Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

riigilõiv on 75 eurot ja õigusabikulud 575 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja teatas 20.05.2021 kohtule esitatud kirjalikus vastuses, et ta võtab hageja nõude õigeks. Kuna kostja võttis hagi õigeks, siis tuleb hagi rahuldada vastavalt hageja hagiavalduses esitatud nõuetele. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus märgib, et kostja võttis küll hagi kohe õigeks, ent hagiavalduse lisad 2, 3, 6 ja 7 kinnitavad hageja väidet, et hageja on püüdnud vaidlust kohtuväliselt lahendada, ent kostja keeldus hageja kahjunõude rahuldamisest. Kostja ei ole eelnevat ümber lükanud. Kuna kostja vabatahtlikult oma võlgnevust ei tasunud, siis on ta oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks ja seetõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Hageja menetluskulud asjas on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 575 eurot. Kohus märgib, et kuna hageja on tasunud vastavalt hagihinnale nõuetekohaselt riigilõivu, siis on riigilõiv summas 75 eurot hageja põhjendatud menetluskulu. Kohus leiab, et põhjendamatu on kostja seisukoht, mille kohaselt ei tuleks hagejale hüvitada menetluskulusid põhinõuet ületavas osas. Riigikohus on oma 14.04.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324 muutnud Riigikohtu varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu (100 eurot tunnis) on mõistlik ning hageja õigusabikulud on täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud, kuna hageja menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingud on vajalikud ning esindaja ajakulu üksikute menetlustoimingute tegemiseks ja menetlusdokumentide koostamiseks on kooskõlas teostatud toimingute ja menetlusdokumentide mahu ning sisuga. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 75+575=650 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palus kohustada kostjat AS TREV-2 Grupp tasuma hageja Hiteh Autoteenindus OÜ menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni nende täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seetõttu tuleb välja mõista kostjalt TREV-2 Grupp OÜ-lt hageja Hiteh Autoteenindus OÜ kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.