Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Kohtujurist
Evelin Neltsas
Määruse tegemise aeg ja koht
14. juuni 2021.a Tallinn Lubja 4
Tsiviilasja number
2-21-1523
Tsiviilasi
S V hagi Eldred OÜ vastu töösuhte tuvastamiseks ja saamata jäänud puhkusehüvitise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
menetluse lõpetamine hagist loobumise kinnitamisega
Tsiviilasja hind
289,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: S V (isikukood xxxx, elukoht xxxx) lepinguline esindaja Kunnar Korsten (e-post: [email protected]) Kostja: Eldred OÜ (registrikood 11509356, asukoht Roosipõõsa tee 16-2, Rae küla, Rae vald 75310 Harju maakond) lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann
Resolutsioon ja menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest.
Menetluse käik Hageja esitas Harju Maakohtule 29.01.2021 hagiavalduse, mille kohus jättis käiguta. 02.03.2021 esitas hageja hagi täpsustuse, milles muuhulgas loobus töötasu nõudest, kuna saamata jäänud töötasu oli 29.01.2021 üle kantud. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse töösuhte tuvastamise ja puhkusehüvitise nõudes. Kostja on menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalide kättesaamist kinnitanud 06.04.2021. Kostja esitas kohtule vastuse 05.05.2021, milles võtab omaks asjaolu, et pooltevahelise lepingu näol oli tegemist töölepinguga ja ta on puhkusetasu 05.05.2021 (so samal päeval kui esitati vastus hagile) üle kandnud ning palub jätta hagi rahuldamata. Hageja esitas 27.05.2021 vastuse kostja hagivastusele, hagist loobumise avalduse ja menetluskulude taotluse. Hageja toob esile, et poolte töösuhe lõppes 15.01.2021 TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Seega pidi kostja tasuma hagejale töölepingu lõppemisel 15.01.2021 lõpparve koosseisus kõik hagejal töösuhtest saada olevad rahasummad. Kostja ei maksnud töölepingu lõppemisel hagejale välja isegi teenitud töötasu, rääkimata siis kasutamata puhkuse hüvitist. Kostja tasus siiski lõpuks 29.01.2021 hagejale saamata jaanuarikuu 2021 töötasu ning kasutamata puhkusehüvitise alles 05.05.2021 ehk tähtajast üle 3-kuu hiljem.
Määruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest tuleneb, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ja huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kostja on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuivõrd hageja ei pöördunud eelnevalt kostja poole kohtuväliselt ning hagiavalduse saamisel võttis kostja kohe hagi õigeks. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kuivõrd töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks ja tööandja peab need välja maksma töölepingu lõppemise päeval, siis ei pidanud hageja kohtuväliselt pöörduma enne hagi esitamist kostja poole. Kostja on jätnud tähelepanuta, et hageja on hagi täpsustuses töötasu nõudest loobunud ja seda nõuet ei ole kohus menetlusse võtnud. Kuivõrd hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist menetlusse võetud nõuded rahuldanud, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist
esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on kandnud menetluskulusid 6,2 tunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot. Kostja on esile toonud, et vandeadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on kohtupraktikas loetud 140 eurot, millele lisandub käibemaks ning mitteadvokaadist esindaja tunnitasuks 60-90 eurot ning kuna käesoleval juhul ei olnud tegemist keeruka ega mahuka õigusliku vaidlusega, juristi kvalifikatsioon on oluliselt madalam vandeadvokaadi kvalifikatsioonist, ei ole põhjendatud lugeda avaldaja esindaja tunnitasu mõistlikuks suuruseks enam kui 60 eurot tund. Arvestades, et vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasu on 140 eurot, siis leiab kohus, et 110 eurose tunnitasu suuruse puhul ongi arvestatud kvalifikatsiooni ja esitatavate nõuete erinevusega. Kostja vastuväide keskmisest 60-90 eurosest tunnihinnast on paljasõnaline. Kostja ei ole kohtule põhistanud, et hageja oleks käesolevas vaidluses saanud asjakohast õigusteenust ka madalama hinnaga. Kohus leiab, et tunnihinda 110 eurot ei ole alust pidada põhjendamatult kõrgeks vaatamata sellele, et hageja lepinguliseks esindajaks ei ole advokaat. Tegemist on siiski igapäevaselt õigusnõustamisega, so kutsetegevuses tegeleva juriidilise kõrgharidusega isikuga ja käesoleva hagiavalduse puhul ei ole tegemist ka masshagiga. Kuigi kostja esindaja viitab lihtsale vaidlusele, kostja esindaja kõrgemale kvalifikatsioonile, hageja elementaarsetele nõuetele ja kostja kohesele omaksvõtule, siis võrreldes mõlema poole esindaja toimingute ajakulu (hageja esindajal 6,2 tundi ja kostja esindajal 5 tundi) on need üsna võrdsed. Võttes arvesse, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, et hageja esindaja pidi hagiavaldust põhistama ja et täpsustatud avalduse esitamisel on vastavalt tasutud töötasule koheselt korrigeeritud nõuet, leiab kohus, toimingutele kulunud aeg on esindatava huvide kaitseks põhjendatud ja vajalik, mistõttu tuleb hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada. Kohus selgitab, et kostja oleks saanud menetluskulusid vältida, kui ta oleks tasunud kõik töösuhtest tulenevad nõuded õigeaegselt. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 445 lõike 1 alusel võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostjal tuleb tasuda väljamõistetud menetluskulud vastavalt taotlusele hageja esindaja arvelduskontole. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.