Määruse tegemise aeg ja koht 07. juuni Tallinn Tsiviilasi
R S avaldus Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu 30. juuni 2020 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: R S (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Anatoli Jort Puudutatud isik: Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu (registrikood 80023570), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni 17. mai 2021
Ärakuulamise aeg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R S avaldus.
2.Tuvastada Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu 30. juuni 2020 üldkoosolekul vastu võetud otsuste nr xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx tühisus.
3.Jätta R S menetluskulud Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu kanda.
4.Rahuldada R S menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlus osaliselt.
5.Määrata R S menetluskulude rahaliseks suuruseks 1631,60 eurot (50 eurot riigilõiv ja 1581,60 eurot õigusabikulud) ja mõista see Tallinn, Pae tn 68 korteriühistult R S kasuks välja. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK Avaldaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.R S esitas 17.08.2020 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu vastu, milles palub tuvastada korteriühistu 30.06.2020 üldkoosoleku otsuste nr xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx tühisuse või alternatiivselt tunnistada otsused kehtetuks. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
2.Avalduse kohaselt kuuluvad avaldajale Tallinnas, Pae 68 asuvas korterelamus korteriomandid nr xxxx ja nr xxxx. Elamu majandamiseks on asutatud korteriühistu, s.o puudutatud isik. Puudutatud isikul on põhikiri.
3.Puudutatud isiku juhatus saatis 08.06.2020 laiali teate korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisest 16.06.2020 kell 19:00. Teatele oli lisatud 12 dokumenti: PAE 68 ÜK kutse 16.06.20.doc; Aruanne_80023570 2019.pdf; PAE 68 Juhatuse Tegevusaruanne 2019.docx; PAE 68 2019 akt.bdoc; PAE 68 2019 akt.docx; PAE 68 2020 majanduskava.xlsx; Toruabi 22,pae 68.pdf; Lifti moderniseerimise lahendus 2475, Pae 68 78 I-IV ajam, kp, kabiin,04.12.19.pdf; Torudeabi24 ee OU Tallinn Pae tn 68 korteriuhistu MP2000028.pdf; Torudeabi24 ee OU Tallinn Pae tn 68 korteriuhistu MP1900370.pdf; PAE 68 prugisahtid.pdf; Pakkumine 2475,Pae 68 78 I-IV ajam ja KP 2x500 kg+ 2x320 kg, 09.07.19.pdf. Üldkoosoleku päevakorras oli kuus punkti: koosoleku juhataja ja protokollija valimine; KÜ juhatuse 2019 aasta tegevusaruanne; Revisjonikomisjoni aruanne; 2019 aasta majandusaruanne kinnitamine; 2020 KÜ tariifide, majanduskava ja remonditööde kava ja majanduskulude arvestuse metoodika kinnitamine; muud küsimused.
4.Avaldaja palus puudutatud isikult 10.06.2020 kirjas järgmisi täiendavaid andmeid: hinnang kanalisatsiooni ja tarbevee püstiku seisukorrast ning kanalisatsiooni- ja tarbevee püstiku vahetuse projekt; hinnang liftide seisukorrast ning liftide moderniseerimisprojekt; hinnang prügišahtide seisukorrast ning prügišahtide remondiprojekt; 2020.a majanduskavas viidatud Päästeameti ettekirjutus, kavandatavate tööde nimekiri ja projekt. Puudutatud isik esitas Xxxx OÜ ohutusnõuetele vastavusotsuse ja Päästeameti ettekirjutuse ning lubas esitada ülejäänud dokumendid hiljem. Rohkem andmeid puudutatud isik ei esitanud.
5.Puudutatud isiku juhatus saatis 19.06.2020 laiali teate korteriomanike korduva üldkoosoleku kokkukutsumisest 30.06.2020 kell 19:00. Teatele olid lisatud samad dokumendid, mis olid lisatud 08.06.2020 kutsele ja lisaks paikvaatluse protokoll. Korduskoosoleku päevakorras olid samad punktid, mis 16.06.2020 koosolekul.
6.30.06.2020 üldkoosolek võttis vastu mh järgmised otsused: (6) kinnitada 2020 KÜ haldus- ja hoolduskulu tariifiks 0,25 eurot/m2 kohta ja remondifondi tariifiks 0,25 eurot/m2 kohta; (7) kinnitada elamu kindlustuse tariifiks 0,0146 eurot/m2 kohta; (9) kinnitada majanduskulude arvestuse metoodika nagu majanduskavas; (10) kinnitada remonditööde kavas liftide moderniseerimine, prügišahtide remont ja puhastus ning kanalisatsiooni- ja tarbeveepüstikute vahetuseks projekti tellimine
7.Puudutatud isik rikkus oluliselt üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna ei järginud põhikirjast tulenevat koosolekust etteteatamise tähtaega. 06.09.2013 põhikirja p 6.8 kohaselt tuleb ühistu liikmeid teavitada üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 14 päeva enne koosoleku toimumist. Kuigi 06.09.2013 ja 16.10.2017 üldkoosolekutel on arutatud põhikirja muutmist, ei ole vastu võetud otsuseid üldkoosoleku kokkukutsumise korra muutmise ja etteteatamise tähtaja lühendamise kohta. Siiski näeb 16.10.2017 põhikirja p 6.8 ette, et
üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ühistu liikmetele teatada ette vähemalt 7 päeva. Põhikirja muudatus on seega tehtud ilma üldkoosoleku vastava otsuseta ja sellest ei saa lähtuda.
8.Puudutatud isik rikkus oluliselt üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna üldkoosolekul otsustati küsimus, mis nõuab põhikirja muutmist, kuid üldkoosoleku päevakorras ei ole põhikirja muutmist märgitud. Otsused nr 6, 7 ja 9 näevad ette hooldus- ja halduskulude, remondikulude ja kindlustuskulude jaotamise ruutmeetrite põhiselt ja kalduvad sellega kõrvale seaduses sätestatust (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1). Seaduses sätestatud majandamiskulude jaotamise korda saab aga muuta ainult põhikirjaga. Otsusega nr 9 kinnitatud majandamiskulude jaotamise metoodika annab korteriühistu juhatusele õiguse võtta vastu majandamiskulude arvestusmetoodika ehk juhatusele antakse üle üldkoosoleku pädevus, mis on sätestatud põhikirja punktis 6.3.10. Ka see küsimus nõuab põhikirja muutmist. Juriidilise isiku organi pädevuse laiendamine on oluline küsimus, mis peab olema selgelt eristatav teistest päevakorra küsimustest. Kuna nimetatud otsused ei ole kantud põhikirja, lähevad nad vastuollu KrtS § 40 lg 2, TsÜS § 31 lg 3 ja korteriühistu põhikirjaga, mis toob kaasa otsuste kehtetuse.
9.Puudutatud isik rikkus teabe andmise kohustust. Põhikirja p 7.2 kohaselt on puudutatud isikul revisjonikomisjon, mis valitakse üldkoosolekul 3-liikmelisena kaheks aastaks. 30.06.2020 üldkoosoleku kokkukutsumise teatele oli lisatud kaks faili, mis kannavad pealkirja korteriühistu Pae 68/78 revisjoniaruanne 2019.a ja mille allkirjastas ainult E E. Seega ei sisalda dokument komisjoni liikmete tahteavalduste kogumit (kõiki hääli) ja see ei ole käsitletav revisjonikomisjoni aruandena põhikirja p 7.4 ja TsÜS § 67 lg 1 tähenduses.
10.Puudutatud isiku 2020.a majanduskava sisaldab remonditöid: kanalisatsiooni- ja tarbeveepüstikute vahetus, liftide moderniseerimine, prügišahtide remont ja puhastus, Päästeameti ettekirjutustega seotud kulud. Avaldaja palus puudutatud isikult täiendavalt hinnangut kanalisatsiooni ja tarbevee püstikute ning liftide ja prügišahtide seisukorrast ning kavandatavate tööde detailsemat kirjeldust, s.o teavet, mis vastaks KrtS § 41 lg-le 1. Puudutatud isik ei esitanud asjakohast teavet.
11.Põhikirja punktide 5.7 ja 7.5 järgi tuli majandustegevuse plaani projekt koos juhatuse aruande, raamatupidamise aruande ja revisjonikomisjoniaruandega esitada ühistu liikmetele kirjalikult tutvumiseks vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse plaani arutelu ja selle kinnitamist korteriühistu üldkoosolekul ning aasta revisjoni akt tuli esitada juhatusele ja igale korteriühistu liikmele kirjalikult mitte hiljem, kui kaks nädalat enne korteriühistu liikmete aruandluskoosolekut. Kuna neid tähtaegasid ei järgitud, on üldkoosoleku otsused kehtetud. Puudutatud isiku seisukoht
12.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda.
13.Puudutatud isik kinnitab, et nõustub sellega, et avaldajale kuuluvad Pae 68 Tallinn asuvas korterelamus korteriomandid xxxx ja xxxx; korterelamu majandamiseks on asutatud KÜ; 08.06.2020 väljastas KÜ teated korteriomanike üldkoosoleku 16.06.2020 kokkukutsumiseks koos avaldaja nimetatud lisadega; 10.06.2020 esitas avaldaja puudutatud isikule nõudekirja, millele viimane vastas 10.06.2020 ja saatis avaldaja nimetatud dokumendid; 19.06.2020 väljastas KÜ teated korteriomanike 30.06.2020 korduskoosoleku kokkukutsumiseks koos samade dokumentidega, mis olid lisatud üldkoosoleku kokkukutsumise kutsele; 30.06.2020 korduskoosolek võttis vastu avaldaja vaidlustatud otsused.
14.Avaldaja käitub üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist nõudes vastuolus kohustusega mitte kahjustada oma õiguste teostamisel teisi isikuid. Koosoleku tühisuse tuvastamine tooks kaasa kõigi korduskoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Koosolekul osalemise õigust kostja ei kasutanud ja nõuab selle asemel otsuste tühistamist. See takistab korteriühistu tööd ja teiste ühistu liikmete poolt vastuvõetud otsuste elluviimist.
15.Koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Koosolek kutsuti kokku 16.10.2017 põhikirjas, millest puudutatud isik juhindub, sätestatud 7 päevast etteteatamistähtaega järgides. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 23 lg 2 ja § 79 lg 1 järgi jõustub põhikirja muudatus kande tegemisest. Avaldaja ei saa otsuse tühisusele enam tugineda, kuna 16.10.2017 põhikirja vastuvõtmisest on möödunud kaks aastat (MTÜS § 241 lg 3).
16.Üldkoosolekul ei otsustatud küsimusi, millega muudetaks põhikirja. Põhikirja muutmine ei pidanud olema päevakorda kantud. Üldkoosoleku otsusega ei kaldutud kõrvale KrtS § 40 lg 1 sätestatud kulude jaotamise põhimõttest. Üldkoosolek kinnitas haldus- ja hoolduskulud, kindlustuse ja remondifondi tariifi arvestuse m2 põhiselt ja majanduskulude arvestuse metoodika majanduskavas. See on üldkoosoleku pädevuses. Majanduskavas esitatud majandamiskulude arvestuse metoodika kinnitamiseks ei olnud vaja muuta põhikirja. Üldkoosolek ei ole majanduskavas esitatud arvestuse põhimõtteid muutnud ega andnud seda pädevust juhatusele.
17.Otsused, millega puudutatud isik otsustas moderniseerida liftid, teostada prügišahtide remondi ja puhastuse ning tellida kanalisatsiooni- ja tarbeveepüstikute projekti, ei ole kehtetud. Koosoleku päevakorras oli majandusaasta aruande kinnitamine ja remonditööde kavas esitatud tööde kinnitamine. Kutsele lisatud dokumendid andsid korteriühistu liikmetele mõistliku võimaluse tutvuda ühistu tegevust kajastavate dokumentide ja planeeritud tööde mahu ning maksumusega. Isegi, kui mõni dokument ei ole piisavalt informatiivne, ei ole tegemist olulise rikkumisega, mis tooks kaasa otsuse kehtetuse. Korteriomanike kohustuse jaotuse ja kütuse, soojuse, vee- ja kanalitsatsiooniteenuse ning elektri prognoositava koguse ja maksumuse andmed on informatiivsed. Neist korteriühistu nõude suurus otseselt ei sõltu.
18.Üldkoosolek kiitis revisjonikomisjoni aruande heaks. Avaldaja ei ole taotlenud selle otsuse punkti kehtetuks tunnistamist. Revisjonikomisjon on kaheliikmeline ja selle teine liige, Ljudmilla Bogatova ei kasuta elektroonilise allkirjastamise võimalust. Seetõttu allkirjastas ta akti omakäeliselt eraldi.
19.Avaldaja nõudis 10.06.2020 puudutatud isikult kanalisatsiooni- ja tarbevee püstiku seisukorra eksperthinnangut ja vahetuse projekti; liftide seisukorra eksperthinnangut ja moderniseerimisprojekti; prügišahtide seisukorra eksperthinnangut ja remondiprojekti; 2020 majanduskavas käsitletud Päästeameti ettekirjutust ja kavandatavate tööde nimekirja ja projekti. Puudutatud isik saatis avaldajale olemasolevad dokumendid sh liftide korralise auditi protokollid ja Põhja Päästekeskuse protokolli. Kuna eksperthinnanguid ja projekte ei ole tellitud, ei saanud neid edastada. Korteriühistu ei ole kohustatud tellima iga töö korraldamiseks eksperthinnangut ja projekte, kui üldkoosolek ei ole nii otsustanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus, tutvunud avalduse ja sellele esitatud vastuväidetega leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
21.Poolte seisukohtade kohaselt ei ole käesolevas asjas vaidlust järgmiste asjaolude üle: - avaldajale kuuluvad Pae 68 Tallinn asuvas korterelamus korteriomandid xxxx ja xxxx;
-
korterelamu majandamiseks on asutatud korteriühistu; 08.06.2020 väljastas korteriühistu teated korteriomanike üldkoosoleku 16.06.2020 kokkukutsumiseks koos avaldaja nimetatud lisadega; 10.06.2020 esitas avaldaja puudutatud isikule nõudekirja, millele viimane vastas 10.06.2020 ja saatis avaldajale täiendavad dokumendid; 19.06.2020 väljastas korteriühistu teated korteriomanike 30.06.2020 korduskoosoleku kokkukutsumiseks koos samade dokumentidega, mis olid lisatud esimesele kutsele; 30.06.2020 korduskoosolek võttis vastu järgmised otsused, mille avaldaja on vaidlustanud (6) kinnitada 2020 KÜ haldus- ja hoolduskulu tariifiks 0,25 eurot/m2 kohta ja remondifondi tariifiks 0,25 eurot/m2 kohta; (7) kinnitada elamu kindlustuse tariifiks 0,0146 eurot/m2 kohta; (9) kinnitada majanduskulude arvestuse metoodika nagu majanduskavas; (10) kinnitada remonditööde kavas liftide moderniseerimine, prügišahtide remont ja puhastus ning kanalisatsiooni- ja tarbeveepüstikute vahetuseks projekti tellimine.
22.Avaldaja esitas käesolevas asjas korterühistu 30.06.2020 üldkoosoleku otsuste nr 6, 7, 9 ja 10 tühisuse tuvastamise nõude. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. KrtS § 29 lg 1 kohaselt, kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
23.Avaldaja on Tallinnas, Pae tn 68 asuva kortermaja korterite nr 7 ja 14 omanik (tl 34.1 ja 35) ja seega huvitatud isik, kellel on õigus korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsuseid vaidlustada. Avaldaja leiab, et korteriühistu 30.06.2020 üldkoosoleku otsused nr 6, 7, 9 ja 10 on tühised, kuna koosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt selleks seaduses ja põhikirjas sätestatud korda. Nimelt heidab avaldaja ette, et puudutatud isik ei teavitanud ühistu liikmeid koosoleku toimumise ajast nõuetekohaselt ette.
24.KrtS § 20 lg 1 teise lause kohaselt kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule lisaks mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p-des 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lg-s 31 ja lgtes 6–9, § 22 lg-tes 1 ja 11, § 23 lg-tes 1 ja 2 ning §-s 25 sätestatut. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.
25.Puudutatud isikul on põhikiri. Pooled vaidlevad aga selle üle, kas lähtuda tuleb põhikirja 27.03.2003 redaktsioonist, nagu leiab avaldaja, või 16.10.2017 redaktsioonist, nagu leiab puudutatud isik. Äriregistri andmetel kehtib 16.10.2017 kinnitatud põhikiri (tl 11). 27.03.2003 põhikirja punk 6.8 näeb ette, et üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ühistu liikmetele teatada vähemalt 14 päeva enne koosoleku toimumist (tl 7 – 10). Põhikirja 16.10.2017 p 6.8 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest ühistu liikmeid teavitada vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist (tl 24 – 29).
26.Üldkoosoleku kokkukutsumise teate kohaselt edastati korteriomanikele kutse korteriühistu 30.06.2020 toimuvale korduskoosolekule 19.06.2020 (tl 71 ja 72), s.o 10 päeva enne koosoleku toimumist. Kohus nõustub avaldajaga, et käesoleval juhul ei saa lähtuda 16.10.2017 põhikirja redaktsioonist ja puudutatud isik on seega rikkunud üldkoosoleku
kokkukutsumise korda, kuna üldkoosoleku kokkukutsumisest ei teatatud ette vähemalt 14 päeva, nagu on nõutud puudutatud isiku 27.03.2003 põhikirjas.
27.Avalduse kohaselt ei ole korteriühistu üldkoosolek otsustanud 27.03.2003 põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korra muutmist. Äriregistrist nähtub (tl 11), et pärast 27.03.2003 põhikirja on kinnitatud 06.09.2013 põhikiri ja 16.10.2017 põhikiri. Avaldaja väitel ei ole kummalgi koosolekul üldkoosoleku kokkukutsumise korra muutmist ja etteteatamise tähtaja lühendamist otsustatud. Puudutatud isik selgitas kohtus ärakuulamisel, et 16.10.2017 üldkoosolek kinnitas korteriühistu põhikirja tervikteksti. Kohus saab puudutatud isiku väitest aru, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra muutmine otsustati koos põhikirja tervikteksti vastuvõtmisega.
28.Korteriühistu 06.09.2013 üldkoosoleku protokolli kohaselt (tl 12 – 14, 15 – 17 ja tõlge tl 18 – 21) oli üldkoosoleku päevakorra punktis 5 arutlusel muudatuste tegemine korteriühistu põhikirjas. Päevakorra punktist 5 nähtub, et üldkoosolekul esitati ettepanek lisada põhikirja järgmine punkt: „Ühistu liige on kohustatud järgima maja sisekorda, täitma avaliku korra ja heakorra eeskirja, sanitaar- ja tuleohutuseekirju, koduloomade pidamise eeskirja. Majas ja sellega külgneval alal on keelatud hoida plahvatusohtlikke aineid ja segusid.“. Üldkoosolek kiitis ettepaneku heaks ühehäälselt. Samuti kiideti heaks ettepanek muuta põhikirja punkti 4.2 g, mis puudutab ühistu liikme kohustust tasuda majandamiskulusid ja majandamiskulude jaotamist ja põhikirja punkti 4.2 alapunkti i, mis puudutab korteriomaniku kohustusi lubada arvesteid plommida ja kontrollida näitusid ja sätestab omavoliliselt tarbitud teenuse ja/või mõõturi omavolilise vahetamise ja/või plommimata mõõturite kasutamise tagajärjed. Lisaks võeti vastu otsus, et korteriühistule krediidi saamiseks on vaja 100% ühistu liikmete nõusolek ning et lifti kasutamise tasu arvestatakse korteri kohta. Ettepanek otsustada, et koosolek toimub esimesel kokkukutsumisel olenemata kohal viibivate liikmete arvust ja ettepanek valida juhatuse liikmeteks kolm inimest, jäi kvoorumi puudumise tõttu vastu võtmata. Eeltoodust nähtub, et 06.09.2013 üldkoosolekul arutati küll põhikirja muutmist, kuid ei arutatud ja ei otsustatud põhikirja p 6.8 muutmist, mis reguleerib üldkoosoleku kokkukutsumise korda, sh sellest etteteatamise aega.
29.Korteriühistu 16.10.2017 üldkoosoleku protokolli kohaselt (tl 22 – 23) esitati üldkoosolekule põhikirja muudatuse projekt 2017.a. Protokollist nähtub, et põhikirja muudatuse projekt sisaldab ettepanekuid järgmiste muudatuste kohta: 1) Korteriomanikud on kohustatud ühistu juhatust teavitama korteri väljarentimisest. 2) Korteriomanikud on kohustatud edastama oma kontaktandmed juhatusele. 3) Kahju, mida korteriomaniku või tema pereliikme poolt tekitatakse ühistule või kaasomandile, hüvitatakse korteriomaniku poolt talle esitatud arve alusel, mis kajastatakse ühistu liikmele esitatava kuuarve arvereal. 4) Kahju, mida üürniku/rentniku või tema pereliikme poolt tekitatakse ühistule või kaasomandile, hüvitatakse korteriomaniku (üürileandja) poolt talle esitatud arve alusel, mis kajastatakse ühistu liikmele esitatava kuuarve arvereal. 5) Ampritasu arvestatakse kõikidele korteriomanikele, kes kasutavad ühistu valitsemise all oleva maja elektrivõrku. 6) Juhul kui korteriomanik sõlmib elektritarnijaga otselepingu, tasutakse korteriomaniku poolt ampritasu ühistule talle esitatava kuuarve vastava arverea alusel. Kõik kuus põhikirja muudatuse punkti pandi üldkoosolekul hääletusele eraldi ja võeti vastu eraldi. Protokollist ei nähtu, et üldkoosolek oleks arutanud, hääletanud või otsustanud põhikirja punkti 6.8 muutmist, mis reguleerib üldkoosoleku kokkukutsumise korda, sh sellest etteteatamise aega.
30.Kohus ei nõustu puudutatud isiku väitega, et 16.10.2017 üldkoosolek kinnitas põhikirja tervikteksti, sh koos punkti 6.8 muutmisega. Puudutatud isik kinnitas kohtule 26.05.2021, et avaldaja poolt asja materjali juurde esitatud 16.10.2017 üldkoosoleku protokoll on sama dokument, mis esitati koos uue põhikirjaga registrisse kandmiseks. Sellest protokollist nähtub, et koosolek arutas ja hääletas konkreetse kuue punkti põhikirja lisamise üle. Koosolekul ei ole arutatud ega otsustatud tervikteksti vastuvõtmist ega üldkoosoleku kokkukutsumise korra muutmist. Puudutatud isik ei ole käesolevas menetluses esile toonud ega väitnud, et põhikirja p 6.8 muutmist oleks mõnel üldkoosolekul üldse arutatud. Äriregistrisse kantud põhikirja p 6.8, mis sätestab üldkoosoleku kokkukutsumise teate edastamisele seitsmepäevase tähtaja, ei ole seega üldkoosolek kinnitanud. MTÜS § 19 lg 1 p 1 kohaselt on põhikirja muutmine aga üksnes üldkoosoleku pädevuses.
31.Eeltoodust tulenevalt tuleb käesoleva asja lahendamisel lähtuda 27.03.2003 põhikirja punktist 6.8, mis on üldkoosoleku poolt heaks kiidetud. Pooled ei vaidle selle üle, et 27.03.2003 põhikirja p 6.8 kohaselt tuli üldkoosoleku kokkukutsumisest ühistu liikmetele teatada vähemalt 14 päeva enne koosoleku toimumist. Kuna puudutatud isik teatas 30.06.2020 üldkoosolekust ette 10 päeva, on rikutud põhikirjast tulenevat koosoleku kokkukutsumise korda. TsÜS § 38 lg 2 ja KrtS § 29 lg 1 kohaselt toob üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine kaasa üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Avaldaja 30.06.2020 üldkoosolekul ei osalenud ja ei ole üldkoosolekul vastu võetud otsuseid heaks kiitnud, vaid on need vaidlustanud. Kohus leiab, et põhikirjas sätestatud koosolekust etteteatamistähtaja järgimata jätmine on oluline rikkumine, kuna etteteatamistähtaja eesmärk on tagada ühistu liikmetele sisuline võimalus koosolekul osalemine planeerida ja koosolekul informeeritud osalemiseks dokumentidega tutvuda. 30.06.2020 üldkoosolekul vastu võetud otsused on eeltoodu tõttu tühised.
32.Kohus ei nõustu puudutatud isikuga, et avaldaja ei saa 16.10.2017 üldkoosoleku otsuse tühisusele tugineda, kuna MTÜS § 23 lg 2 ja § 79 lg 1 järgi jõustub põhikirja muudatus selle registrisse kandmisest ja otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat (MTÜS § 241 lg 3). 16.10.2017 põhikirja vastuvõtmisest oli käesolevas asjas avalduse esitamise ajaks möödunud kaks aastat.
33.Kohus selgitab, et MTÜS § 241 lg 3 reguleerib olukorda, kus üldkoosolek on vastu võtnud otsuse, mille kohta on tehtud registrikanne. Kohus on ülal tuvastanud, et üldkoosolek ei ole põhikirja p 6.8 muutmist ühelgi üldkoosolekul otsustanud. Avaldaja ei pidanud ega saanud 2013 või 2017.a tehtud otsuseid seega vaidlustada, kuna selliseid ei ole olemas. Avaldaja ei olegi käesolevas asjas tuginenud 16.10.2017 üldkoosoleku otsuse tühisusele. Avaldaja tugineb sellele, et põhikirja ei ole tegelikult muudetud. Puudutatud isiku viidatud sätetest ei tulene, et ilma üldkoosoleku otsuseta registrisse kantud põhikirjamuudatus saaks jõustuda ja muutuda korteriühistu liikmetele siduvaks. Kohus pöörab tähelepanu sellele, et MTÜS § 80 kohaselt loob registrikanne üksnes avaliku usaldatavuse. Registrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab ühing ise. Kuna kohus on tuvastanud, et üldkoosoleku viimase otsustuse alusel näeb põhikiri ette, et üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ühistu liikmetele teatada vähemalt 14 päeva enne koosoleku toimumist, tuleb kohtul lähtuda üldkoosoleku poolt heaks kiidetud põhikirja tekstist.
34.Arusaamatuks jääb puudutatud isiku väide, nagu oleks üldkoosoleku otsuse vaidlustamine avaldaja poolt vastuolus kohustusega mitte kahjustada oma õiguste teostamisel teisi isikuid, kuna avaldaja ise koosolekul ei osalenud, samuti põhjusel, et koosoleku tühisuse tuvastamine toob kaasa kõigi korduskoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega vastu võetud otsuste tühisuse näeb tagajärjena ette seadus.
Asjaolu, et ühistu liige nõuab korteriühistult seaduses ja põhikirjas sätestatu järgimist, ei saa olla teisi isikuid kahjustav.
35.Kuna üldkoosoleku otsused on üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu tühised, ei hinda kohus poolte muid väiteid, vastuväiteid ja tõendeid otsuste muude kehtetuse aluste kohta.
36.Eeltoodu tõttu tuleb avaldus rahuldada ja tuvastada 30.06.2020 üldkoosoleku otsuste nr 6, 7, 9 ja 10 tühisus. Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
37.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Seoses avalduse rahuldamisega jäävad käesoleva tsiviilasja menetluskulud viidatud sätte teise lause alusel puudutatud isiku kanda. Menetluskulude avaldaja või vähemalt poolte endi kanda jätmiseks ei anna alust asjaolu, et nii avaldaja kui tema esindaja elavad Pae tn 68 korterelamus ja on asjaoludest ning dokumentidest teadlikud.
38.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja tsiviilasja materjali alusel (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3-2-1-29-17, p 13.3).
39.Avaldaja 17.05.2021 ja 30.05.2021 (lõplik) menetluskulude nimekirjade kohaselt koosnevad avaldaja menetluskulud riigilõivust 50 eurot ja lepingulise esindaja kulust kokku 2713,20 eurot. Avaldajale osutati õigusabi tunnihinnaga 140 eurot kokku 19,38 tundi.
40.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).
41.Avaldaja esindaja tegi menetluses järgmisi toiminguid: 02.07 – 03.07.2020 konsultatsioon (1 tund); 17.08.2020 avalduse koostamine, komplekteerimine tõenditega ja saatmine kohtusse (12 tundi); 03.09.2020 kohtumäärusega tutvumine, 03.09.2020 vastuse koostamine ja kohtule saatmine (0,50 tundi); Puudutatud isiku 22.09.2020 menetlusdokumendiga tutvumine (0,50 tundi); 22.09.2020 konsultatsioon, seisukoha kujundamine ja 23.09.2020 menetlusdokumendi koostamine ja kohtule saatmine (1 tund);
42.Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud ei ole ajakulu 02.07 – 03.07.2020 toimunud konsultatsioonile. Avaldus esitati kohtule 17.08.2020, s.o poolteist kuud hiljem. Juulikuus toimunud konsultatsiooni seos käesoleva asjaga ei ole seega asja materjali alusel kontrollitav.
43.Avaldaja esindaja ajakulu avalduse koostamisele, tõenditega komplekteerimisele ja kohtusse esitamisele on põhjendatud 8 tunni ulatuses. Arvestades avalduse sisu ja mahtu, samuti sellele lisatud tõendite mahtu, ei saanud esindajal, kes on pooltevahelise vaidlusega kursis, kuluda avalduses väidetud 12 tundi. Avaldaja on ise tuginenud sellele, et poolte vahel on varem olnud vaidlus sama, 16.10.2017 üldkoosoleku otsuse ja põhikirja redaktsiooni üle, kusjuures avaldaja esitas tõendi ka selle kohta, et teda on esindanud sama esindaja (tl 100 – 107).
44.Põhjendatud ei ole teiselt menetlusosaliselt välja mõista sellist kulu, mis seondub avalduse puuduste kõrvaldamisega. Kohus ei arvesta seetõttu ajakuluga 0,5 tundi 03.09.2020 kohtumäärusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele.
45.Avaldaja esindaja ajakulu puudutatud isiku 22.09.2020 menetlusdokumendiga tutvumisele, sisukoha kujundamisele ja 23.09.2020 menetlusdokumendi koostamisele ja kohtule esitamisele on põhjendatud kokku 1 tunni ulatuses. Kohus ei arvesta esindaja ajakulu 22.09.2020 konsultatsioonile, arvestuslikult 0,5 tundi. Kohus selgitab, et teiselt menetlusosaliselt ei ole põhjendatud välja mõista esindaja ja kliendi vahelise suhtlusega seotud kulu (vt Riigikohtu 04.03.2020 määrus 2-17-12857 p 20). Lepinguline esindaja peab täitma kliendi käsundit lähtudes oma erialastest teadmistest (võlaõigusseadus § 621).
46.Esindaja ajakulu 25.02.2020 taotluse koostamisele, komplekteerimisele ja kohtule saatmisele 0,5 tundi on arvestades taotluse sisu ja mahtu, põhjendatud täies ulatuses.
47.Esindaja ajakulu toimikuga tutvumisele, kohtuistungiks ettevalmistamisele ja kohtuistungil osalemisele kokku 3 tundi on, arvestades protokollist nähtuvat istungi toimumise aega (1 tund 18 minutit), põhjendatud kokku 2,8 tunni ulatuses (0,5 + 1 + 1,3).
48.Menetluskulude jaotuse osas seisukoha esitamise, sh puudutatud isiku 26.05.2021 menetlusdokumendile vastamine ja menetluskulude lõpliku nimekirja koostamise ajakulu kokku 0,88 tundi on, arvestades 30.05.2021 menetlusdokumendi sisu ja mahtu täies ulatuses põhjendatud.
49.Avaldajat esindas käesolevas asjas õigusteadmistega isik, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaks ei lisandu). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja mahukust ning avaldaja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on avaldaja esindaja taotletud tunnitasu määr kohtu hinnangul põhjendatud 120 euro ulatuses.
50.Eeltoodust tulenevalt on avaldaja vajalik õigusabikulu kokku 13,18 töötunni (8 + 1 + 0,5 + 2,8 + 0,88) eest 1581,60 eurot (13,18 × 120). Lisaks palub avaldaja, et puudutatud isik hüvitaks talle avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot. Kuna riigilõiv on kohtukulu, tuleb
see avaldajale hüvitada. Kokku on avaldaja menetluses kantud vajalikud menetluskulud 1631,60 eurot, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.