Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2025, Tallinn Tsiviilasja number
2-25-14315
Tsiviilasi
E.T maksejõuetusavaldus
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik E.T (isikukood XXX), elukoht XXX, e-post xxx Pankrotihaldur K A, e-post xxx
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja E.T (isikukood XXX) pankrot 15.09.2025 kell 12.00.
2.Nimetada E.T pankrotihalduriks K A (Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ; xxx; xxx ; xxx).
3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 01.10.2025 kell 11.00. Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 1008 ja virtuaalruum). Kohus edastab virtuaalkoosoleku lingi pankrotihaldurile. Huvitatud isikud saavad lingi pankrotihaldurilt.
4.Kohustada E.T andma võlgniku vanne 01.10.2025 kell 11.00 enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.
5.Kohustada E.T esitama kohtule ja pankrotihaldurile hiljemalt 29.09.2025 aruanne võlgade ümberkujundamiskava alusel tehtud maksete kohta.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
7.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
8.Võlgnikule võlgnetavate pankrotihaldur.
kohustuste
täitmist
võib
vastu
võtta
üksnes
9.Algatada E.T kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab
usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
10.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
12.Jätta menetluskulud võlgniku kanda. Edasikaebamise kord Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD
1.E.T esitas 01.09.2025 (täiendatud 04.09.2025) kohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik soovis avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Avalduse kohaselt ei olnud võlgnikul võimalik 25.08.2023 kohtumäärusega kinnitatud ümberkujundamiskava täita, mistõttu ümberkujundamiskava tühistati. Võlgnik ostis 2023. aastal korteri, mis vajas remonti. Kuivõrd samal ajal hakkas Ukraina sõda, ehitusmaterjalid läksid kallimaks ja remondikulud tõusid. Võlgniku eesmärk oli kinnisvara säilitada, seega otsustati ümberkujundamiskava kasuks. Võlgniku sõnul koostas ta ümberkujundamiskava ise, kuid puudusid finantsteadmised, seega ei täitnud ümberkujundamiskava oma eesmärki. Tänaseks on ümberkujundamiskava tühistatud ja võlgniku kinnisvara müüdud sundmüügiga. Võlgniku konto on arestitud ning muu vara puudub. Võlgnikule on varasemalt vaimse tervise tõttu määratud osaline töövõime, kuid pole võimalik seda pikendada, kuna pole raha arstile maksmiseks. Võlgnik on võimalusel üritanud sissetulekut suurendada, kuid isegi arvestades kompetentsi, on taustakontrolli tulemuste tõttu võlgnikule ära öeldud. Võlgnik on üritanud olukorda vältida, kuid tal pole võimekust laene tasuda. Võlgnik on abielus ning abikaasadel on lahusvara. Võlgnikul on 3 ülalpeetavat. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu 1950 eurot. Arvelduskonto jääk on 4,78 eurot, muu on arestitud. Igakuised kulutused on kokku 2157 eurot, mh kuulub kulude alla Swedbank AS-i laen, mida võlgniku ema võttis korteri ostu sissemakseks. Võlgnik saab ka koolistipendiumit 160 eurot, kuid ei tea, kui sageli seda makstakse. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku 63 877 eurot. Realiseeritav vara puudub.
2.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub rahuldamisele.
3.Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).
4.FIMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud 2
pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule. Kohus on tuvastanud võlgniku varalise olukorra tsiviilasjas nr xxx, kus usaldusisik K A koostas aruande ja esitas võlgniku vara- ja võlgade nimekirja. Muuhulgas märkis usaldusisik juba eeltoodud menetluses, et ümberkujundamise väljavaade on kohustuste mahtu arvates väike ning võlgniku makseraskused süvenevad ajas. Usaldusisik tõi ka välja, et võlgniku püsiva maksejõuetuse saabumine on väga tõenäoline. Aruande kohaselt oli usaldusisik juba märgitud menetluses seisukohal, et kõige otstarbekam oleks võlgniku pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. 22.03.2024 ümberkujundamiskava kinnitavast määrusest nähtub, et võlgnikul oli kohustusi 57 307,20 euro ulatuses. Võlgnik kohustus ümberkujundamiskava kohaselt tasuma võlausaldajatele igakuiselt 477,56 eurot, mis osutus võlgnikule üle jõu käivaks. Ka usaldusisik K A selgitas nimetatud menetluses, et võlgnik ei täitnud kava ning palus võlgade ümberkujundamiskava tühistada. Kohus tugines 11.07.2025 ümberkujundamiskava tühistamise määruses asjaolule, et võlgnikule jäi sissetulekust mittearestitavaks summaks 1477 eurot, mis on ebapiisav viieliikmelise perekonna elamiskulude katteks. Seega ei suutnud võlgnik ümberkujundamiskava täita. Kohus on seisukohal, et puudub vajadus täiendava aruande koostamiseks ning potentsiaal võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Võlgniku varaline olukord on välja selgitatud varasemas menetluses ning vahepealse aja jooksul on võlgniku kohustused ja makseraskused vaid süvenenud. Avaldusest nähtuvalt on võlgniku kohustused ja elamiskulud suurenenud, kuid võlgniku sissetulek on piiratud ning töö hoidmine ja leidmine on makseraskuste tõttu keeruline. Kohtu hinnangul on võlgnik selgelt varatu ja maksejõuetu.
5.Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
6.Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Pankrotihaldur K A andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks K A (PankrS § 31 lg 6).
7.Võlgniku kohustuste täpne suurus tehakse kindlaks pankrotimenetluse käigus arvestades ka FiMS § 41 lg 3 sätteid, mille kohaselt ümberkujundamiskava tühistamisel langevad tagasiulatuvalt ära maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise tagajärjed, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõikes 6 nimetatud tagajärjed. Võlausaldajal, kelle nõue ümberkujundamiskavaga ümber kujundati, taastub nõudeõigus võlgniku vastu esialgses suuruses. Seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja ümberkujundamiskava täitmise käigus on juba saanud. Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud kontrollima krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 403 4 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada krediidiandjal.
8.Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).
9.Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
10.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse 3
algatamiseks kuulub rahuldamisele.
11.FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
12.Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3. Kohtule teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
13.Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).
14.Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva pankrotimenetluse lõppemisel.
15.Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 1).
16.Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1). Menetluskulud
17.Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. FIMS § 41 lg 5 sätestab, et kui ümberkujundamiskava tühistatakse ja sellele järgneva kolme kuu jooksul kuulutatakse välja võlgniku pankrot, loetakse usaldusisiku ja eksperdi tasu ning kulutuste hüvitamise nõuded selles menetluses kaitsmiseta tunnustatuks. Kohtu selgitused võlgnikule
18.Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Kas ja millist konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.
19.Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1–2):
tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;
viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;
mitte varjama saadud tulusid ning vara;
andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma 4
sissetulekute ja vara kohta.
20.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3–7). (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.