Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja nõue ja selle põhjendused ITM Inkasso OÜ (hageja) palub R Slt (kostja) välja mõista võlgnevus 643,46 eurot, intressid 68,22 eurot, seadusjärgsed viivised ajavahemikul 23.12.2020 kuni 14.04.2021 summas 15,93 eurot ja sissenõudmisega kaasnev kulu 10 eurot; samuti viivis alates 15.04.2021 võlgnevuse 643,46 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni seadusjärgses määras. Kostja sõlmis 12.04.2019 Placet Group OÜ-ga (edaspidi ka laenuandja) laenulepingu nr xxxx summa 1000 euro laenamiseks. Laen tuli tagastada 10 osamaksega. Edaspidi pikendati laenu tagasimaksmise tähtaega 13 korral. Viimase graafiku kohaselt kohustus laenusaaja tagastama 1217,30 eurot sh põhiosa 1000 eurot ning intressid 217,30 eurot. Kostja tagastas laenu graafiku alusel kuni 03.09.2020 sh põhiosa 356,54 eurot ja intressid 129,17 eurot. Alates 03.10.2020 kostja ei tagastanud kogu saadud laenu ning laenuandja on edastanud kostjale korduvaid võlateatisi. Kooskõlas laenuandja hinnakirjaga kaasneb 13.10.2020 ja 11.11.2020 esitatud võlateatistega sissenõudmise kulud 5 eurot, so kokku 10 eurot. 03.12.2020 saatis laenuandja teate lepingu ülesütlemise hoiatusena. 23.12.2020 saatis laenuandja kostjale teate nõude loovutamise kohta, millest alates on hageja nõude omandajana õigustatud kostjalt võlgnevust sisse nõudma. 19.01.2021 saatis hageja kostjale korduva teate nõude loovutamise osas. Kostja ei ole võlgnevust tagastanud. Kuna kostja ei ole täitnud lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt, siis arvestab hageja viiviseid alates nõude loovutamisele järgnevast päevast so 23.12.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 15,93 eurot. Kostja vastus hagile Kostja on nõus hagihinnaga 789,27 eurot. Kostja ei nõustu riigilõivu ja õigusabikulu nõudega – kui hageja ja kostja oleks saanud algselt kokkuleppele, ei oleks neid kulusid tekkinud. Kohtu põhjendused Hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Kostja ei ole vastu vaielnud faktilistele asjaoludele, seega ei ole vaidluse all järgmised asjaolud. Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 12.04.2019 laenulepingu nr xxxx, millega laenuandja andis kostjale krediiti 1000 eurot, mille kostja kohustus tagastama 10 kuu jooksul igakuiste maksetega (hagi lisad 1-2). Laenulepingut muudeti 13 korral (hagi lisad 2a-2m) – viimase lepingu muutmise kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma laenu ja intressi igakuiste osamaksetega perioodil 03.10.2020-02.03.2021. Laenuandja on edastanud kostjale korduvaid võlateatisi (04.10.2020; 13.10.2020; 19.10.2020; 03.11.2020; 11.11.2020; 18.11.2020; hagi lisad 5-5e) ning 03.12.2020 ülesütlemise hoiatuse (hagi lisa 6), mille kohaselt kui võlgnevust ei tasuta 17.12.2020, loetakse leping lõppenuks 18.12.2020. Laenuandja loovutas nõude 22.12.2020 hagejale, millest on kostjat teavitatud (hagi lisad 7-7c). Kostja ei ole alates 03.10.2020 nõuet tasunud. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 4 alusel tuvastatuks. Hageja nõude aluseks oleva lepingu näol on tegu tarbijakrediidilepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi; muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 113 lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab: „Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.“ VÕS § 1132 lg 1 sätestab: „Lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.“ Kostja ei ole esitanud vastuväiteid põhinõudele, intressinõudele, sissenõudmiskulude nõudele ja viivisenõudele, kuivõrd kostja vastusest nähtuvalt tunnistab ta hagihinda 789,27 (mis hõlmab kõiki nimetatud nõudeid). Kohtu hinnangul on nõuded põhjendatud. Põhinõude 643,46 eurot suurus nähtub viimasest maksegraafikust. Arvestades viimases maksegraafikus märgitud intressi suurusi ja lepingu ülesütlemise aega, on kohtu arvestuse järgi intressi arvestatud korrektselt kuni lepingu ülesütlemiseni. Sissenõudekulude nõue ei ole vastuolus VÕS § 1132 lg 1 sätestatuga. Viivist on arvestatud 23.12.2020-14.04.2021 seadusjärgse määraga (käesoleval ajal 8% aastas) põhinõudelt 643,46 eurot ning see arvestus on korrektne, samuti on põhjendatud viivisenõue alates hagi esitamisest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 643,46 eurot, intressid 68,22 eurot, viivise 15,93 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot ja viivise põhinõude tasumata osalt alates 15.04.2021 kuni põhinõude tasumiseni. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Kostja ei ole nõus hageja menetluskuludega põhjusel, et neid oleks saanud vältida eelnevalt kokkuleppele jõudmisega. Kohtu hinnangul ei anna nimetatud seisukoht alust jätta menetluskulusid kostjalt välja mõistmata. Hagejal ei ole kohustust tulla kostjale vastu ja sõlmida maksegraafikut. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on käesolevas asjas 789,09 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 175 eurot, mis on tasutud. Riigilõivukulu on põhjendatud.

TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja on palunud välja mõista õigusabikulud 144 eurot (2 tunni eest). Arvestades menetluse käiku, mõistlikku ajakulu ja tunnitasu suurust, on õigusabikulu põhjendatud. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 319 eurot ja mõistab kulud kostjalt välja, samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.