04. juuni 2021.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-5041
Tsiviilasi
Osaühingu Morbela hagiavaldus TPG-BUILD OÜ vastu raha tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
290,13 eurot
Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Osaühing Morbela (registrikood 10361227, aadress Tänassilma tee 13, Tänassilma küla, Saku vald 76406 Harjumaa) Lepinguline esindaja Tom Annikve
Kostja
TPG-BUILD OÜ (registrikood 14244355, aadress Tööstuse tn 8a/1, Kiili alev, Kiili vald 75401 Harju maakond) Seaduslikud esindajad juhatuse liikmed A S ja A S
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-21-5041 Osaühingu Morbela (registrikood 10361227) loobumine hagist TPG-BUILD OÜ (registrikood 14244355) vastu.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-5041. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
3.Jätta menetluskulud TPG-BUILD OÜ (registrikood 14244355) kanda.
4.Määrata Osaühingu Morbela (registrikood 10361227) menetluskulude suuruseks 397,50 (kolmsada üheksakümmend seitse koma viiskümmend) eurot.
5.Välja mõista TPG-BUILD OÜ-lt (registrikood 14244355) Osaühingu Morbela (registrikood 10361227) kasuks menetluskulud 397,50 (kolmsada üheksakümmend seitse koma viiskümmend) eurot.
6.Välja mõista TPG-BUILD OÜ-lt (registrikood 14244355) Osaühingu Morbela (registrikood 10361227) kasuks viivis menetluskulude 397,50 (kolmsada üheksakümmend seitse koma viiskümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 397,50 (kolmsada üheksakümmend seitse koma viiskümmend) eurot. 1 (4)
7.Jätta rahuldamata Osaühingu Morbela (registrikood 10361227) avaldus menetluskulude 127,50 (ükssada kakskümmend seitse koma viiskümmend) eurot kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtumääruse peale osa, millega määrati kindlaks menetluskulud, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Harju Maakohus menetleb Osaühingu Morbela (hageja) hagiavaldust TPG-BUILD OÜ (kostja) vastu raha tasumise nõudes. Hageja esitas 07.05.2021 hagist osalise loobumise avalduse koos menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega. Hageja loobus hagiavalduse põhivõlgnevuse sissenõudmisest seoses asjaoluga, et kostja poolt on põhivõlgnevus tasutud 08.04.2021 kohtumenetluse käigus. Hageja palus rahuldada hagi viiviste osas ja selleks mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised summas 26,58 eurot. Kohus küsis kostjalt seisukohta hagist loobumise avaldusele. Kostja esitas 23.05.2021 seisukoha, milles muuhulgas avaldas, et on põhinõude tasunud 08.04.2021 (sealhulgas viivisenõude 22.05.2021 summas 26,58 eurot). Kostja palub jätta menetluskulud täielikult hageja kanda. Kostja vaidleb vastu hageja menetluskuludele. Hageja esitas 01.06.2021 hagist loobumise avalduse viivisenõude osas summas 26,58 eurot. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud 07.05.2021 ja 01.06.2021 hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumiste avaldustest nähtuvalt on hageja tervikuna haginõuetest loobunud. TsMS § 429 lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus küsis kostjalt seisukohta. Kostja esitas 23.05.2021 seisukoha, milles muuhulgas avaldas, et on põhinõude tasunud 08.04.2021 (sealhulgas viivisenõude 22.05.2021 summas 26,58 eurot). Kostja palub jätta menetluskulud täielikult hageja kanda. Kostja vaidleb vastu hageja menetluskuludele.
2 (4)
3.TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse.
4.TsMS § 173 lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja kindlaks määrama menetluskulud.
5.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt ka RKTKm nr 3-2-1-55-13, p 13). Kohtu hinnangul puudub vajadus hageja nõude menetlemiseks, sest hageja eesmärk on saavutatud (kostja tasus hageja haginõuded 08.04.2021 ja 22.05.2021 pärast hagiavalduse esitamist 31.03.2021). TsMS § 168 lg 5 kohaldamine ei sõltu sellest, kas hagi on kostjale kätte toimetatud või mitte. Kostja on pärast hagi esitamist hageja nõuded rahuldanud. Kohus leiab, et kostja on menetluskulusid kandma kohustatud isikuks käesolevas asjas ning kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
6.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskulud nimekirja kohaselt 525 eurot ilma käibemaksuta. Hageja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust 450 eurot ja kohtumenetluses hagiavalduselt tasutud riigilõivust 75 eurot. Hageja nõuab menetluskulusid ilma käibemaksuta, millest kohus lähtub. Kohus peab hageja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja tasu lähtuvalt tsiviilasjas tehtud toimingutest vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest osaliselt. Antud kohtuvaidlus eeldab dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning selleks kulub aega. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab TsMS § 218 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele). Hageja lepinguline esindaja märkis enda tunnitasuks 150 eurot ilma käibemaksuta. Senises 3 (4)
kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hind üldjuhul maksimaalselt 120 eurot tunnis. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades kohtuasja sisu ja vähest keerukust peab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 120 eurot. Kohus võtab arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas juristist lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud maksimaalselt 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja poolt käesolevas asjas õigustoiminguteks (sh nt materjalidega tutvumine, hagiavalduse koostamine, dokumentide esitamine) kulunud aeg on põhjendtaud ja vajalik maksimaalset 3 tunni ulatuses. Hageja on märkinud enda menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõivu 75 eurot. Kohtu hinnangul on sellest põhjendatud riigilõivu menetluskulu antud juhul pool 37,50 eurot. Hageja loobus hagist. Hagist loobumise korral pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui kohtule esitatakse seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vastav hageja poolt allkirjastatud riigilõivu tagastamise taotlus. Kohus selgitab hagejale, et hagejal on võimalik soovi korral kohtult taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu 37,50 eurot tagastamist, sest hageja loobus hagist ja hagist loobumise korral pool tasutud riigilõivust tagastatakse kohtu poolt (TsMS § 150 lg 4, TsMS § 150 lg 2 p 2). Selleks tuleb kohtule esitada vastav hageja poolt allkirjastatud riigilõivu tagastamise taotlus, milles märgitud pangakonto number koos pangakonto omaniku nimega, kuhu hageja soovib riigilõivu tagastust. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, et hageja lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud 360 euro ulatuses (3*120=360). Põhjendatud on hageja poolt kohtumenetluses hagilt tasutud poole riigilõivu 37,50 euro hüvitamine. Kohus määrab kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ning vajalikud hageja menetluskulud 397,50 eurot (360+37,50=397,50). Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Hageja esitas taotluse menetluskulude 525 eurot kindlaksmääramiseks. Kohus määras kindlaks hageja menetluskulud 397,50 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse menetluskulude 127,50 eurot (525-397,50=127,50) kindlaksmääramiseks ja kostjalt hageja kasuks väljamõistmiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.