Swedbank AS-i kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Roodese 05.06.2019 otsusele täiteasjas nr 026/2015/431
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.10.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinna kohtutäitur Mati Roodese määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (sissenõudja): Swedbank AS (registrikood 10060701), volitatud esindaja Raimo Juurikas Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Mati Roodes Puudutatud isik II (võlgnik): AS (endise nimega IZ, isikukood xxxxxxxx), lepinguline esindaja Lilia Kožina Puudutatud isik III (sissenõudja): OB (isikukood xxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Puudutatud isik IV (sissenõudja): UAB Ardotech (välisriigi registrikood 302557047) Puudutatud isik V (sissenõudja): korteriühistu (registrikood xxxxxxxxx)
xxxxxxxxxx
Puudutatud isik VI (sissenõudja): Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, registrikood 70007340) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 22.10.2019 määrus tühistada osaliselt menetluskulude jaotuse osas ja teha uus menetluskulude jaotus.
4.Jätta Swedbank AS, Tallinna kohtutäitur Mati Roodese, UAB Ardotech ja Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) ja xxxxxxxxxxxx korteriühistu maakohtu menetluskulud Tallinna kohtutäitur Mati Roodese kanda ning ASi ja OBi maakohtu menetluskulud nende endi kanda.
5.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Tallinna kohtutäitur Mati Roodese kanda.
6.Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldus ja menetluse käik
1.Swedbank AS (avaldaja) esitas 17.06.2019 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Mati Roodese 05.06.2019 otsusele täiteasjas nr 026/2015/431.
2.Kaebuse kohaselt on täiteasi nr 026/2015/431 algatatud puudutatud isiku IV 22.02.2015 täitmisavalduse alusel, täitedokumendiks on Tallinna notar Kaata Kartau 16.12.2014 „Hüpoteekide üleandmise leping ja asjaõigusleping“ (notari ametitegevuse registri raamatu nr 6447). Sissenõudega on ühinenud puudutatud isikud III, V ja VI. Avaldaja täitmisavalduse alusel algatas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas 026/2016/2163, milles sissenõude sisuks on esimesel järjekohal oleva hüpoteegi realiseerimine, hüpoteegisumma on 25 000 eurot. Täiteasi nr 026/2016/2163 on ühendatud täiteasjaga nr 026/2015/431. Kohtutäiturile laekus 29.04.2015 Harju Maakohtu 27.04.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-6265, millega kohus peatas hagi tagamiseks täitemenetluse täiteasjas nr 026/2015/431 kuni lahendi jõustumiseni. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23.03.2018 otsusega maakohtu 18.09.2017 otsuse ja otsustas jätta läbi vaatamata mitmed nõuded, sh nõude tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 026/2015/431 lubamatuks. Ringkonnakohtu otsus jõustus 18.06.2018. Kohtutäitur tegi 22.02.2019 täitemenetluse uuendamise otsuse. Kohtutäitur lähtus teadmisest, et ringkonnakohtu otsuse jõustumisega langes ära täitemenetluse peatamise alus. Puudutatud isikud II ja III esitasid vastavalt 15.05.2019 ja 22.05.2019 kaebused kohtutäituri 22.02.2019 otsusele. Kohtutäitur tegi 05.06.2019 otsuse, millega rahuldas kaebused ning peatas menetluse. Avaldaja sai kohtutäituri otsuse kätte 05.06.2019.
3.Avaldaja leiab, et täitemenetlust ei ole peatatud seaduslikel alustel ning täitemenetlust tuleb jätkata. Täitemenetluse peatamine ei ole kuidagi tingitud avaldaja nõudest ega esitatud täitedokumendist. Avaldaja esitas kohtutäiturile oma täitedokumendi juba 28.09.2016, avaldaja täitedokumendile ei ole ükski menetlusosaline esitanud mingeid vastuväiteid. Esimesel järjekohal oleva hüpoteegi osas läbiviidavat täitemenetlust ei saa peatada tagumistel järjekohtadel olevate hüpoteekide ja nendega seotud nõuete üle peetava vaidluse tõttu. Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2018 otsusega otsustas kohus mh jätta läbi vaatamata nõude tunnistada sundtäitmine täiteasjas 026/2015/431
lubamatuks. Seega ei ole ringkonnakohtu otsusega takistatud täiteasjas 026/2015/431 täitemenetluse jätkumine, pigem vastupidi – kohtutäitur kohustub täitemenetlust viivitamatult jätkama. Lähtudes ringkonnakohtu otsuse jõustumisest tegigi kohtutäitur täitemenetluse uuendamise otsuse. Avaldaja jaoks üllatuslikult aga rahuldas kohtutäitur vaidlustatava otsusega puudutatud isikute II ja III kaebused ning peatas põhjendamatult täitemenetluse ka avaldaja suhtes. Puudutatud isikute II ja III kaebused ei anna mingit alust täitemenetluse tervikuna peatamiseks. Kohtutäitur on seadnud ühe sissenõudja õigused teistest kõrgemale peatades täitemenetluse ühe sissenõudja avalduse alusel. Juhul kui täitemenetluse peatamise aluseks on üksnes sissenõudja avaldus, siis peaks kohtutäituril olema peatamiseks kõikide sissenõudjate nõusolek. Avaldaja ei ole andnud nõusolekut täitemenetluse peatamiseks. Pärast avaldaja poolt korrektse täitmisavalduse esitamist 2016. a ei ole tema nõude osas täitemenetlus edasi liikunud, mis kindlasti ei saa olla täitemenetluse eesmärk. Täitemenetlus on oma olemuselt kiire ja formaalne menetlus, mis vastavate eelduste olemasolul viiakse läbi viivitamatult ja efektiivselt. Käesolevas täitemenetluses ei ole järgitud täitemenetluse põhieesmärki. Täitemenetlust täiteasjas nr 026/2015/431 tuleb jätkata, kuna selle peatamiseks vähemalt avaldaja osas ei olnud vähimatki alust. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 05.06.2019 otsus täiteasjas nr 026/2015/431 ja jätkata täitemenetlust.
4.Puudutatud isik I palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 149 lg 1 kohaselt, kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Käesoleval juhul koostas kohtutäitur 18.03.2015 kinnisasja arestimise akti täiteasjas nr 026/2015/431. Avaldaja esitatud täitmisavalduse alusel algatas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas nr 026/2016/2163 ajaliselt hiljem (28.09.2016 täitmisteate toimetas kohtutäitur võlgnikule kätte 25.10.2016). Seega oli avaldaja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnisasi täiteasjas nr 026/2015/431 juba arestitud. Samuti oli täitemenetlus täiteasjas nr 026/2015/431 Harju Maakohtu 27.04.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-6265 peatatud hagi tagamiseks kuni lahendi jõustumiseni. Kohtutäitur ei saanud TMS § 149 lg-st 1 tuleneva keelu tõttu koostada avaldaja täitmisavalduse alusel algatatud täiteasjas nr 026/2016/2163 teist arestimisakti ega kanda kinnistusraamatusse teist keelumärget, avaldaja osaleb täiteasja nr 026/2015/431 menetluses kui sundtäitmisega ühinenud sissenõudja. Seadusest ei tulene, et ühinenud sissenõudjal, isegi vaatamata asjaolule, et tema sissenõude sisuks on esimesel järjekohal oleva hüpoteegi realiseerimine, õigused oleksid suuremad kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel algatatud täiteasjas kinnisasi arestiti, või sissenõudjatel, kes on sama täiteasjaga hiljem ühinenud (TMS § 149 lg 2). Kuna täitemenetlus täiteasjas nr 026/2015/431 oli hagi tagamiseks kohtumäärusega peatatud, ei saanud kohtutäitur jätkata eraldi täitemenetlust täiteasjas nr 026/2016/2163, sest arestimise akt on koostatud peatatud täiteasjas (TMS § 47 lg 1). Avaldaja väide, et kohtutäituril pidanuks olema täitemenetluse peatamiseks kõikide sissenõudjate nõusolek, on ilma õigusliku aluseta. TMS § 149 lg-st 2 ei tulene, et kui täitemenetlusega on ühinenud teised sissenõudjad, saavad nad edasiselt oma õigusi realiseerida vaid “üheskoos” või “häälteenamusega“, vaid igal sissenõudjal on sissenõudja õigused kogu mahus, arvestades võlgniku õigusi.
5.Puudutatud isik II palus jätta kaebuse rahuldamata. Avaldaja kaebuste läbivaatamisele ei ilmunud ega esitanud kaebustele vastuväiteid. Vaidlustatud kohtutäituri otsus on hästi põhjendatud. Menetluse peatamise üle otsustamisel peab kohtutäitur kaaluma, kas esinev asjaolu, näiteks kaebus, takistab lahendi täitmist või mitte. Kui tekkinud vaidlus või küsitavus võib muuta täitemenetluse tulemust, on kohtutäitur kohustatud menetluse
peatama, kui ei saa asuda vaidlust ise lahendama. Puudutatud isikule II on üleüldse ootamatu, et avaldajal on mingi nõue.
6.Puudutatud isik III palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikul on vastuväiteid nõudele, mida tagab avaldaja kasuks seatud hüpoteek. Seetõttu on oodata jaotuskava vaidlustamist. Enne vaidluse lõppemist jaotuskava üle ei saa ükski sissenõudja tulemit kätte. Täitemenetluse peatamine ei piira seetõttu avaldaja õigusi ebamõistlikult. Ringkonnakohtu otsusest ei tulene, et kohtutäituril tuleb täitemenetlust viivitamata jätkata. Avaldaja ei väida, et hagi tagamise määrus oleks tühistatud. Hagi tagamise korras peatati täitemenetlus kuni kohtuotsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr x-xx-xxxx. Kohtuotsus jõustunud ei ole. Avaldaja poolt täitmisavalduse esitamisel 28.09.2016 oli täitemenetlus 026/2015/431 juba peatatud. Seega ühines avaldaja peatatud täitemenetlusega. Kui avaldaja leidis, et kohtutäituri otsus peatatud täitemenetlusega ühinemise kohta riivab tema õigusi, oli tal õigus esitada kaebus ja nõuda oma täitmisavalduse menetlemist eraldi täitemenetluse raames. Puudutatud isiku teada ei ole avaldaja seda teinud. Sellepärast ei saa avaldaja praegu enam tugineda sellele, et tema osavõtt sissenõudjana peatatud täitemenetlusest rikub tema õigusi.
7.Puudutatud isikud IV, V ja VI kaebusele seisukohta ei esitanud. Esimese astme kohtu määrus
8.Harju Maakohtu 22.10.2019 määrusega kaebus kohtutäituri otsusele rahuldati, tühistati kohtutäituri 05.06.2019 otsus täiteasjas 026/2015/431 ja kohustati kohtutäiturit puudutatud isiku II 15.05.2019 ja puudutatud isiku III 22.05.2019 kaebused uuesti läbi vaatama, järgides kohtumääruses olevaid juhiseid. Maakohus jättis menetluskulud kohtutäituri kanda, mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulu 15 eurot, puudutatud isiku I kasuks menetluskulu 240 eurot, puudutatud isiku III kasuks menetluskulu 312 eurot ja määras, et kuludelt tuleb tasuda viivist. Maakohus määras, et puudutatud isikutel IV-VI hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
9.Kohtutäituri 05.06.2019 otsus ei vasta seaduse nõuetele, otsus on sisuliselt motiveerimata, põhjendavas osas on üksnes viited TMS § 46 lg 1 p 1 ja § 149 lg 2 tekstile ning konstateering, et seega tuleb kaebused rahuldada. Otsusest ei selgu, kuidas seonduvad viidatud õigusnormid kaebustes väljatooduga ning millistest kaalutlustest lähtudes on kohtutäitur otsustanud kaebused rahuldada. Olukorras, kus motiveering puudub, ei ole kohtul võimalik otsuse põhjendatust sisuliselt kontrollida. Ainuüksi sel põhjusel tuleb kaebus rahuldada.
10.Nähtuvalt 05.06.2019 otsuse kirjeldavas osas toodud kaebuste sisust on puudutatud isik II palunud peatada täitemenetluse, puudutatud isik III on palunud nii 22.02.2019 otsuse tühistamist, kui täitemenetluse peatamise otsustamist. Puudutatud isik III on leidnud, et 22.02.2019 otsus on sisuliselt ebaõige, puudutatud isik II on viidanud kohtupraktikale, mille kohaselt peab kohtutäitur otsustama täitemenetluse peatamise, kui talle saab teatavaks alus, mille korral on täitemenetluse peatamine seaduse järgi kohustuslik. Esitatust ei nähtu seega, et puudutatud isik II oleks sisuliselt vaidlustanud 22.02.2019 otsust, pigem on puudutatud isik II esitanud uue taotluse täitemenetluse peatamiseks. 05.06.2019 otsusest jääb ebaselgeks, mida on kohtutäitur 05.06.2019 lahendanud, kas kaebuseid 22.02.2019 otsusele või teinud uue otsuse täitemenetluse peatamiseks.
11.Kohtutäituri 05.06.2019 otsuse kirjeldavas osas märgitu kohaselt oli täitemenetlus peatatud 27.04.2015 Harju Maakohtu tsiviilasjas nr x-xx-xxxx tehtud hagi tagamise määruse alusel ning täitur otsustas 22.02.2019 uuendamise seoses selles tsiviilasjas 23.03.2018 tehtud ja 18.06.2018 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga (tl 2026), lähtudes teadmisest, et tulenevalt nimetatud kohtuotsusest on täitemenetluse peatamise alus ära langenud. Lahendist aga ei nähtu, et sellega oleks tehtud otsustusi
hagi tagamisse puutuvalt.
12.Nähtuvalt Kohtute Infosüsteemist on 27.04.2015 Harju Maakohtu tsiviilasjas x-xx-xxxx tehtud hagi tagamise määrus, mis esitatu kohaselt oli täitemenetluse peatamise aluseks, 12.05.2016 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tühistatud. Ringkonnakohtu 12.05.2016 määrus on jõustunud 20.06.2016. 27.04.2015 hagi tagamise määruse tühistamisest ning 12.05.2016 määruse jõustumisest on Tallinna Ringkonnakohus teatanud kohtutäiturile 19.04.2018 e-kirjaga. Nimetatu valguses jääb arusaamatuks kohtutäituri käsitlus sellest, kuidas 22.02.2019 otsus täitemenetluse uuendamiseks saab seonduda ringkonnakohtu 23.03.2018 otsusega. Kui täitemenetlus oli peatatud hagi tagamise määruse alusel, siis langes täitemenetluse peatamise alus ära hagi tagamise määruse tühistamisega. Kui peatamise alus oli ära langenud, jääb arusaamatuks ka, millistel kaalutlustel rahuldas kohtutäitur 05.06.2019 puudutatud isikute II ja III kaebused, asudes seeläbi seisukohale, et 22.02.2019 täitemenetluse uuendamine oli ebaõige. Asjaolu, et pärast 22.02.2019 võib olla esitatud uus taotlus uuel alusel täitemenetluse peatamiseks ei muuda seda, kas 22.02.2019 oli senine alus täitemenetluse peatamiseks ära langenud või mitte ning seeläbi, kas 22.02.2019 otsus täitemenetluse uuendamiseks oli põhjendatud.
13.Seadus ei võimalda kohtutäituril sama otsusega lahendada nii kaebust oma otsusele ja teha uut otsust uue taotluse osas, kuna otsuste vaidlustamise kord on erinev. Tulenevalt TMS §-st 217 ja §-st 218 tuleb kohtutäituri otsusele esmalt esitada kaebus kohtutäiturile, alles kaebuse kohta tehtud otsusele saab esitada kaebuse kohtule. Kaebuste ja taotluste lahendamine 05.06.2019 kohtutäituri otsuses toodud viisil ei võimalda täitemenetluse osalistel järgida seaduses sätestatud kaebamise korda. Olukord, kus otsusest jääb ebaselgeks, millist taotlust või kaebust on kohtutäitur lahendanud ja millistest kaalutlustest lähtuvalt otsuse teinud, ei võimalda täitemenetluse osalistel efektiivselt rakendada ka oma edasikaebeõigust.
14.Kuivõrd kohus rahuldab kaebuse, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 10 ja § 172 lg 1 teise lause alusel kohtutäituri kanda. Määruskaebus
15.Kohtutäitur palub 12.11.2019 määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus rahuldas avaldaja kaebuse täituri 05.06.2019 otsusele, tühistas täituri otsuse, kohustas täiturit vaatama puudutatud isikute kaebused uuesti läbi, jättis menetluskulud täituri kanda ning mõistis puudutatud isikute kasuks välja menetluskulud. Kaebaja palus teha asjas uue määruse, millega jätta avaldaja kaebus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
16.Kuna kohtutäituril jäi tähelepanuta Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2018 e-kiri, millega teavitati hagi tagamise määruse tühistamisest, siis on kohtutäitur lähtunud 22.02.2019 uuendamise otsuse tegemisel Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2018 otsusest tsiviilasjas nr x-xx-xxxx. Uuendamise otsuse tühistamist on kohtutäitur selgitanud 11.07.2019 menetlusdokumendis, kus on välja toodud, et uuendamise tühistamine ja täitemenetluse peatamine olid põhjustatud Harju Maakohtu 27.04.2015 määrusest tsiviilasjas nr x-xxxxxx, millest nähtus, et täitemenetlus oli peatatud hagi tagamiseks kuni lahendi jõustumiseni. Kuna puudutatud isikud II ja III viitasid Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2018 otsusele ning tuginesid täitemenetluse peatamise alustele seetõttu, et otsusega oli määratud menetluse jätkumine maakohtus, siis pidas kohtutäitur hagi tagamise määrust kehtivaks ning tegi sellest tulenevalt otsustused kaebuste rahuldamise osas, kuid ekslikult valedel kaalutlustel.
17.Pärast vaidlustatud kohtumääruses kohtu poolt tuvastatud asjaoludega tutvumist ja nende kontrollimist, sai kohtutäiturile teatavaks, et täitemenetlus kuulub uuendamisele
täitemenetluse peatamise aluste äralangemise tõttu ja seda põhjusel, et hagi tagamise määrus on Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2016 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx tühistatud. Selles osas saab kohtutäitur teha uue otsuse, kuna varasemalt ta ei ole vastavale asjaolule tuginenud, täitemenetluse osalised ei ole antud lahendile viidanud ning see ei ole tinginud ka käesolevat kohtuvaidlust.
18.Ebaõige on kohtu seisukoht, nagu kohtutäitur oleks vaidlustatud otsusega lahendanud kaks erinevat asja, kaebuse ja taotluse täitemenetluse peatamiseks. Kuna täitemenetluse uuendamine vaidlustati põhjendusel, et uuendamiseks puudus seaduslik alus, sest vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2018 otsusele saadeti asi maakohtusse uueks arutamiseks ning sellega seoses ei ole kohtulahend veel jõustunud ja peatamise alused ära langenud, siis tuli uuendamise tühistamise tagajärjena sisuliselt taastada endine olukord. Puudutatud isikud ei esitanud uut taotlust täitemenetluse peatamiseks, vaid uuendamise tühistamise tagajärjena taotlesid nad täitemenetluse peatamist, st kehtima jäi Harju Maakohtu hagi tagamise määrusega kehtestatud olukord.
19.Täitemenetluse läbiviimise eesmärgiga ei oleks kooskõlas, kui ühe täitetoimingu vaidlustamiseks taotletavate õigustoimingute jaoks oleks erinev vaidlustamise kord. Selline võimalus üksnes takistaks täitemenetluse läbiviimist ning annaks võimaluse erinevate kaebuste ja nõuete esitamiseks. Täitemenetluse peatamiseks uue otsuse koostamine oleks olnud põhjendatud juhul, kui uuendamisele esitatud kaebus oleks näiteks jäänud rahuldamata, kuid täitemenetluse peatamist oleks taotletud mõnel muul seadusest tuleneval alusel ja kohtutäitur oleks selle taotluse osas teinud otsuse. Käesolevas asjas vastavaid asjaolusid ei esinenud ning kohtutäitur sai kaebust rahuldades taastada endise olukorra. Sellest tulenevalt leiab kohtutäitur, et kuna kaebuses ei sisaldunud uusi taotlusi, siis kohtu seisukohal kaebuste ja taotluste erinevatel alustel läbivaatamiseks puudub seaduslik alus.
20.Avaldaja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna avaldajal puudub kaebeõigus (TsMS § 423 lg 2 p 2). Kuigi kohtutäitur ei ole eelnevalt sellele asjaolule tuginenud, on hagita asjas võimalik jätta avaldus läbi vaatamata, juhul kui selleks on alust. Avaldaja ei ole peatatud täiteasjas sissenõudjaks. Täiteasjas nr 026/2015/431, mida on alustatud puudutatud isiku IV 22.02.2015 täitmisavalduse alusel, ei saa taotlusi täitemenetluse peatamiseks esitada teised sissenõudjad, sh puudutatud isik III. Avaldajal ega ühelgi teisel ühinenud sissenõudjal ei ole õigust esitada vaidlusaluses täiteasjas taotlusi ja avaldusi, mis puudutavad konkreetselt selle täiteasja sissenõudja ehk puudutatud isik IV õigusi ja kohustusi oma täitedokumendi täitmisel (vt ka RKTKm nr 3-2-1-66-17).
21.Selgituseks vaidlustatud kohtutäituri otsuse osas puudutatud isik III kaebuse kohta märgib kohtutäitur, et nendel argumentidel ja tõenditel, mis kohtutäiturile esitati ja millest kohtutäitur uuendamise tühistamisel lähtus, oleks tulnud tal aluseks võtta igal juhul vastavatest alustest teadasaamisel. Kuna kohtutäitur tugines aga valedele dokumentidele, siis selle tõttu ei olnud tema uuendamise otsus õige, mitte selle pärast, et taotluse esitasid puudutatud isik II ja III.
22.Tulenevalt asjaolust, et avaldaja täitmisavalduse alusel algatatud täitemenetlust ei ole peatatud ega lõpetatud, saab selles täiteasjas täitetoiminguid läbi viia ning avaldaja õigused oma nõude sissenõudmiseks sundtäitmise teel ei ole kuidagi takistatud ega piiratud ning seda isegi põhjusel, et arestimise akt on koostatud teises täiteasjas. Teises täiteasjas sissenõudega ühinemisel ei peatu sissenõudja õigused ega kohustused oma täiteasjas. Isegi kui täiteasi, milles võlgnikule kuuluv kinnisasi arestiti, on mingil põhjusel peatatud, ei takista sama arestimise akti alusel ühinenud sissenõudjal taotleda sissenõude pööramist võlgniku varale oma täiteasjas ja seda tulenevalt TMS § 149 lg-st
2.Praegusel juhul on avaldaja lubamatult sekkunud teise täiteasja menetlusse, milleks
tal puudub seaduslik alus. Kuna avaldajal puudus kaebeõigus, siis tuleb avaldaja kaebus jätta läbi vaatamata.
23.Vähemalt puudutatud isikud II ja III peaksid kandma oma menetluskulud ise. Kuna aga kohtutäitur taotleb avalduse läbi vaatamata jätmist, siis tuleb menetluskulud täies ulatuses jätta avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 1). Kohtutäitur tegi otsuse puudutatud isikute II ja III kaebuste alusel. Puudutatud isik II ja III toetasid kohtutäituri tegevust ja vaidlesid avaldaja kaebusele vastu. Seega on põhjendamatu, et olukorras, kus isikud, kelle tegevusest on põhjustatud vaidlus, saavad oma menetluskulud jätta kohtutäituri kanda. Seda enam, et vähemalt puudutatud isik II pidi teadma, et hagi tagamise määrus on tühistatud ja täitemenetlus kuulub uuendamisele. Menetluse edasine käik
24.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
25.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
27.Ebaõige on kohtutäituri seisukoht, et avaldajal puudub kaebeõigus kohtutäituri 05.06.2019 täitemenetluse peatamise otsuse peale. TMS § 218 lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsusele võib täitemenetluse osaline esitada kaebuse 10 päeva jooksul arvates kohtutäituri otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Swedbank AS on peatatud täitemenetluse osaline ja sellena on teda käsitlenud ka kohtutäitur. Avaldaja täitmisavalduse alusel algatas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas 026/2016/2163, milles sissenõude sisuks on esimesel järjekohal oleva hüpoteegi realiseerimine. Täiteasi nr 026/2016/2163 on ühendatud täiteasjaga nr 026/2015/431. TMS § 149 lg 2 kohaselt on täitemenetlusega ühinenud sissenõudjal samad õigused, mis sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti. Seega on maakohus õigesti võtnud avaldaja kaebuse menetlusse.
28.Maakohus tühistas vaidlustatud kohtutäituri otsuse põhjusel, et otsus on motiveerimata. Olukorras, kus motiveering puudub, ei ole kohtul võimalik otsuse põhjendatust sisuliselt kontrollida.
29.Määruskaebuses ei ole kohtutäitur otsuse tühistamise aluseks olevat asjaolu ümber lükanud, vaid on esitanud täiesti uued väited, mis ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
30.Määruskaebuses toodud kohtutäituri seisukoht, et avaldaja nõude täitmine täitemenetluses ei saa olla takistatud teisi sissenõudjaid puudutavate vaidluste tõttu, on vastuolus kohtutäituri enda tegevusega täitemenetluse läbiviimisel. Avaldaja poolt 28.09.2016 esitatud täitemenetluse avaldust ei ole senini täidetud just täitemenetluse peatamise tõttu teisi sissenõudjaid puudutavate vaidluste alusel. Kohtutäitur ei ole kordagi avaldajale selgitanud, et vaatamata sellele, et täiteasi nr 026/2016/2163 on ühendatud täiteasjaga nr 026/2015/431, siis tegelikult ei takista see avaldaja nõude
täitmist täiteasjas nr 026/2016/6265. Nimetatud seisukoha avaldas kohtutäitur esmakordselt oma 12.11.2019 määruskaebuses.
31.Määruskaebuses kohtutäitur ise tunnistab oma viga otsuse tegemisel ning märgib, et tal jäi tähelepanuta Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2018 e-kiri, millega teavitati hagi tagamise määruse tühistamisest ning leiab, et täitemenetlus kuulub uuendamisele täitemenetluse peatamise aluste äralangemise tõttu. Käesolev kohtumenetlus ei takista täitemenetluse uuendamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kohtutäituri kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotust osaliselt muuta. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osalielt mõni menetlusosline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosline esitab põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehakse. Kuivõrd maakohus rahuldas avaldaja kaebuse ja tühistas kohtutäituri otsuse, jättis maakohus õigesti avaldaja ning puudutatud isikute IV, V ja VI menetluskulud TsMS § 172 lg 10 ja § 172 lg 1 teise lause alusel kohtutäituri kanda. Ringkonnakohus nõustub aga kohtutäituri seisukohaga, et puudutatud isikud II ja III, kelle kaebuste alusel kohtutäitur täitemenetluse peatas, peaksid kandma oma menetluskulud ise. Puudutatud isikud II ja III toetasid kohtutäituri tegevust ja vaidlesid avaldaja kaebusele vastu.
33.Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel ringkonnakohtu menetluskulud kohtutäituri kanda.
34.Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.