2-18-4142/15 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

10.M M (edaspidi määruses ka võlgnik) kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised:  Võlgnik on kohustatud tegelema mõislikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.  Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.  Võlgnik ei pea võlausaldajatele üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus.  Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole võlausaldajatele üle andma.  Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulust peab võlgnik 75% üle andma võlausaldajate nõuete rahuldamiseks üks kord aastas hiljemalt 01. maiks.  Usaldusisiku kohustuste täitmise kohta tuleb võlgnikul esitada kohtule aruanne hiljemalt iga aasta 10. maiks (esimene aruanne esitada hiljemalt 10. maiks 2022). 2(12)

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgniku arvelduskontol oli pankroti väljakuulutamisel 20 eurot. Menetluse kestel on võlgniku kontole igakuuliselt perioodil märts 2018 – veebruar 2021 Eesti Töötukassalt (TVT makse, tööpraktika stipendium, sõidukulu) summas kuni 300 eurot ning eelnimetatud perioodil ka Sillamäe Linnavalituselt hooldustoetust 35 eurot kuus. Seega on võlgniku igakuulised sissetulekud jäänud alla minimaalse töötasu määra ning sissetulekutele (sh nii suurus kui ka liik) ei saa TMS kohaselt sissenõuet pöörata. Menetluse kestel ei ole laekumisi pankrotivara koosseisu olnud. Väljamakseid pankrotimenetluses ei ole tehtud pankrotivara koosseisus rahaliste vahendite puudumise tõttu. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Puuduvad vahendid pankrotihaldurile tasu maksmiseks. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus 12.02.2021 määras pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks deposiidi tasumist summas 2000 eurot tähtajaga 15.04.2021. Deposiiti ei ole tasutud. Kohus leiab, et M M (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgnik ei ole kohustuste võtmisel arvestanud enda võimalustega kohustusi täita, mistõttu võib tegemist olla hooletu finantskäitumisega. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud ning väljamaksmata jäänud kolme võlausaldaja nõudeid kogusummas 3742,66 eurot. 8(12)

2-18-4142 Vastavalt PankrS § 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Hillar Villersi halduri ülesannete täitmisest. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Halduri tasu ja menetlusabi taotlus pankrotimenetluse kulude katmiseks PankrS (redaktsioon kuni 31.01.2021, kui ei ole teistmoodi märgitud) § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 171 lõige 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Pankrotimenetluse raames ei ole tuvastatud, et esineks PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Antud tsiviilasja menetluses esinesid PankrS § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alused. Samas võlgnik on pankrotiavaldusega koos esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgniku avaldus on esitatud õigeaegselt. Seega esineb alus PankrS § 65 lg 11 sätestatud menetlusabi andmiseks halduri tasu ja kulude hüvitamiseks. Vastavalt PankrS (kehtiv redaktsioon) § 193 lg 5 kohaldatakse antud menetluses halduri tasu, kulude arvestamisele ja menetlusabile PankrS sätteid, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Pankrotimenetluse käigus laekumisi pankrotivarasse ei ole olnud. Pankrotimenetluse hüvitamata kulud (PankrS § 146 lg 1p 4 ja § 150) olid kajastatud halduri poolt koostatud avalduses menetluse lõpetamiseks raugemisega ning haldur on taotlenud pankrotimenetluse kulude kinnitamist kohtu poolt. Kokku moodustavad kohtu poolt kinnitatud ja kinnitamata (sh määramata halduri tasu) pankrotimenetluse hüvitamata kulud 366 eurot (sisaldab käibemaksu). Nimetatud kulude katteks ei ole pankrotivara arvel võimalik teha väljamakseid Menetlusabi andmisel palub pankrotihaldur ka arvestada seda, et võlgnik on esitanud pankrotiavalduse ja ta on ka taotlenud võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Juhul kui kohus rahuldab võlgniku avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks, siis on võlgnik saavutanud taotletava eesmärgi ja menetlusabi andmisel võiks võlgnik hüvitada (sh osaliselt, perioodiliste maksetena, vms.) pankrotimenetluses antud menetlusabi, kui kohus seda otstarbekaks peab. Kuna pankrotihaldur tegutseb büroo kaudu, siis on käesoleva taotluse koostamisel arvestatud kõik summad koos vastavate maksudega ja kuuluksid taotluse rahuldamisel reaalselt välja maksmisele JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (registrikood 12412334, asukoht Sompa 3, Jõhvi 41533), arvelduskontole nr XXX, Swedbank.

2-18-4142 Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse, lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 65 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1 tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 sätestab ajutise halduri tunnitasu ülemmääraks 96 eurot. Vastavalt pankrotihalduri aruandele pankrotihalduri tööülesannete täitmiseks kuulunud aja kohta, oli pankrotihalduri ajakulu pankrotimenetluses 3 tundi, ühe tunni tasuks on 95 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur taotleb kinnitada panktorihaldurile tasu summas 285 eurot, millele lisandub käibemaks 57 eurot. Pankrotihalduri vajalikud kulud on summas 20 eurot, lisandub käibemaks 4 eurot. Pankrotihaldur palub anda võlgnikule menetlusabi tasu ja kulude hüvitise maksmisel riigi vahenditest halduri büroo kasuks. Kohus leiab, et pankrotihalduri ajakulu 3 tundi seoses pankrotimenetluse läbiviimisega on põhjendatud. Ühe tunni tasu 95 eurot on mõistliku suurusega. Pankrotihalduri vajalikud kulud on summas 20 eurot on samuti mõistliku suurusega. Kohus kinnitab pankrotihalduri tasuks 285 eurot ja kulude hüvitiseks 20 eurot väljamaksmisega pankrotihalduri büroo kasuks, seega lisandub tasule ja kulutuste hüvitisele käibemaks 20%. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist korras koos käibemaksuta summas 476,40 eurot riigi vahenditest hüvitamist. Alates 29.03.2019 kehtib PankrS §-s 65 lg 11 uues redaktsioonis ja selles puudub menetlusabi taotlemise võimalus. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, mistõttu ei saa pankrotimenetluse kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast, pankrotihalduril on õigus saada tasu. Seega tuleb PankrS § 65 lg 11 alusel hüvitada riigi vahenditest pankrotihaldurile Hillar Villers`ile pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitis kokku summas 366 eurot (sisaldab käibemaksu), mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigituludesse välja. Tasu väljamaksmine tuleb määrata pankrotihalduri büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, arvelduskontole. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine Vastavalt PankrS § 169 võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Lähtuvalt PankrS § 170 lg 1 võlgniku kohustusest vabastamise avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 170 lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab 10(12)

2-18-4142 kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlgnik on esitanud kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kohustusest vabastamisest menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis PankrS § 171 lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. PankrS § 172 lg 1 kohaselt nimetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. TsMS § 172 lg 6 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlausaldajad ei võlausaldajate I üldkoosolekul ega ka nõuete kaitsmise koosolekul teinud ettepanekuid usaldusisiku osas. Haldur on saatnud päringu usaldusisiku osas ka võlausaldajatele, kellest enamus on vastanud päringule. Võlausaldajate seisukoht on, et võlgnik võiks ise täita usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et kuna võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku suhtes, on põhjendatud tulenevalt PankrS § 172 lg 6 jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 172 lg 2 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 172 lg 3 järgi võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg kohaselt pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie 11(12)