Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Exx Exxxxxxxesitas 04.03.2021 hagiavalduse täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 182/2011/240. 16.04.2021 esitas ta avalduse täpsustuse, milles märkis, et esitab oma nõude hoopis avaldusena hagita menetluses. Avaldaja palus lõpetada täitemenetlus asjas nr 182/2011/240 nõude aegumise tõttu. Kohus algatas 21.04.2021.a määrusega avalduse alusel hagita menetluse. Avalduse kohaselt on kohtutäituri Anne Böckleri menetluses Maksu- ja Tolliameti nõue 248 260,75 eurot. Täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 12.03.2008.a määrus tsiviilasjas nr 2-267-03, millega kohus lõpetas Exx Exxxxxxx pankrotimenetluses. Määrus oli täitedokumendiks pankrotimenetluses tunnustatud ja rahuldamata jäänud võlausaldajate nõuete ulatuses (MTA nõue 3 884 953 krooni). Avaldaja hinnangul on nõue TsÜS § 157 lg 3 alusel aegunud. Puudutatud isik esitas 10.05.2021 vastuse, milles avaldas, et tal ei ole vastuväiteid täitemenetluse lõpetamiseks. Puudutatud isik selgitas, et Eesti Vabariik esitas 12.03.2008.a määruse kohtutäiturile täitmiseks 20.01.2011. Täidetavaks nõude suuruseks oli 248 260,75 eurot. Kohtutäitur algatas täiteasja nr 182/2011/240. Kohtutäituril on õnnestunud sisse nõuda vaid marginaalne osa võlast ning 10.05.2021 seisuga on võlgnevuse jääk 247 446,12 eurot. Aegumistähtaeg hakkas kulgema 13.03.2008, mille katkestas 20.01.2011 täitmisavalduse esitamine. Uus 10-aastane tähtaeg hakkas seega kulgema 21.01.2011 ning on praeguseks möödunud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 lause 1 kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 157 sätestatud tähtaeg. Asja materjalidest nähtuvalt lõpetas Tartu Maakohus tsiviilasjas nr 2-267-03 12.03.2008.a määrusega avaldaja pankrotimenetluse (tl 5p-6, 64). Jõgeva Maksuameti (nüüd. Maksu- ja Tolliamet) tunnustatud, kuid rahuldamata nõue oli summas 3 884 953 krooni (248 293,75 eurot). Maksu- ja Tolliamet esitas kohtutäiturile 20.01.2011 täitmisavalduse võlgnevuse 248 260,75 euro sissenõudmiseks (tl 63). TsÜS § 157 lg 3 kohaselt on pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates. TsÜS § 159 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. TsÜS § 135 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 2 näeb ette, et kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Ülalmärgitud sätetest lähtuvalt algas aegumistähtaeg pankrotimenetluse lõppemisest järgneval päeval, s.o 13.03.2008 ning nõue pidanuks aeguma 13.03.2018. Aegumine aga katkes

20.01.2011, sest puudutatud isik esitas täitedokumendi esimest korda kohtutäiturile täitmiseks. Aegumistähtaeg algas uuesti täitmisele esitamisele järgnevast päevast, s.o 21.01.2011 ning nõue aegus 21.01.2021. Asja materjalidest ei nähtu muid asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et aegumistähtaeg oli veel mingil põhjusel peatunud või katkenud või et puudutatud isik oleks täitedokumendi andnud täitmiseks muudel aegadel. Seega on aegumistähtaeg käesolevalt möödunud ning esinevad TMS § 2231 lg 1 lauses 1 märgitud alused täitemenetluse lõpetamiseks nõude aegumise tõttu. Ka menetlusosalised on seisukohal, et nõue on aegunud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avaldaja avalduse ning lõpetab täitemenetluse täiteasjas nr 182/2011/240 nõude aegumise tõttu. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus toimetab määruse TsMS § 466 lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale. Avaldajal tuleb määrus ise edastada kohtutäiturile. Kohus selgitab, et avalduse rahuldamine ei vabasta avaldajat TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja on palunud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning puudutatud isik palus jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda üldnormist hagita menetluses, s.o TsMS § 172 lg 1 lausest 1, sest avalduse lahendamine ja rahuldamine on üksnes avaldaja huvides. Samuti nähtub asja materjalidest, et avaldaja ei kasutanud võimalust lahendada asi kohtuväliselt, st ei esitanud avaldust kohtutäiturile enne kohtusse pöördumist. Eeltoodust tulenevalt on õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kuna toimiku materjalidest nähtuvalt puuduvad puudutatud isikul menetluskulud, siis ei määra kohus menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.