Svea Finance AS-i hagi K. S. vastu võlgnevuse tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
298,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Svea Finance AS (registrikood: 11200943; asukoht: Hallivanamehe tn 4, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Piret Palm Kostja: K. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
Välja mõista K. S.lt Svea Finance AS-i kasuks Hansapost OÜ ja kostja vahel 07.08.2017 sõlmitud müügi- ja järelmaksulepingust nr 33133053234 tulenev võlgnevus summas kokku 255,41 eurot (millest 178,62€ põhivõlgnevus; 46,27€ intress; 15,00€ sissenõudmiskulu; 15,52€ viivis põhivõlgnevuselt perioodi eest 07.08.2017 kuni 11.02.2021 määraga 24% aastas).
Välja mõista K. S.lt Svea Finance AS-i kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 178,62 eurot) alates 12.02.2021 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 07.06.2021 summas 13,62 eurot.
Välja mõista K. S.lt Svea Finance AS-i kasuks alates 08.06.2021 viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 178,62€) määras 24% aastas kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
Menetluskulud jätta K. S. kanda.
Määrata Svea Finance AS-i põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 213,12 eurot, mis mõista K. S.lt Svea Finance AS-i kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on K. S. kohustatud tasuma Svea Finance AS-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Tsiviilasi nr 2-20-140410
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3). Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.Svea Finance AS esitas 03.11.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 263,59 euro saamiseks. Kohus edastas võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 27.01.2021 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus jättis 27.01.2021 hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja esitada nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt esitatavale nõudele ning teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-140410
2.Svea Finance AS esitas 11.02.2021 Pärnu Maakohtule hagiavalduse K. S. vastu põhivõlgnevuse 178,62 euro, intressi 46,27 euro, sissenõudmisega seotud kulude 35,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 15,52 euro ja täiendavate viiviste väljamõistmiseks alates hsgi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määras 24% aastas kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 07.08.2017 Hansapost OÜ ja kostja K. S. müügi- ja järelmaksulepingu nr 33133053234, millega kostja ostis teleri. Lepingu alusel tegi Svea Finance AS Hansapost OÜ-le väljamakse summas 343,00 eurot ning Hansapost OÜ loovutas lepingust tulenevad rahalised nõuded Svea Finance AS-le. Lepinguga kohustus kostja tagastama hagejale krediidi 343,00 eurot igakuiste osamaksetena ning tasuma intressi 25% aastas 48 kuu jooksul. Kostja jäi kolme osamakse tasumisega viivitusse ja hageja ütles lepingu 15.10.2020 erakorraliselt üles. Kostja tasus lepingu kehtivuse ajal 26 osamaksena kokku 164,38 eurot põhiosa võlgnevuse katteks ja 25 osamaksena kokku 286,60 eurot intressi. Lepingust tulenevalt on intressimääraks 25%-i aastas, kuid hageja kohaldas kostja suhtes viivisemäärana 24% aastas. Kuni lepingu ülesütlemiseni on tähtaegselt tasumata summadelt arvestatud viivis summas 1,57 eurot ning alates lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise päevani on viivise suuruseks kokku 13,95 eurot ja edasi protsendina põhinõudelt määras 24% aastas kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 35 eurot, millest 15 eurot lepingu kestel 29.07.2020, 03.09.2020 ning 28.09.2020 saadetud meeldetuletuskirjade eest ja 20 eurot pärast lepingu lõppemist 20.10.2020 ning 29.10.2020 saadetud meeldetuletuskirjade eest.
3.Kohtu nõudel hageja 19.02.2021 täpsustas viivise nõude alust ning teatas, et soovib kostjalt välja mõista sissenõudmisega seotud kulud summas 15 eurot. Hageja selgitas, et viivisemäära arvestamisel on hageja lähtunud riigikohtu praktikast ning rakendanud kostjale viivisemäära, mis ei ületa kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kostjale soodsama viivisemäära rakendamiseks ei ole hageja kostjaga eraldi kokkulepet sõlminud.
4.Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 23.02.2021 määrusega. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostja 09.04.2021 kinnitas e-posti teel hagimaterjalide ja kohtumääruse kättesaamist. Seega kostjale vastamiseks määratud tähtaeg lõppes 23.04.2021 kell 24:00. Kostja vastust hagile esitanud ei ole.
5.Kohtu nõudel hageja 06.05.2021 edastas oma menetluskulude nimekirja, milles hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kantud menetluskulud kokku 394,68 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 sätestatud määras. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindajakulu 324 eurot (sh käibemaks). Svea Inkasso OÜ on osutanud hagejale õigusabi kolme tunni ulatuses (90 eur/h). Hageja kinnitab, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu täies ulatuses tagasi arvestada, hageja palub käibemaksust 92%-i, so 49,68 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid
3 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-140410 asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
7.Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).
8.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole kohaselt täitnud Hansapost OÜ-ga 07.08.2017 sõlmitud müügi- ja järelmaksulepingust nr 33133053234 tulenevaid rahalisi kohustusi. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud faktooringulepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 256 mõistes. Faktooringlepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Lepinguks, millest faktooringuvõlgnikule ehk kostjale tulenevad nõuded on loovutatud faktoorile, on järelmaksuga ostu-müügileping. VÕS § 208 lg 1 kohaselt on müügilepingust tulenevaks ostja põhikohustuseks ostuhinna tasumine. Leping on kostja lepingurikkumise tõttu ennetähtaegselt üles öeldud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 178,62 euro väljamõistmiseks kostjalt.
9.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hansapost OÜ ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 25% aastas. Kostja intressivõlgnevus kuni lepingu lõppemiseni on hagis esitatud asjaoludel 46,27 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 46,27 euro väljamõistmiseks kostjalt.
10.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 15,00 euro ulatuses. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagiavalduse kohaselt laenuandja on edastanud kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi kirju võla tasumiseks. Hageja on 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-140410 edastanud kostjale tasulisi meeldetuletusi 29.07.2020, 03.09.2020 ja 28.09.2020, seega lepingu kehtivuse ajal on sissenõudmisega seotud kulud summas 15,00 eurot. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot.
11.VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel oli kokkulepitud viivisemäär intressimäära ulatuses, so 25% aastas, samas ei ole seadusega vastuolus ja on kohustatud poole huvides, kui õigustatud pool arvestab viivist väiksemas määras. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja viivise nõue perioodi eest 07.08.2017– 15.10.2020 summas 1,57 euro ja perioodi eest 16.10.2020–11.02.2021 summas 13,95 eurot ning alates 12.02.2021 määras 24% aastas kuni põhinõude 178,62 euro täieliku tasumiseni
12.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 12.02.2021 kuni otsuse tegemiseni, so 07.06.2021 välja kindla summana, so 13,62 eurot (178,62€ x 24% / 365 kp x 116 kp perioodi eest 12.02.2021 kuni 07.06.2021) ning alates 08.06.2021 määras 24% aastas.
13.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
14.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-140410
15.Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindajakulu hüvitamist summas 319,68 eurot. 06.05.2021 kohtule esitatud 30.04.2021 arve nr 2104058 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu K. S. vastu kohtumenetluses on: Asja materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine tsiviilasjas nr 2-20-140410 3 tundi, 270 eurot, millele lisandub käibemaks 54,00 eurot. Kohus leiab, et esindaja näidatud ajakulu 3 tundi kokku summas 319,68 eurot (koos käibemaksuga) ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 2 tundi. Kohus leiab, et mitteadvokaadist esindaja tasumäär 90 eurot/tunnis ei ole ülemäärane. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei saa täiel määral (antud juhul 54 eurot) käibemaksu tagasi. Hagejal on õigus Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida 8% sisendkäibemaksust ja peab kuludesse kandma 92% tasutud käibemaksust. Seega kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga (92% ulatuses) kokku 213,12 eurot (2h x 90€ + käibemaks). (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 17.06.2021 täiendava kohtuotsuse resolutsioon tsiviilasjas 2-20-140410:
RESOLUTSIOON
Rahuldada hageja taotlus.
Määrata Svea Finance AS-i põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks tasutud riigilõiv summas 75 eurot, mis mõista K. S.lt Svea Finance AS-i kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on K. S. kohustatud tasuma Svea Finance AS-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.