kostjate vastuväited
19.Kostjad paluvad jätta hageja nõuded rahuldamata. Tagasivõitmise eeldused ei ole täidetud ühegi hageja poolt osutatud õigusliku aluse puhul (TMS § 187 lg 2, 188, 191 lg 1 p 1 ja 3). Järelikult puudub kostjatel ka kohustus teha vastavad tahteavaldused, s.t avaldused kõnealuste hüpoteekide kustutamiseks.
20.Hageja tugineb TMS § 187 lg 2 esimesele eeldusele, mille kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks, kuid sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist, kuna nõue on tervikuna täitmata. Nimetatud eelduste täitmise osas poolte vahel vaidlus puudub. Küll on aga vaieldav see, kas käesoleval juhul esineb tagasivõidetava tehingu keskne tunnus – võlausaldajate huvide kahjustamine. Kostjate hinnangul ei ole 12. augusti 2014.a tehinguga ühegi võimaliku võlausaldaja (sh hageja) huvisid kahjustatud. Hageja ei ole suutnud oma vastupidist väidet tõendada, s.o et kostja II on korteriomandi Xxxx omandamise ja hüpoteekide seadmisega soovinud tekitada / põhjustanud hagejale kahju.
21.Tagasivõitmise õigusliku alusena tugineb hageja alternatiivselt: 1) TMS §-le 188 kui tagasivõitmise üldisele alusele, mille kohaselt on tehing tagasivõidetav ja kohus tunnistab kehtetuks tehingu, kui võlgnik on teinud tehingu kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide
2-15-6265 kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal, 2) TMS § 191 lg 1 punktile 1 (tagatis on antud pärast täitemenetluse alustamist) ja 3) TMS § 191 lg 1 punktile 3 (tagatis on antud kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist, kui tagatise saaja on võlgniku lähikondne ja kui tagatise saaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuline). Kostjate arvamusel ei ole ükski nimetatud tagasivõitmise eeldustest täidetud.
22.Hageja osundab esmalt sellele, et tagatised on antud sissenõudja huvide kahjustamise eesmärgil ja tehingu pooled on olnud lähikondsed. Kostjad on seisukohal, et 12. augusti 2014. a vahetuslepinguga ei saanud hageja kui võlausaldaja huvid kuidagi olla kahjustatud, kuna vahetuslepinguga hageja varanduslik olukord tegelikkuses hoopiski paranes. Vahetuslepingu tulemusena sai kostja II enda omandisse vähemalt samaväärse väärtusega vara, kui tal eelnevalt Xxxx korteriomandi näol oli. Samas ei olnud omandatud korteriomandil (Xxxx) enam mingeid asjaõiguslikke kitsendusi ja vara koormavate hüpoteekide summa vähenes tehinguga vähemalt 1/3 võrra. Oluline on märkida, et Xxxx korteriomandil puudus sisuliselt adekvaatne turuväärtus (korteriomand ei olnud müügikõlblik), kuna on üldteada fakt, et tähtajatu isikliku kasutusõigusega koormatud korteriomandi realiseerimine on praktiliselt võimatu. Juhul, kui hageja vaidlustab viidatud kahe korteriomandi turuväärtused, on kostja II valmis esitama tõendid, mis kinnitavad, et vahetuse tulemusel saadud vara (korteriomandi Xxxx) väärtus oli senise kostja II omandis olnud korteriomandi väärtusega võrdne või suuremgi. Hageja ei ole suutnud põhistada oma väidet, et hinnatava tehinguta oleks võlausaldajatel võimalik igal juhul oma nõudeid rahuldada suuremas ulatuses. Ainuüksi hageja poolt osundatu, et korteriomandit Xxxx kostja I kasuks koormavate hüpoteekide summad ületavad korteriomandi väärtust peaaegu kahekordselt, põhjal ei saa teha automaatset järeldust, et pärast kostja I nõude rahuldamist hagejale raha ei jää. Teadmata hageja võimaliku nõude rahuldamise hetkeks kostja II kohustuste tegelikku mahtu kostja I ees, puudub hageja sellisel väitel igasugune alus. Kostja I nõue võib osutuda hüpoteegisummast (oluliselt) väiksemaks (põhjusel, et reeglina on hüpoteegisumma saadud laenusumma korrutamisel mingi poolte vahel kokku lepitud / hüpoteegipidaja poolt määratud koefitsiendiga ja seega on juba algne nõue suure tõenäosusega hüpoteegisummast väiksem või on kostja II oma laenukohustused osaliselt täitnud) või võib konkreetseks hetkeks, kui hageja soovib oma nõudele rahuldust saada, olla tegemist juba n.ö tühja hüpoteegiga, s.o kostja I nõue, mida hüpoteegid tagavad, on täies ulatuses rahuldatud.
23.Kokkuvõttes ei saa hageja poolt välja toodud (väheste) asjaolude põhjal kuidagi asuda seisukohale, et kostja II toimingud korteriomandi Xxxx omandamisel ja koormamisel olid suunatud sissenõudja – hageja eriõiguseellase – huvide kahjustamisele ning sundtäitmise vältimisele.
24.Ainus võimalus, kuidas sai 12. augusti 2014. a asjaõiguslepingu punktis 7 toodud tagatise (üle)andmine kahjustada hageja huve, oleks olnud asjaolu, kui viidatud punktis toodud hüpoteek oleks asunud tagama täiendavalt muid, n.ö uusi nõudeid, mida 12. augusti 2014. a, s.o lepingu sõlmimise päeva, seisuga ei taganud Xxxx korteriomandile summas 350 000 eurot seatud hüpoteek kolmandaisiku Inkasso Center OÜ kasuks. Mingeid uusi nõudeid
12.augusti 2014. a tehingu järgselt kostja II vastu aga ei lisandunud. Hageja ei ole ka hagiavalduses esitanud mistahes tõendeid, mis viitaksid sellele, et 12. augusti 2014. a asjaõiguslepingu punktis 7 toodud hüpoteek tagab lisaks mingeid teisi, uusi nõudeid, mida 12. augusti 2014. a seisuga Xxxx korteriomandile summas 350 000 eurot seatud hüpoteek Inkasso Center OÜ kasuks ei taganud. Hagiavaldusest ei nähtu ka, et hageja oleks kasutanud võimalust paluda kohtu kaasabi vastavate tõendite kogumisel TsMS § 236 lg 2 alusel, juhul kui tal endal ei ole olnud võimalik selliseid tõendeid hankida.
25.Kinnitamist ei ole leidnud, et vaidlusaluses 12. augusti 2014. a tehingus osalejad oleksid lähikondsed. Hageja on enda käsitlusse jätkuvalt kuhjanud üksnes hulgaliselt oletusi.
2-15-6265 Mingeid tõendeid, mis tema väiteid kinnitavad, hageja esitanud ei ole. Nii tugineb hageja oma nõudes sellele, et kostja I eriõiguseellane OÜ Inkasso Center oli väidetavalt kostja II lähikondne ja lähikondsusest sõltumata pidi ta vähemalt teadma, et tagatise andmisega kahjustatakse hageja kui sissenõudja eriõiguseellase huve. See väide jääb aga oletuslikuks. Mingeid põhistusi ega tõendeid hageja selle väite tugevdamiseks / kinnitamiseks hagiavalduses esitanud ei ole.
26.TMS § 188 lg 3 kohaselt määratakse võlgniku lähikondsed PankrS § 117 kohaselt. Ükski selline isik tehingus osalenud ei ole. PankrS § 117 lg 3 lubab kohtul lugeda võlgniku lähikondseks ka antud paragrahvi lõigetes 1 ja 2 (juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed) nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Kuid ka sellisel juhul tuleb lähikondsuse olemasolu (tehingupoolte väidetav kooskõlastatud tegevus vms) ära näidata ja oma väidet põhistada, mida hageja teinud ei ole. Üksnes viitamine kohtupraktikale ja nentimine, et kohtu kirjeldus sobib üks-ühele kostjate tegevusega, ei ole põhistusena selgelt piisav. Nagu hageja ise on välja toonud, peab tehinguosaliste ühine majanduslik huvi olema lähikondsuse alusena hindamiseks siiski sedavõrd suur, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. Hageja esitatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik sellisele järeldusele jõuda. Lisaks, vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-41-13 (p 15) sedastatule ei eeldata TMS § 188 lg 2 järgi seda, et võlgniku lähikondsega tehtud tehinguga kahjustatakse võlausaldaja huvisid. Selles sättes nimetatud eeldus kehtib vaid juhul, kui võlausaldaja huvide kahjustamine on tõendatud, millise asjaolu tõendamise koormus lasub hagejal. Nagu eespool välja tõime, ei leia hagiavalduses toodu põhjal võlausaldaja huvide kahjustamine kinnitust.
27.Hageja poolt hagiavalduse p 18 toodud viited kostja II käitumisele (veel vähem tema poja tegevusele), millele on osundatud kriminaalasja nr 1-17-475 menetlemisel, ei oma kostjate hinnangul puutumust kõnealuse vaidlusega ega tähendust tehingu(te) tagasivõidetavuse hindamisel. Samuti ei saa hageja toetuda nimetatud kriminaalasjas OÜ Inkasso Center esindaja poolt antud ütlustele. Nõude loovutamine kostjale I ei toimunud tasuta. Ka on iga võlausaldaja (sh OÜ Inkasso Center) enda otsus see, kas ta soovib konkreetsel hetkel nõuet võlgniku maksma panna või veel mitte. See, et OÜ Inkasso Center seda antud juhul teha ei soovinud, ei tähenda seda, et tehingud olid fiktiivsed ja neil puudus majanduslik sisu. Hageja ei ole mingil kujul tõendanud oma väidet, et kostja I ja ka tema eriõiguseellane OÜ Inkasso Center pidi(d) mõistma, et kui nad koormavad vara (väidetavalt ilma majandusliku eesmärgita, millise hageja väitega kostjad ei nõustu), siis sellega kahjustatakse võlausaldajate huve. Hageja ei ole samuti avanud täpsemalt seda, milles seisneb tehingu (hüpoteekide loovutamise) väidetav ebakohasus. Tehinguosaliste „kokkumängu“ osas ei ole samuti esitatud mistahes paikapidavat tõendit. Sellise kinnitamata väite esitamine riivab lisaks kostja I mainet ja kostja II väärikust.
28.Alternatiivina on hageja viidanud 12. augusti 2014. a tehingu tagasivõitmisele TMS § 191 lg 1 p 1 alusel. TMS 187 lõikest 1 tulenevalt on TMS § 191 lg 1 kohaldamise esmane eeldus võlausaldajate huvide kahjustamine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-113-09 (p 9) ja lahend nr 3-2-1-120-10 (p 12)). Nagu eespool oleme märkinud, ei ole võlausaldajate huve
12.augusti 2014. a tehinguga kahjustatud. Xxxx korteriomandit Inkasso Center OÜ kasuks koormanud hüpoteek summas 350 000 eurot tagas samu nõudeid, mille tagamises lepiti kokku 12. augusti 2014. a asjaõiguslepingu punktis 7.2. Seega ei kahjustanud vahetustehingu raames Xxxx korteriomandit alates 2012. a koormanud hüpoteegi 2014. aastal Xxxx korteriomandile ülekandmine mingil viisil kostja II võlausaldajate (sh hageja) huve.
29.Tagatise andmine on toimunud enne täitemenetluse 022/2014/2312 alustamist (kostjad ei nõustu hagejaga selles, et tagatise andmise kuupäevaks tuleb lugeda 12. august 2014.a), s.o algne tagatis, mis 12. augusti 2014. a lepingu alusel üle anti, seati korteriomandile varasemalt, s.o 2012.a aprillis.
2-15-6265 TMS § 191 lg 1 p 3 kohaldamise eeldus on lisaks lähikondsusele, mis antud juhul, vastavalt vastuse punktis 6 esitatud kostjate käsitlusele puudub, võlgniku maksejõuetus tagatise andmise hetkel. Hageja ei ole esitanud mistahes andmeid selle kohta, et võlgnik (A. S.) oleks tagatise seadmise ajal, s.o. aprillis 2012.a. maksejõuetu. Seega ei ole ka nimetatud sättes toodud tehingu tagasivõitmise eeldused täidetud. Kui 12. augusti 2014. a asjaõiguslepingu punktis 7 toodud tehing tunnistataks tagasivõitmise korras kehtetuks, millega kostjad kuidagi ei nõustu, siis muutuks selle tulemusena kehtetuks ka kogu vahetusleping, kuna OÜ Inkasso Center OÜ ei oleks p 7 puudumiseta lepingu sõlmimiseks nõusolekut andnud, kuivõrd hüpoteegipidaja ei saa panna maksma oma nõuet ilma tagatiskokkuleppeta. Seega tuleks taastada endine olukord ehk asetada isikud olukorda, milles nad oleksid olnud, kui vahetuslepingut ei oleks sõlmitud. See tähendaks aga seda, et kostja II peaks saama tagasi enda omandisse Xxxx korteriomandi ja sama kinnistusraamatu seisuga, nagu see oli enne vahetuslepingu sõlmimist. Isegi kui see võiks toimuda, siis nagu oleme vastuse punktis 4 osundanud, ei parandaks see kindlasti hageja kui võlausaldaja positsiooni ega aitaks tal saavutada hagiga taotletavat eesmärki (TsMS § 423 lg 2 p 2). Kohtu põhjendused ja järeldused
30.Kohus, olles uurinud ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
31.Kohus tuvastas, et kostja II ja O. B. sõlmisid 18.05.2011.a laenulepingu, mille alusel O. B. andis kostjale II laenu summas 250 000 eurot tähtajaga 31.12.2011.a. O. B. loovutas nõude 05.03.2012.a lepingu alusel kostja II vastu osaliselt hagejale (summas 30000 eurot). Hageja astus selles osas sissenõudjana täitemenetlusse. 12.08.2014.a tegid kostja II ja kostja I õiguseellane OÜ Inkasso Center tehingu, millega kustutati hüpoteek 350 000 eurot kostja II korterimandilt Xxxx ja seati samas väärtuses hüpoteek kostja II korteriomandile Xxxx. Sama tehinguga omandas kostja I õiguseellane OÜ Inkasso Center AS-lt Swedbank 2005.a seatud hüpoteegi summas 1 445 000 krooni. OÜ Inkasso Center kasuks seati teise järjekoha hüpoteek summas 1 445 000 Eesti krooni ja kolmanda järjekoha hüpoteek summas 350 000 eurot. Kolmanda järjekoha hüpoteek 350 000 eurot pidi tagama kostja II 18.05.2011.a laenulepingust tulenevat kohustust.
32.Kostja II vastu on käimas kaks täitemenetlust, kus ühes on sissenõudja hageja ja teises kostja I. Hageja väitel takistab hageja nõude rahuldamist täitemenetluses kostja I nõude täitmine alusetult seatud tagatiste läbi.
33.Hageja palub tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks kostja II poolt antud tagatised, s.o kostja I kasuks registriosa nr 7542701 IV jakku kantud teise järjekoha hüpoteek summas 1 445 000 krooni ja kolmanda järjekoha hüpoteek summas 350 000 eurot, sh tagatiskokkulepped, asjaõiguskokkulepped, nende üleandmise kokkulepped ja hüpoteegid ning kohustada kostjaid tegema tahteavaldused nimetatud hüpoteekide kustutamiseks.
34.Hageja tugineb alljärgnevatele õiguslikele alustele: 1) Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 kohaselt sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses ja lg 2 kohaselt sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
2-15-6265 TMS § 188 lg 1, 2 ja 3 - kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal; Eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist; võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse § 117 kohaselt. 2) TMS § 191 lg 1 p 1 või p 3 - Kohus tunnistab kehtetuks tagatise andmise 1) kui tagatis on antud pärast täitemenetluse alustamist; 3) kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist, kui tagatise saajaks on võlgniku lähikondne ja kui tagatise saaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuline.
35.Pooled vaidlevad, kas 12.08.2014.a tehing kahjustas hageja võimalusi saada oma nõue täitemenetluses realiseeritud või mitte. Kohus asus hageja taotluse lahendamisel 28.04.2021.a seisukohale, et aluskokkulepete sisu st tagatavad nõuded ei ole olulised ning olulised on hüpoteekide summad. Lisaks AÕS § 325 lg 4 kohaselt hüpoteek ei eelda üldse tagatava nõude olemasolu. Hüpoteegi võib kokku leppida ka tagatava nõudeta, kuigi mitte ilma tagatava nõudeta realiseerida (Riigikohtu 23. septembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05 p 27).
36.Pooled ei ole tõendeid esitanud selles, kas ja milliseid nõudeid tagas eelnevalt Gonsiori tänava korterile ja hiljem Xxxx korterile seatud hüpoteek summas 350000 eurot. Seega ei ole käesoleval ajal alust arvata, et nõuete mahus oleks midagi muutunud. Tagatise andmine on olemuselt võlausaldajate huve kahjustav juhul, kui selle tulemusel väheneb selle vara hulk või väärtus, mille arvel saaks oma nõudeid rahuldada teised võlausaldajad (Riigikohtu 15. detsembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-10 p 12).
37.Hageja huve võib kohtu arvates kahjustada Inkasso Center OÜ poolt AS-lt Swedbank 2005.a seatud hüpoteegi summas 1 445 000 krooni omandamine. Hüpoteegi omandamine suurendas kostja I õiguseellase võimalust oma võimalikke nõudeid realiseerida, kuid vähendas hageja omi. Seega on eeltooduga täidetud tagasivõitmise esmane TMS §-s 187 lõikes 1 ettenähtud eeldus ehk võlausaldaja huvide kahjustamine. Eeltoodud põhjustel tuleb hüpoteek summas 1 445 000 krooni tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks.
38.TMS § 191 lg 1 p 3 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tagatise andmise, kui /.../ tagatise saajaks on võlgniku lähikondne ja kui tagatise saaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuline. Ringkonnakohus tõlgendas oma lahendis käesolevas asjas TMS § 191 lg 1 p 3 alusel tagasivõitmise eelduseks olevat lähikondsuse kriteeriumit viisil, et see on täidetud ka juhul, kui nõue ja tagatis loovutatakse isikule, kes on võlgniku lähikondne. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hindama, kas isik, kellele nõue loovutati s.o UAB Ardotech õiguseellane OÜ Inkasso Center oli kostja A. S. lähikondne (TMS §-d 188 lg 2 ja 191 lg 1 p 3).
39.Hageja väitel oli UAB Ardotech õiguseellane OÜ Inkasso Center, kellele kostja II loovutas nõude ja tagatise, oli kostja II lähikondne. Kostjate arvates see nii ei ole. Kohtu hinnangul ei nähtu tsiviilasjas kostjate vahelist lähikondsust. TMS § 188 lg 3 kohaselt määratakse võlgniku lähikondsed PankrS § 117 kohaselt. Pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed on 1) võlgniku abikaasa, isegi kui abielu on sõlmitud pärast tagasivõidetava tehingu tegemist, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne selle tehingu tegemist;
2-15-6265 2) isik, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut; 3) võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad; 4) võlgniku õde, vend ja nende alanejad sugulased ja abikaasad; 5) võlgniku abikaasa ülenejad ja alanejad sugulased, abikaasa õde ja vend. Nimetatud isikud kostjaga II tehingut teinud ei ole. Pankrotiseaduse § 117 lg 3 kohaselt võib lugeda võlgniku lähikondseks ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Ka muid lähedasi isikuid, keda võiks nimetada kostja II lähikondseteks, kohtumenetluses tuvastatud ei ole.
40.TMS § 191 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tagatise andmise, kui tagatis on antud pärast täitemenetluse alustamist. Kohus tuvastas, et täitemenetlus nõudes kostja II vastu, milline nõue hagejale loovutati, algas 02.04.2014.a. 12.08.2014.a kustutati kostja I õiguseellase kasuks seatud hüpoteek kostja II korterimandilt Xxxx ja seati samas suuruses hüpoteek kostja I õiguseellase kasuks kostja II korteriomandile Xxxx. Sama tehinguga omandas kostja UAB Ardotech eriõiguseellane Inkasso Center OÜ ASilt Swedbank 2005.a seatud hüpoteegi summas 1 445 000 krooni. Seega on tagatised antud peale täitemenetluse alustamist. TMS 191 lg 2 kohaselt tagatise andmist ei saa tagasi võita, kui tagatis on antud laenu või muu krediidilepingu tagamiseks ja kui võlgnik on tagatud lepingu järgi saanud pärast tagatise andmist oma käsutusse tagatise väärtusele vastava rahasumma, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul. Laenutehing toimus 2011.a, seega enne tagatise andmist. Eeltoodud põhjustel tuleb hüpoteek summas 350 000 eurot tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks.
41.Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 1 kohaselt kinnistamisavalduse esitamise õigus on isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. KRS § 341 lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ja lg 8 kohaselt puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Kohus asendab kostjate nõusolekud tahteavalduste andmiseks hüpoteekide kustutamiseks Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 kohaselt kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus
42.TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus rahuldab hagi ja jätab menetluskulud kostjate kanda. Kohus lahendab menetluskulude rahalise kindlaksmääramise peale kohtuotsuse jõustumist.