Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.06.2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-6995
Kohtuasi
OÜ Tallchart hagi XX vastu nõude tunnustamiseks täitemenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.11.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ Tallchart (registrikood 10541719), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.11.2020 otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas, millega maakohus mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulud suuremas summas kui 2260 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni menetluskulude alajaotuse punkt 2) ja viivise suuremalt summalt kui 2260 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni menetluskulude alajaotuse punkt 3). Muus osas, s.o asja sisulise lahendamise ja menetluskulude jaotuse osas, on maakohtu otsus jõustunud.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2260 eurot (s.o riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 1960 eurot) ning vastavalt summalt viivis.
3.1.OÜ Tallchart hagi XX vastu nõude tunnustamiseks täitemenetluses rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.
3.2.Tunnustada pandipidaja OÜ Tallchart nõuet summas 67 590 eurot XX suhtes algatatud täitemenetluses nr 022/2018/7479.
2-19-6995
3.3.Tunnistada õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lõike 1 punkt 1).
3.4.Jätta menetluskulud täies ulatuses XX kanda.
3.5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XX-lt välja OÜ Tallchart kasuks menetluskuluna riigilõiv 300 eurot ja esindajatasu 1960 eurot, kokku 2260 eurot.
3.6.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XX-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt OÜ Tallchart kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.XX apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.
6.Apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud hüvitamisele ei kuulu. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas 08.05.2019 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles peale nõude täpsustamist palus tunnustada hageja nõuet summas 67 590 eurot kostja suhtes algatatud täitemenetluses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja võttis 06.10.2020 avalduses hagi õigeks. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas hagi 25.11.2020 õigeksvõtul põhineva otsusega ja tunnustas hageja nõuet summas 67 590 eurot kostja suhtes algatatud täitemenetluses nr 022/2018/7479. Kohus tunnistas otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lõike 1 punkti 1 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 300 eurot ja esindajatasu 2240 eurot, kokku 2540 eurot. Kohus märkis, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse menetluskulude kindlaksmääramise osas, paludes tühistada otsuse resolutsiooni menetluskulusid puudutava osa
2-19-6995 punktid 2 ja 3 ning teha selles osas uus lahend, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 660 eurot, s.o riigilõiv 300 eurot ja esindajatasu 360 eurot.
5.Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 175 lõiget 1. Kohus jättis kostjalt küsimata seisukoha hageja menetluskulude nimekirja kohta, st rikkus oluliselt ärakuulamise põhimõtet. Lisaks ei hinnanud kohus hageja lepinguliste esindajate kulunud aega iga menetluskulude nimekirjas toodud kulurea kohta. Kuigi kohus võib õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, ei tulene seadusest, et sarnane võimalus on ka menetluskulusid kindlaks määrates.
6.Hageja on menetluses esitanud kaks dokumenti – hagiavalduse ja seisukohad kostja vastusele. Hagi esitamine ei eeldanud keerukate õigusküsimuste lahendamist ega mahuka faktoloogia lahti kirjutamist. Hagi tekstiosa moodustab napilt 3 lk. Mõistlik ja põhjendatud ajakulu ei ületa seega 2 t. Seisukohad kostja vastusele ei eeldanud samuti keerukate õigusküsimuste analüüsimist, vaid piirdusid eluliste asjaolude selgitamisega. Mõistlik ja põhjendatud ajakulu sellise dokumendi koostamiseks on maksimaalselt 5 t.
7.Tegemist ei olnud keskmisest keerukama kohtuasjaga, mistõttu advokaadi tunnitasu mõistlikuks suuruseks on 120 eurot. Hageja ei ole põhjendanud kahe lepingulise esindaja kasutamise vajadust. Asi ei olnud keerukas, kuivõrd puudus vajadus eri õigusaktide sätete süstemaatiliseks tõlgendamiseks, ka ei esitatud rohkelt dokumentaalseid tõendeid. Seega ei olnud kahe lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud. Kahe lepingulise esindaja kasutamise põhjendatusel olnuks mõistlikud ja vajalikud kulud esindajatele 720 eurot. Arvestades, et kahe esindaja kasutamine ei olnud põhjendatud, tuleb hageja esindajakulusid 50% võrra vähendada, kuivõrd kohaldub eeldus, et esindajad on osalenud asjas võrdses mahus (vastupidist ei ole võimalik menetluskulude nimekirjast järeldada). Põhjendatud kulud lepingulisele esindajale on seega 360 eurot. Vastustaja seisukoht
8.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kooskõlas TsMS § 651 lõikes 1 sätestatuga kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Seega asja sisulise lahendamise ja menetluskulude jaotuse osas on otsus jõustunud.
10.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 25.11.2020 otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lõike 1 punkti 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja hageja menetluskulud suuremas summas kui 2260 eurot (s.o resolutsiooni menetluskulude alajaotuse punkt 2 ja sellega seoses ka suuremalt summalt kui 2260 eurolt viivise väljamõistmist käsitlev punkt 3). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega vähendab kostjalt hagejale väljamõistetavat menetluskulude hüvitist 280 euro võrra. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel rikkunud menetlusnormi. Praegusel juhul tegi maakohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 440 lõike 1 järgi rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lõikest 3 tulenevalt võib kohus
2-19-6995 tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 444 lõikes 3 sätestatud võimalus teha õigeksvõtul põhinev otsus kirjeldava ja põhjendava osata kehtib üksnes hageja nõude lahendamise kohta, kuivõrd olukorras, kus kostja on hagi õigeks võtnud, puudub tal eelduslikult tahe ning sisuliselt ka alus ja võimalus vaidlustada otsust hageja nõude rahuldamise osas. Õigeksvõtu vaidlustamine saab põhineda üksnes selle kehtetusel ning kõrgema astme kohus peabki kontrollima seda, kas õigeksvõtmine kehtib (vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, § 440 kommentaar, punkt 3.5 c). Sellest tulenevalt ei ole vajalik ka nõude rahuldamise osas otsuse põhjendamine. Sama ei saa aga öelda õigeksvõtul põhineva otsusega kindlaksmääratud ja väljamõistetud menetluskulude kohta. Ringkonnakohtu hinnangul kohalduks TsMS § 444 lõikes 3 sätestatu otsusele ka menetluskulude kindlaksmääramise osas üksnes juhul, kui kostja oleks hagi ka menetluskulude osas õigeks võtnud (sellisel juhul peab õigeksvõtt menetluskulude osas olema selgelt arusaadav) ja / või väljamõistetavate menetluskulude suurus jääb alla TsMS § 178 lõikes 2 sätestatud määra (200 eurot), millisel juhul on edasikaebeõigus välistatud. Juhul, kui väljamõistetavate menetluskulude suurus ületab 200 eurot, on kostjal TsMS § 178 lõikest 2 tulenevalt õigus lahendit vaidlustada, mis aga eeldab lahendi vastavas osas põhjendamist TsMS § 442 lõike 8 järgi, et lahendi vaidlustamise korral saaks kõrgema astme kohus kontrollida selle põhjendatust.
12.Praegusel juhul ei nähtu kostja 06.10.2020 hagi õigeksvõtu avaldusest, et õigeksvõtt laieneks menetluskuludele. Samuti ületavad väljamõistetavad menetluskulud oluliselt TsMS § 178 lõikes 2 sätestatud suurust. Seega tulnuks maakohtul vaidlustatud otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas põhjendada. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kuivõrd vaidlustatud lahendis puuduvad täielikult põhjendused, on tegemist TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud kohustuse rikkumisega ja ühtlasi diskretsioonipiiride ületamisega. Ringkonnakohus saab ise nimetatud rikkumise kõrvaldada, hinnates TsMS § 175 lõike 1 järgi hageja esindajakulude vajalikkust ja põhjendatust.
13.Kaebuses leiab kostja veel, et maakohus rikkus lahendi tegemisel ka ärakuulamise põhimõtet, jättes kostjalt hageja menetluskulude nimekirja osas seisukoha küsimata. Kolleegium selles osas kaebajaga ei nõustu. TsMS § 176 lõigete 7 ja 8 kohaselt toimetab kohus menetluskulude nimekirja ja tõendid vastaspoolele kätte ning määrab tähtaja menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 12.10.2020 menetluskulude nimekirja, millele maakohus küsis korduvalt, s.o nii 13.10.2020 kui 03.11.2020 e-kirjadega (t lk 85, 87) kostja seisukohta, määrates tähtajaks 3 päeva dokumendi kättesaamisest. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on hageja menetluskulude nimekiri kostjale 07.11.2020 kätte toimetatud. Seega jättis kostja ise maakohtus seisukoha esitamise võimaluse kasutamata. Samas ei muuda vastuväidete esitamata jätmine asjaolu, et maakohtul tulnuks otsustust menetluskulude väljamõistmise kohta põhjendada. TsMS § 174 lõike 8 ja selle kaudu kohalduva § 477 lõike 5 järgi tuleb kohtul hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ka siis, kui teised menetlusosalised kulude suurusele vastu ei vaidle.
14.Järgnevalt annab kolleegium hinnangu hageja õigusabikulude põhjendatusele. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on esindajakulu maakohtus kokku 2240 eurot, s.o 16 t õigusabi eest tunnitasuga 140 eurot (käibemaksu ei lisandu). Kulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud materjalidega tutvumiseks, analüüsiks ja hagiavalduse koostamiseks kokku 4,75 t. Arvestades käesoleva vaidluse sisu ja asjaolusid ning hagiavalduse mahtu, on kolleegiumi hinnangul tegemist täies mahus põhjendatud ajakuluga. Vastuseks kostja väitele, et hagi koostamiseks on põhjendatud 2 t selgitab ringkonnakohus, et kostja on jätnud seejuures
2-19-6995 arvestamata, et mõistetavalt eelneb hagiavalduse koostamisele asja materjalidega tutvumine ja (vajadusel) õiguslik analüüs. Hageja esindajal nendeks tegevusteks kulunud aega 1,5 t ei saa pidada antud juhul ebamõistlikuks. Samuti on kooskõlas hagiavalduse sisu ja mahuga selle koostamiseks kulunud aeg 3,25 t. Ringkonnakohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud märgitud ajakulu 2,25 t 10.06.2019 seisukoha koostamiseks. Arvestades, et tegemist on menetlusdokumendiga, mis käsitles peamiselt tsiviilasja hinnaga seonduvat, ei olnud mõistlik ega põhjendatud selle koostamisele kulutada üle 1 t. Seega vähendab ringkonnakohus taotletavat ajakulu 1,25 t võrra. Hagejal kulus kostja vastusega hagile tutvumiseks 0,5 t ning omapoolse seisukoha koostamiseks kokku 6,75 t. Kolleegiumi hinnangul on kostja vastusega tutvumise ajakulu põhjendatud täielikult. Seisukoha koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks peab ringkonnakohus 6 t, arvestades mõlema menetlusdokumendi (kostja vastuse ja hageja seisukoha) sisu ja mahtu, sh kostja vastuväidete sisu. Seega vähendab ringkonnakohus taotletavat ajakulu 0,75 t võrra. Ülejäänud toimingute osas (istungiks ettevalmistumine, menetluskulude nimekirja koostamine) ei ole kostja vastuväiteid esitanud, samas ei loe kostja neid toiminguid ka põhjendatuks. Arvestades, et asjas oli määratud istung toimuma 07.10.2020 (sh soovis asja läbivaatamist istungil just kostja, hageja nõustus hagis asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses), oli põhjendatud hageja esindajal päev varem 06.10.2020 istungiks ette valmistuda ja 1,25 t oli selleks toiminguks ka mõistlik ja tavapärane ajakulu. Samuti on põhjendatud ja lepingulise esindaja kuluna hüvitatav menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu (vt ka Riigikohtu lahend nr 2-18-7550, punkt 15), milleks 0,5 t saab pidada mõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus taotletavaid õigusabikulusid kokku 2 t (1,25 + 0,75) osas ning loeb hageja esindamise ajakulu põhjendatuks 14 t ulatuses.
15.Kostja käsitlus hageja poolt kahe lepingulise esindaja kasutamise ja selle põhjendamatuse osas on alusetu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagejat esindanud menetluses algusest peale üks esindaja – vandeadvokaat Erik Lepikson. Ka menetluskulude nimekirjast ei nähtu mitme lepingulise esindaja kasutamine (sh istungiks ettevalmistumisel). Hageja on vastuses apellatsioonkaebusele selgitanud, et teda oleks planeeritud kohtuistungil esindanud kaks esindajat, kuid istung jäi hagi õigeksvõtu tõttu ära, mistõttu kahe esindaja kulu ei tekkinud. Menetluskulude nimekirjas märgitud istungiks ettevalmistamiseks kulunud 1,25 t on tavapärane ajakulu ühe esindaja puhul. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kostja etteheited, mille kohaselt ei ole kahe esindaja kulu väljamõistmine põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud kostja soov jagada väljamõistetud lepingulise esindaja kulu kahega.
16.Kostja on esitanud kaebuses vastuväite hageja lepingulise esindaja tunnitasu osas, leides, et kuivõrd vaidlus ei olnud keskmisest keerukam, on põhjendatud tunnitasuna 120 eurot. Ringkonnakohus märgib, et lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ka ühe tööühiku, st esindaja tunnitasu põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist (vt nt lahend nr 3-2-1-115-14, punkt 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu (140 eurot, ei sisalda käibemaksu) keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Vandeadvokaadist esindaja puhul on tunnitasu 140 eurot mõistlikus suuruses ja vastab turutingimustele keskmise keerukusega vaidluste puhul.
17.Eeltoodust tulenevalt on hageja õigusabikulud põhjendatud 14 t eest tunnitasuga 140 eurot, s.o kokku 1960 (14 x 140) euro ulatuses. Ringkonnakohus vähendas hagejale hüvitatavaid lepingulise esindaja kulusid 280 euro võrra.
18.Lepingulise esindaja kulud tuleb välja mõista käibemaksuta, kuivõrd hageja on TsMS § 174 lõike 10 alusel kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ja taotleb kulude hüvitamist
2-19-6995 käibemaksuta. Hageja on küll vastuoluliselt eelnevaga palunud kulud välja mõista koos käibemaksuga, kuid arvestades, et hageja on ka ise arvestanud hüvitatavate kulude summa käibemaksuta ja eelnevalt esitanud kinnituse käibemaksu tagasi arvestamise võimaluse kohta, lähtub kolleegium sellest ja jätab tähelepanuta ilmselt ekslikult taotlusesse märgitu kulude hüvitamise kohta koos käibemaksuga.
19.Lisaks tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõiv 300 eurot, mille väljamõistmist ei ole kostja apellatsioonimenetluses ka vaidlustanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Kuivõrd apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud TsMS 163 lõike 1 järgi (koosmõjus § 639 lõikega 1) poolte endi kanda.
21.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.