Kohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlusosalised esindajad
ja
Viru Maakohus Angelina Abol 31. mai 2021, Rakvere kohtumaja 2-20-7899 Internetikaubamajad OÜ hagi Osaühingu Digipost vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudes. Tsiviilasja hind 7 000 eurot. nende Hageja: Internetikaubamajad OÜ (RK xxxx; asukoht Lubja tn 48a, 80041 Pärnu; e-post [email protected]) Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige M.S (e-post xxxx) Kostja: Osaühing Digipost (RK 10925584; asukoht Pere tn 3, 44315 Rakvere; e-post [email protected]) Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige V.K (e-post xxxx)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus, kohtuistung 14.01.2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Kohustada kostjat kustutama:
2.1.veebileheküljel xxxx avaldatud artikli „Internetikaubamajad OÜ (M.S) avas xxxx“ pealkiri;
2.2.veebileheküljel xxxx avaldatud artikli „Sarilaimaja M.S xxxx domeenis“ artikli sisus väide „Nimi oli ekslikult C. OÜ“; veebileheküljel xxxx, s.h selle alajaotustes avaldatud artikli „Internetikaubamajad OÜ loovutas domeeni xxxx“ artikli sisus väited „Domeeni registreerija nimi oli ekslikult C. OÜ“ ja „See on tõendatud, et alates registreerimisest 16.01.2017 kuni muutmiseni 05.07.2018 kell 08:28 oli registreerijaks Internetikaubamajad OÜ“.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Kätte toimetada otsus pooltele.
1 / 13
2-20-7899 Edasikaebamise õigus Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagiavaldus ja hageja nõue
1.Internetikaubamajad OÜ (hageja) esitas Viru Maakohtule hagiavalduse Osaühing Digipost (kostja) vastu kahju hüvitamise ja ebatõeste faktiväidete eemaldamise nõudes. Hageja palub kohustada kostjat eemaldama või ümber lükkama hagis nimetatud internetiportaalides hageja kohta avaldatud ebatõeseid faktiväiteid sisaldavad ja hageja õigusi rikkuvad pealkirjad ja artiklid ning mõista kostjalt hageja kasuks hagejale tekitatud kahjuhüvitis kohtu poolt õiglaseks peetavas summas. Hagiavalduse kohaselt avaldati internetileheküljel xxxx artiklid pealkirjadega: „Internetikaubamajad OÜ (M.S) avas xxxx“ ja „Hoiatus! M.S võltsib ja valetab“ ning xxxx artikkel: „Sarilaimaja M.S xxxx domeenis“. Eesti domeeniregistri andmetel kuuluvad domeenid xxxx ja xxxx ettevõttele OÜ Digipost. Neis avaldatud ebaõigeks faktiväiteks on, nagu oleks hageja avanud portaali xxxx, mille tulemusena on kostja kahjustanud hageja majandustegevust. Portaali xxxx on registreerinud 16.01.2017 hoopis ettevõte C. OÜ (registrikood xxxx), hageja ei ole domeeniga xxxx kuidagi seotud.
2.Domeeni registreeris ettevõte C. OÜ 16.01.2017 kell 09:30, milline info on ka välja toodud Eesti Interneti SA ametlikus registris. Hageja leiab, et vaatamata sellele, kas domeeni registreerimise juures on algselt toimunud mingi eksitus või mitte, siis ametliku registri andmetel on domeen registreeritud eelnimetatud ajal ja registreerijaks on märgitud C. OÜ, seega tuleb kostja poolt avaldatu lugeda ebatõeseks faktiväiteks, kuna mitte kordagi ei ole ametlikus registris olnud selle domeeni registreerijaks märgitud hageja (dtl 72).
3.Hageja kahju seisneb kostja poolt tahtlikult hageja majandustegevusse sekkumises, eesmärgiga kahjustada hageja kaubamärki ja mõjutada negatiivselt hageja klientide ning lepinguliste koostööpartnerite suhtumist hagejasse, mis eelkõige väljendub saamata jäänud tulu näol (dtl 101).
4.Hageja selgitusel on ebatõese info pikaajaline levitamine avalikult põhjustanud hagejale märkimisväärset kahju, mitmed inimesed on helistanud ning küsinud hageja seose kohta xxxx blogiga ja hiljem loobunud koostööst. Hageja seostamine xxxx domeeniga kahjustab ka hageja brändi ja mainet, sest artikli lugejad seostavad selle valeinfo põhjal hagejat blogiga xxxx ning hakkavad seetõttu vältima koostööd. Täpset kahju on hagejal võimatu hinnata ja määrata, kuna sellisel kujul kahju tekkimist ei saa kuidagi tõendada, mis põhineb inimeste käitumis- ja koostöövaliku ennustamises, seepärast hageja palub kohtul määrata õiglane kahjuhüvitis. Kostja 2 / 13
2-20-7899 avaldab oma blogides teadlikult valeinfot hageja kohta eesmärgiga kahjustada sihiteadlikult hageja majandustegevust. Hageja hinnangul on õiglane kahjuhüvitis samas suurusjärgus nimetatud artiklite lugejate arvuga 2019-2020, mille kohta palub hageja kohtul kostjalt andmed välja nõuda (dtl 114).
5.Menetluse kestel hageja täpsustas nõudeid: - „Internetikaubamajad OÜ (M.S) avas xxxx“ - terve artikli pealkiri ja kogu artikli sisu on ebatõesed, sest hageja ei ole avanud ega registreerinud xxxx ja seetõttu hageja nõuab kogu eelnimetatud artikli eemaldamist; - „Hoiatus! M.S võltsib ja valetab“ – ebatõesed lõigud, mille eemaldamist hageja nõuab: „Märgitakse ekslikult, et hageja on tekste avaldanud domeeni omanik, kuigi registrikoodi järgi oli selleks hoopis Internetikaubamajad OÜ“ ning „Internetikaubamajad OÜ (M S) avas laimuks xxxx“; - „Sarilaimaja M.S xxxx domeenis – ebatõene fakt, mille eemaldamist hageja nõuab: „EIS andmebaasis oli domeeni xxxx omaniku registrikoodiks märgitud xxxx, millele Äriregistris vastab Internetikaubamajad OÜ, selle juhatuses on jällegi M.S. Nimi oli ekslikult C. OÜ aga E.OÜ klienditeenindaja vastas, et kõige esmane on firma registrikood.“ ning Internetikaubamajad OÜ äriregistri väljavõte. - „Internetikaubamajad OÜ loovutas domeeni xxxx“ (avaldatud mais 2019) (xxxx ja xxxx kõikidel linkidel on sama sisuga artikkel, mille pealkiri ja sisu on täies ulatuses ebatõene faktiväide ja hageja nõuab kõikide eelnimetatud linkide ja artiklite eemaldamist. Hageja ei saa loovutada midagi, mis pole talle kuulunud. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et ta ei ole seotud domeeniga xxxx, ei ole seda domeeni registreerinud ega pole ka blogi avanud. Portaaliga xxxx on tegelenud algusest peale ettevõte C. OÜ, kes on selle domeeni registreerijaks ja ka blogi avajaks olnud (dtl 114-115).
6.Hageja leiab, et vaatamata sellele, kes algselt oli domeeni registreerijaks, oli enne blogi avamist domeeni omanikuks C. OÜ, kuna esimene artikkel avaldati blogis xxxx oluliselt hiljem kui 26.02.2017, mida on kinnitanud ka kostja ise. Blogi xxxx, on avanud ja sinna kirjutanud artiklid ainult C. OÜ. Hageja esitab E.OÜ 08.03.2021 vastuse ja digiallkirjaga taotluse selle kohta, et ta on esitanud esmase taotluse domeeni andmete muutmiseks juba 17.01.2017, mis on vahetult peale domeeni registreerimist (domeen registreeriti EIS andmetel 16.01.2017) (dtl 222, 225). Samuti ei oma mingit tähtsust see, millal domeen esmakordselt registreeriti, oluline on asjaolu, et kostja poolt oma blogis avaldatud info on avaldatud alles peale seda, kui domeen xxxx ei kuulunud hagejale, vaid C. OÜ-le. Oluline on fakt, et kohe (1 päev) peale registreerimist on C. OÜ esitanud avalduse domeeni omandi muutmiseks ja alates 26.02.2017 on blogi olnud ka ametlikus EIS registris C. OÜ omandis ja see oli omakorda vähemalt 1 kuu enne blogi avamist ning esimese artikli avaldamist blogis (dtl 246).
7.Vastuseks kohtunõudele esitas hageja artikli „Internetikaubamajad OÜ loovutas domeeni xxxx“ täpsustuse, mille kohaselt on ebatõesteks faktiväideteks, mille eemaldamist hageja nõuab: - „Internetikaubamajad OÜ loovutas domeeni xxxx“ - artikli pealkiri on lugejate jaoks eksitav, sest Internetikaubamajad mitte ei loovutanud seda domeeni, vaid registreeris teadlikult selle domeeni ettevõttele C. OÜ, see on olnud algusest peale registreeritud C. OÜ jaoks. Hageja ei ole ise selle blogiga tegelenud, kuid kostja artikli pealkirjast võib lugeja ekslikult välja lugeda, nagu oleks hageja loovutanud midagi, millega ta on olnud seotud pikka aega. - „Domeeni registreerija nimi oli ekslikult C. OÜ aga E.OÜ klienditeenindaja vastas, et kõige esmane on firma registrikood. See on tõendatud, et alates registreerimisest 16.01.2017 kuni muutmiseni 05.07.2018 kell 08:28 oli registreerijaks Internetikaubamajad OÜ.“ - tõele ei vasta väide, et hageja oli domeeni omanik alates selle registreerimisest kuni 05.07.2018. Hageja on allkirjastanud domeeni ümbervormistamise taotluse juba domeeni registreerimisele järgneval päeval. Muudatuse kohe teostamata jäämine tehnilistel põhjustel EIS või E. poolt ei ole hageja süül ning see ei anna õigust kostjale hageja kohta valeinfot levitada. 3 / 13
2-20-7899 - „Leht xxxx on majutatud serveris xxxx ja see on tuntud spam kirjade poolest ning ka selle xxxx domeeni omanik on (eraisik) M.S, mille Whois info leiab Eesti spam kirjade andmebaasi lehelt“ ning „M.S on ebameeldiv spam kirjade saatja, kes sarnaselt D.D ja U.V proovib laimuga väljapressimist, et kustutada tema tegevuse kohta avaldatud FAKTID.“ – see on valeinfo ja ebatõene fakt, sest domeen xxxx ei kuulu M.Sile, vaid hagejale. Samuti on ebatõene väide, et intermedia server on tuntud spam kirjade saatmise poolest, hageja ei ole 5 aastat saatnud mitte ühtegi spämmkirja sellelt domeenilt ja seega kostja valetab oma blogis hageja kohta, kahjustades sellega hageja mainet (dtl 273). Hageja palub asja püsiva lahendamise huvides kohtul arvestada hageja nõudega ja kohustada kostjat eemaldama oma blogidest kõik hagejaga seotud artiklid ja keelata nende avaldamine ka tulevikus. Hageja hinnangul tagaks ainult selline lahend kõiki osapooli rahuldava ja püsiva õigluse antud asjas (dtl 274).
8.Kõik hagejapoolsed avaldused on registripidajale esitanud volitatud isik, sõltumata sellest, milliselt meili-aadressilt need on esitatud, kõik dokumendid on digitaalselt allkirjastatud. Kõik kostja väljatoodud nn reklaamkirjad, mida väidetavalt on saadetud xxxx domeeni poolt, jäävad aastasse 2016. Hageja tänane kujutamine spämmarina kahjustab oluliselt hageja mainet ja kuna see avaldatud info on praegusel hetkel ebatõene (hageja kujutamine aktiivse spämmarina), siis tuleb see kostjal blogidest siiski eemaldada. Reklaamkirjade saatmine ei ole seadusega keelatud ja ainuüksi reklaamkirja kunagi saatmine ei anna alust hageja laimamiseks ja tema maine kahjustamiseks (dtl 330). Kostja seisukohad
9.Kostja hagi ei tunnista. Kirjavahetus registripidajaga E.OÜ ja Eesti Interneti SA-ga kinnitab domeeni xxxx esimese registreerijana (avajana) Internetikaubamajad OÜ ja et järgmisel või ülejärgmisel päeval esitati avaldus domeeni omaniku andmete muutmiseks, et selleks saab C. OÜ. Pärast seda muudeti omaniku nime ja juulis 2018 ka registrikoodi. Omaniku muutus on artiklites sees, seda fakti ei vaidlustatud. Kuni 05.07.2018 oli registris Internetikaubamajad OÜ registrikood, pärast seda olid domeenil C. OÜ nimi ja registrikood. E.OÜ vastuse järgi on domeen xxxx algselt olnud registreeritud järgnevate andmetega: registreerija Internetikaubamajad OÜ, registrinumber xxxx. Vastuse järgi saabus neile 16.01.2017 Internetikaubamajad OÜ esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatud avaldus domeeni registreerija andmete muutmiseks. Eesti Interneti SA (EIS) vastuse järgi nende hinnangul toimus domeeni xxxx registreerija vahetus järgmiselt: domeeninimi xxxx registreeriti 16.01.2017, taotlus on esitatud ning allkirjastatud 15.01.2017 Internetikaubamajad OÜ (xxxx) esindaja M.Si poolt. 16.01.2017 esitas M.S avalduse domeeninime xxxx registreerija muutmiseks ning 17.01.2017 sellekohase registreerimistaotluse, kust on näha esindaja tahe registeerida domeeninime juriidilisele isikule C. OÜ, registrikoodiga xxxx. Registreerija vahetus teostati 26.02.2017 kell 14:01 (dtl 62-65).
10.Domeeni xxxx majutanud xxxx server oli 2018 aastal eraisik M.Si ja C. OÜ valduses. Kostja leiab, et kui serveri xxxx omanik ei muutunud alates domeeni xxxx registreerimisest, aga muutusid domeeni xxxx omanud firmad, siis ei ole tegemist tegeliku domeeni õiguste üleandmisega. Domeeni xxxx omaniku registrikoodi muutmise põhjuseks oli kostja esindaja kirjavahetus juulis 2018 registripidaja E.OÜ ja Eesti Interneti SA-ga. Võimalik, et tegemist oli veaga, et selline nime ja firma registrikoodi erinevus tekkis, kuid kostjal on olnud õige fakt, et registrikoodi järgi oli domeeni xxxx omanik hageja Internetikaubamajad OÜ kuni 05.07.2018 (dtl 76-79).
11.Kostja selgitab, et avaldas andmeid äriregistri ja Eesti Interneti SA andmebaasi alusel. Kostja leiab, et alles registrikoodi muutmisel on alus väita, et domeenil on uus omanik. Kostja ei ole siiani näinud dokumenti ja kahtleb sellise olemasolus, millega xxxx anti üle firmale C. OÜ. 4 / 13
2-20-7899 Lisaks tegeleb sadade domeenide registreerimisega Internetikaubamajad OÜ, kes omas ainsana infot, mille alusel kirjutati 14. ja 15. mail 2017 avaldatud artiklid xxxx lehele. Kui kostja oli avaldanud info, et lehel xxxx oli 2017 aasta maikuus avaldatud artikleid, siis selle fakti kustutamise nõudmiseks koostas I.R ähvarduskirja ning selle arve 78 eurot tasus just hageja ehk Internetikaubamajad OÜ. Järelikult veel jaanuaris 2018 ei tellinud ega maksnud C. OÜ ähvarduskirja ega arve eest, kuigi väidetavalt oli xxxx domeeni ja sisu omanik. Samuti on tõenäoline, et domeeni xxxx registreerimise ja pikendamise arveid on tasunud hageja ehk Internetikaubamajad OÜ (dtl 136-137).
12.Kostja märgib, et väidetavalt esitati avaldus omaniku vahetamiseks ja 26.02.2017 ka midagi muudeti, aga hageja registrikood oli seal kuni 05.08.2018. Praegu E.OÜ väitel sellel kuupäeval koodi muutmine põhines 19 kuud varem esitatud avaldusele, tegelikult E.OÜ klienditeenindaja vastas tookord, et nende süsteemis oli firmal C. OÜ vale registrikood ja parandas „vea” 26.02.2017, aga domeeni omaniku vahetust ei vormistatud. Kostja leiab, et seega ei toimunud õiguspärast omaniku vahetamist ja kostja on põhjendatult pidanud hagejat domeeni xxxx omanikuks ning artiklite avaldajaks (dtl 189). Vastavalt Eesti Interneti SA domeeni registreerimise reeglitele on domeeni omaniku vahetamiseks vajalik allkirjastada kaks avaldust: uus omanik registreerimise avalduse ja praegune omanik loovutamise avalduse. Kohtule esitatud lisa 1 järgi E.OÜ ei väida, et vastuvõtja C. OÜ nimel esitati samuti avaldus, et xxxx uueks registreerijaks saada. Kostja on jätkuvalt varem väljendatud oletusel, et vastavaid avaldusi ei ole ja hageja ei teinud rohkem kui muutis registreerija nime (26.02.2017) E.OÜ kliendi Internetikaubamajad OÜ kontol (dtl 219-220). Kostja leiab, et 17.01.2017 avaldus, et C. OÜ registreeriks domeeni xxxx ei tõesta selle esmakordset registreerimist või varasemalt registreerijalt üleandmist. Kuni hageja Internetikaubamajad OÜ ei ole esitanud allkirjastatud nõusolekut, millega loobus xxxx domeenist, pole omaniku vahetust ka läbi viidud. Seega on jätkuvalt tõene kostja väide, et Internetikaubamajad OÜ registreeris ja avas xxxx domeeni, sest omaniku vahetust ei toimunud (dtl 230-232).
13.28.04.2021 vastuses kostja märgib, et 09.12.2016 kuupäevaga avalduse on esitatud P. OÜ nimel ja selle omanik ei olnud varem domeeni xxxx registreerija ega omanik. Samuti ei olnud kirjas, et avalduse esitaja soovib loobuda C. OÜ kasuks. M.Si esitatud avalduses toodud „Registreerija andmete muutus” ei ole sama domeenist loobumisega. Eesti Interneti sihtasutuse esitatud failis „Domeeni xxxx ajalugu 2017-2021.pdf” on näha kogu domeeni ajalugu ja see on olnud update (uuendamine) ja mitte kunagi transfer (üleandmine). 05.07.2018 muutus registreerija kood: ORG-393204. Domeenile lisati nimeserverid 26.02.2017.xxxx ja xxxx ning toimus domeeni avamine – kättesaadavaks tegemine internetis. Kostja leiab, et 05.07.2018 tehtud organisatsiooni koodi muutus ei olnud seaduslik, sest omaniku vahetust soovis P. OÜ, õiguspärane omanik Internetikaubamajad OÜ ei olnud allkirjastanud loobumise avaldust. Vastuseks hageja uuele väitele xxxx serverist spam kirjade saatmisest kohta, et hageja väide, et seda ei ole tehtud vähemalt 5 aastat, on vale, sest xxxx reklaamkiri tuli oktoobris 2016. M.Si poolt reklaamide listist kostja elektronposti aadresside kustutamine ei tõesta alates 2017 aastat spam kirjade saatmata jätmist, seda võidi teha edasi aadressidele, mille hulgas ei olnud kostjat, samuti võis muutuda saatja domeen, näiteks P. domeenidelt. Samuti ei väida kostja, et neid spam kirju saatis hageja, vaid ikkagi eraisik M.S, kes oli domeeni intermedia omanikuks kirjade saatmise ajal kuni käesoleva aastani. Hageja ei esitanud kohtule tõendit, et ta on nüüd domeeni xxxx omanik, kostja kontrollis, et selle omanik on nüüd hageja, aga samuti, et andmeid on muudetud 19.04.2021, see on pärast hageja seisukoha esitamist. Avalikest andmetest ei saa teada, milliseid xxxx domeeni andmeid sel päeval muudeti, kuid teatmik.ee andmetel ei ole hageja domeeni xxxx registreerija (s.o võrreldes märtsi andmetega) (dtl 299-303). 5 / 13
2-20-7899
14.11.05.2021 esitab kostja korduva taotluse nõuda välja domeeni xxxx omaniku andmeid, vajadusega kontrollida, kelle omanduses oli domeen xxxx, kus oli ja on praeguseni majutatud xxxx. Kostja kahtlustab tõendi kunstlikku loomist, mis seisneb domeeni üleandmises hagejale, et kostja artiklis olev omaniku väide ei oleks enam tõene. Kohtuistung
15.14.01.2021 kohtuistungil hageja selgitas, et domeeni registreeris C. OÜ ja oma registrikoodiga, eesmärgiga avada blogi. Kõigepealt registreeriti domeen, kuu aega hiljem, 26.02.2017 avati blogi ja kirjutati esimesed artiklid. Hageja möönab, et võib-olla alguses registreeris selle Internetikaubamajad OÜ, aga blogi avaja ja artiklite avaldaja on algusest peale olnud C. OÜ. Kuna maksjaks oli Internetikaubamajad OÜ, siis võis olla algselt Internetikaubamajad OÜ, aga see muudeti kohe ära. Kõik artiklid on avaldatud hiljem kui blogi oli avatud. Kostja selgituse järgi kui ta artikli kirjutas, ei olnud tal konkreetset kuupäeva ega vastust, 30.03.2020 saadu kinnitas tema infot, et esimene registreerija oli Internetikaubamajad OÜ, veebruaris muudeti vaid firma nime. Kostja kirjutas artiklid pärast seda, kui leht oli avatud ja I. Rooma saatis ähvardused, see oli 2018 alguses, ilmselt suvel. Artiklite juures peaks olema kuupäev.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja poolte seisukohtadega ning menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
18.Internetikaubamajad OÜ (hageja) taotleb hagis Digipost OÜ-lt (kostja) ebaõigete faktiväidete avaldamise ja majandustegevusse sekkumisega hagejale tekitatud kahju hüvitamist ning kostja kohustamist eemaldama või ümber lükkama internetiportaalis xxxx ja xxxx hageja kohta hagis ning selle täiendustes välja toodud artiklite pealkirjades ja sisus esitatud ebatõesed väited. Hageja nõuete aluseks võib olla seega ebaõigete andmete ümberlükkamine või eemaldamine võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 alusel ja ebaõigete andmete avaldamisega hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine VÕS § 1043 ja § 1047 lg 1 tulenevalt.
19.VÕS 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kohus selgitab, et VÕS § 1047 lg 4 kohaldamiseks on vaja eristada faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Riigikohtu selgituste järgi on VÕS §-s 1047 kasutatavad terminid „andmed“ ja ,,faktilist laadi andmed“ samatähenduslikud (nt RKTKo 3-2-1-5-07, p 26), millest tulenevalt nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist VÕS § 1047 tähenduses ka faktiväite avaldamiseks (RKTKo 3-2-153-07, p 10). Vahetegu on vajalik põhjusel, et kohtupraktikas 6 / 13
2-20-7899 üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. VÕS § 1047 lg 4 ei ole aga kohaldatav väärtushinnangute puhul, kuivõrd isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust ei ole võimalik tõendada (nt RKTKo 3-2-1-53-07 p 18). VÕS § 1047 lg 4 alusel nõude esitamise eeldusteks on: 1) andmed on avaldatud; 2) andmed avaldas kostja; 3) andmed, mille ümberlükkamist või parandamist soovitakse, käivad hageja kohta; 4) andmed on ebaõiged. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude eelduseks ei ole andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine. Samuti pole nõude rahuldamiseks oluline, kas avaldatud väide on isiku suhtes mainet kahjustav või majanduslikult kahjuliku iseloomuga (nimetatud asjaolu omab tähendust tõendamiskoormuse jaotamisel) või kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1) ning kas avaldajal oli avaldamise vastu õigustatud huvi ja avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3). Samuti pole oluline avaldaja süü. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). Seejuures peab kohus VÕS § 1047 kg 4 kohaldamisel arvestama hagi piiridega, st hindama üksnes nende asjaolude õigsust, mille ümberlükkamist on hageja hagiavalduses selgelt taotlenud ning arvestama hageja taotletud ümberlükkava avalduse sisuga ja hageja soovitud ümberlükkamise viisiga (nt RKTKo 3-2-1161-05, p 14).
20.Kohus selgitab tõendamiskoormuse osas, et üldjuhul peab hageja, kes nõuab VÕS § 1047 lg 4 kohaldamist, tõendama, et tema kohta avaldatud faktiväited on ebaõiged. Riigikohtu praktika järgi tuleb ka VÕS § 1047 lg 4 puhul kohaldada VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet. See tähendab, et kui hageja nõuab selliste faktiväidete ümberlükkamist või parandamist, mis tema mainet ei kahjusta või mis ei ole tema suhtes majanduslikult kahjuliku iseloomuga, lasub tal kostja avaldatud faktiväidete ebaõigsuse, mittetäielikkuse või ekslikkuse tõendamise koormis.1
21.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et veebilehtede xxxx ja xxxx haldajaks on Digipost OÜ ning asjaolus, et kostja on avaldanud nimetatud veebilehtedel järgmised artiklid: „Internetikaubamajad OÜ (M.S) avas xxxx“, „Hoiatus! M.S võltsib ja valetab“, „Sarilaimaja M.S xxxx domeenis“ ja „Internetikaubamajad OÜ loovutas domeeni xxxx“. Kuivõrd kostja veebilehtedel asuvatele artiklitele on kolmandatel isikutel juurdepääs ja kostja esitatud andmed külastuste kohta kinnitavad ka xxxx ja xxxx reaalseid vaatamisi (dtl 190, 191), saab lugeda artiklites esitatud andmed avaldatuks VÕS § 1047 tähenduses, s.o andmed on kolmandatele isikutele teatavaks tehtud. Eeltoodust tulenevalt on avaldajat ja avaldamist puudutavad tingimused kõikide hageja väljatoodud artiklite puhul täidetud.
22.Kohus hindab järgmisena ülejäänud eelduste (andmed esitatud hageja kohta, tegemist ebaõigete andmetega) täidetust hageja nõude aluseks olevate väidete osas. Kohus märgib, et hageja esitatud artiklite väljavõtted (hagi lisad 1-3, dtl 6-17, 18-39, 45-53) sisaldavad lisaks hagis nimetatud artiklitele ka samal vaatel kättesaadavaid teisi artikleid ja kohtulahendite väljavõtteid. Kohus jätab haginõudest lähtuvalt eelnimetatud tõendid asjasse mittepuutuvate artiklite osas tähelepanuta.
23.xxxx (dtl 6-8).
T.Tampuu. Lepinguvälised võlasuhted. 2., täiendatud ja muudetud trükk. Tallinn: Juura, 2017, lk 267.
7 / 13
2-20-7899 Hageja leiab, et terve artikli peakiri ja artikli sisu on ebatõesed, sest hageja ei ole avanud ega registreerinud xxxx. Kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväide seisneb selles, nagu oleks hageja avanud või registreerinud blogi xxxx, kuid tegelikult on selle registreerijaks ja haldajaks C. OÜ ning domeen xxxx ei ole üleüldse hagejaga seotud. Kohus osutab, et hageja kohta käiv väide on üksnes artikli pealkirjas. Vaidlustatavas artiklis on esitatud järgmine tekst: „Kui keegi on inimesi petnud, siis sellele hinnangu andmiseks tuleb pöörduda politsei, kohtu või Tarbijakaitseameti poole. Internetis valeinfo avaldamise õigust ei ole kelleltki ära võetud ja petturiks laimata on lihtne. Puutudes kokku M.S’iga, võite suurema tõenäosusega valeinfo avaldamise objektiks saada.“ Kohus leiab, et kuivõrd artikli sisu ei käi hageja kohta, seejuures on kahe esimese lause puhul tegemist kostja isikliku arvamuse või üldistatud seisukohaga, mitte konkreetselt kellegi kohta käiva faktiväitega, siis ei ole tegemist andmetega, mille ümberlükkamist hageja saaks taotleda VÕS § 1047 lg 4 alusel. Seega tuleb hageja taotlus ebaõigete andmete ümberlükkamiseks artikli sisu osas jätta rahuldamata. Hageja selgituse järgi (esitatud kõikide artiklite kohta ühiselt) on ebaõige informatsiooni levitamine põhjustanud hagejale märkimisväärset kahju, mitmed inimesed on helistanud ja küsinud nende seost xxxx blogiga ja hiljem loobunud koostööst, hageja seostamine xxxx domeeniga kahjustab ka hageja brändi ja mainet (dtl 114). Kohus asub seisukohale, et kuigi artikli pealkirjas esitatud väide, et Internetikaubamajad OÜ avas xxxx, on iseenesest neutraalne, siis seostatuna ülejäänud vaidlustatud tekstiga võib mõistliku lugeja jaoks luua mulje, et hageja tulenevalt oma seotusest M.Siga tegeleb samuti artiklis taunitava tegevusega ja võib sellisel kujul olla hageja jaoks majanduslikult kahjuliku iseloomuga, kuna vähendab koostööpartnerite usaldust või uute võimalike klientide valmisolekut koostööks. Seega peab esitatud väidete tegelikkusele vastavust tõendama kostja. Kohus selgitas 30.11.2020 kohtunõudes pooltele, et domeeni(nime) registreerimine ja portaali (veebilehe) avamine on erinevad toimingud, domeeninime registreerimisele ei pruugi järgneda veebilehe avamist või ei toimu need ajaliselt samal ajal. Antud artikli põhjal ei ole ilmne, kas xxxx all on mõeldud konkreetselt domeeni või veebilehte. Kohus leiab, et kuivõrd keskmine inimene, kel puudub lähem kokkupuude nimetatud valdkonnaga, neid tavaliselt ei erista, tuleb hinnata väite tegelikkusele vastavust mõlemast võimalusest lähtudes, s.o nii domeeni kui veebilehe xxxx osas. Väite sisu hindamise osas kohus leiab, et nii artikli pealkirja sõnastuse kui artikli sisu põhjal võib mõistlikult aru saada, et siin osutatakse xxxx esmakordsele avamisele (või antud juhul samatähenduslikuna esmakordsele registreerimisele), s.o mitte juba olemasoleva domeeni/veebilehe üleminekule või kasutuselevõtule hageja poolt. Kohus leiab, et ebaõigete andmete avaldamisel tuleb nende tegelikkusele vastavust hinnata nende avaldamise aja seisuga, mis järeldub ka VÕS § 1047 lg-st 3, mis annab avaldajale võimaluse andmete või asjaolu avaldamise õigusvastasuse välistamiseks tõendada, et kontrollis andmeid või asjaolusid enne nende avaldamist. Hagi 01.12.2020 selgituse kohaselt on artikkel avaldatud 17.05.2019, täiendava info järgi 14.05.2017 (dtl 166). Kostja istungil antud selgituse järgi kirjutas ta artiklid ilmselt 2018 suvel (dtl 180). Kohus leiab, et kostja nimetatud aeg vähemalt antud artikli osas on tõenäolisem, kuivõrd hageja hagiavalduse lisast 1 nähtuvas Viru Maakohtu 03.04.2019 otsuse tsiviilasjas nr 2-18-15649 väljavõttes juba viidatakse samale artiklile (parandamata kujul), seega oli see algupärasel kujul olemas juba antud tsiviilasjas hagi esitamisel oktoobris 2018. Kohus osutab, et artiklis toodud viide 14.05.2017 kuupäevale on märgitud selgitusena xxxx veebilehel avaldatud artiklile. Kohus asub seisukohale, et asjas esitatud tõenditega on tõendatud, et domeeni xxxx avas või registreeris esmakordselt Internetikaubamajad OÜ. Lähtudes vaidlustatud väite sõnastusest ei oma kohtu hinnangul tähendust asjaolu, kas või millal on pärast domeeni esmakordset registreerimist 16.01.2017 kl 09:30 muutunud domeeni omanik. Nii kostja poolt esitatud E.OÜ 8 / 13
2-20-7899 20.02.2020 (dtl 67) ja Eesti Interneti SA 30.03.2020 e-kirjadest (dtl 68) kui tõendite kogumise korraldamise käigus E.OÜ 11.02.2021 (dtl 201, 214, 215) ja Eesti Interneti SA 20.04.2021 (dtl 278, 281, 297) esitatud tõenditest ja selgitustest nähtub, et domeeninimi xxxx registreeriti 16.01.2017 Internetikaubamajad OÜ (registrikoodiga xxxx) esindaja M.Si 15.01.2017 23:59 allkirjastatud taotluse alusel. Kohus nõustub kostjaga, et hageja hagi esitamise ajal ning menetluse kestel tehtud registriandmete väljavõtetega (dtl 42, 73-74) ei ole ümberlükatav asjaolu, et domeeni algseks registreerijaks oli hageja, kuivõrd need näitavad üksnes kehtivat andmete seisu. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et domeeni xxxx avas Internetikaubamajad OÜ. Hageja selgitusel kõigepealt registreeriti domeen ja kuu aega hiljem, s.o 26.02.2017, avati veebileht xxxx ning nende avajaks ja veebilehel artiklite avaldajaks on C. OÜ, mitte hageja. Kohus leiab, et kuivõrd üldjuhul ongi domeeniomanik domeeniga seotud veebilehe haldajaks ning ka poolte seletuste põhjal kuuluksid need samale isikule, pooled vaidlevad vaid selle üle, keda lugeda domeeni xxxx omanikuks, siis seega vastus portaali haldaja kohta sõltub sellest, keda antud juhul ja millisel ajahetkel tuleb lugeda domeeni omanikuks. Kostja väljatoodud domeeni xxxx registreerimise kronoloogia on kohtule esitatud tõendite põhjal järgnev: 1) M.S esitas 15.01.2017 avalduse xxxx domeeni registreerimiseks Internetikaubamajad OÜ-le (registrikood xxxx) (dtl 68, 280-281); 2) domeen registreeriti 16.01.2017 Internetikaubamaja OÜ-le (registrikood xxxx) (dtl 278); 3) 16.01.2017 esitas M.S E.OÜ-le avalduse domeeni registreerija andmete muutmiseks (dtl 285-286); 4) 17.01.2017 esitas M.S registreerimistaotluse, milles soovitakse registreerida domeen C. OÜ-le (registrikood xxxx) (dtl 283-284); 5) E.OÜ avas domeeni registreerija andmed muutmiseks, andmed muudeti ja muudatus allkirjastati samal päeval, kuid andmete muutmisel toimus viga andmete töötlemisel, mille tulemusena registreerija registrikood ei vastanud tegelikule registrikoodile (dtl 67-69, 201); andmete muudatuse kohta E.OÜ-le teavituse saabumata jäämisel teostati omanikuvahetus 26.02.2017 (dtl 226, 297); 6) 05.07.2018 muudeti/parandati registreerija registrikood, nüüd on registreerijaks C. OÜ õige registrikoodiga (dtl 70, 96). Ajavahemikul 17.01.2017 kuni 05.07.2018 oli registreerija andmetes seega C. OÜ nimi ja Internetikaubamajad OÜ registrikood. Kohus nõustub kostjaga selles, et äriühingute identifitseerimisel on määrav nende registrikood, mis on püsiv, seevastu äriühingu ärinime ja õiguslikku vormi on võimalik muuta ilma registrikoodi muutmata. Samas käesoleval juhul tuleb domeeni omaniku väljaselgitamisel hinnata olukorda laiemalt ja arvestada täiendavate asjaoludega. Eesti Interneti SA domeenireeglid2 reguleerivad suhteid registreerija, registripidaja ja Eesti Interneti SA vahel. Domeenireeglite p-s 3.4.1. sätestab andmed, mis Eesti Interneti SA avaldab WHOIS vahendusel, s.h juriidilisest isikust registreerija kohta avaldatakse ka tema nimi, äriregistrikood. Nimetatud reeglitest ei tulene domeeniregistris olevate kannete (andmete) õiguslik tähendus. Kohus leiab, et antud juhul tuleb domeeni kui õiguse omaniku üle otsustamisel arvestada ka registrikandest mittenähtuvaid asjaolusid, s.o analoogselt äriregistri ja liiklusregistri kannetele. Äriseadustiku § 34 lg 3 kohaselt kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma. Liiklusregistri kannete osas on Riigikohus selgitanud, et kuigi riik on kehtestanud kohustuse registreerida sõidukid liiklusregistris, ei ole selle registri kannete põhjal võimalik teha eraõiguslikult lõplikku järeldust sõiduki omandiõiguse kohta; kanne liiklusregistris ei ole sõiduki ülemineku eelduseks, samuti ei saa ainuüksi kandele tuginedes
Kättesaadavad veebilehel xxxx, (31.05.2021)
9 / 13
2-20-7899 sõidukit heauskselt omandada, nagu see on võimalik nt kinnistu puhul asjaõigusseaduse § 561 järgi (RKTKm 3-2-2-103-16, p 27). Kohus tuvastas esitatud tõendite põhjal, et M.S nii Internetikaubamajad OÜ kui domeeni ülevõtnud C. OÜ seadusliku esindajana on esitanud E.OÜ-le sellekohase taotluse õigete registreerija andmetega, E.OÜ on taotluse menetlusse võtnud ja selle täitnud, kuid muudatus on jäänud lõpule viimata taotluse esitajast sõltumatutel asjaoludel. E.OÜ 20.02.2020 vastuse järgi avasid nad andmed muutmiseks ning domeeni registreerija poolt teostati registreerija andmete muudatus ning andmete kinnitamine digitaalse allkirjastamise kaudu, uuteks andmeteks määrati (s.h) nimi: C. OÜ, registrinumber xxxx (dtl 67). Eesti Interneti SA 30.03.2020 e-kirjas antud selgituse järgi M.Si 16.01.2017 ja 17.01.2017 taotlustest on näha esindaja tahe registreerida domeeninime juriidilisele isikule C. OÜ, registrikoodiga xxxx, vahetus teostati 26.02.2017 (dtl 68). Muudatus viidi lõpuni 05.07.2018, seejuures Eesti Interneti SA kinnitas, et E.OÜ läbiviidud registreerija andmete muudatus kuupäeval 05.07.2018 domeeniga xxxx on tehtud 17.01.2017 digitaalselt allkirjastatud avalduse alusel ja protsess on olnud õiguspärane (dtl 68). Kohtu hinnangul on Eesti Interneti SA domeeninimede registripidajana ja domeenimede registreerimise korraldajana seega kinnitanud domeeniga seotud andmete muutmise vastavust domeenireeglitele, s.h ka vaatamata kostja viidatud eksitavale asjaolule, et 16.01.2017 esitatud domeeni omanikuvahetuse taotlusel (dtl 290-291) on allakirjutanu M.Si nime juures viidatud P. OÜ-le (mille juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks ta on). Kohus märgib, et kostja 23.12.2020 vastuses (dtl 136) väljatoodud asjaolud, et hageja ainsana omas infot, mille alusel kirjutati 14. ja 15. mail 2017 avaldatud artiklid xxxx lehel ja et kostja avaldatud xxxx lehel artiklite avaldamise fakti kustutamise nõude koostanud I. R. ähvarduskirja arve tasus hageja, ei tõenda kohtu hinnangul tõsikindlalt hageja veebilehe haldajaks olemist, kuna nii C. OÜ-d kui ka hagejat seob sama nii äriühingute ainuosanikuks kui ka juhatuse liikmeks olev M.S, mistõttu ei ole ühise teadmise olemasolu või vastastikuste tehingute toimumine tavapäratu. Eeltoodust tulenevalt kohus asub seisukohale, et domeeni omanikuks ja siittulenevalt ka sellega seotud veebilehe haldajaks tuleb hiljemalt alates 26.02.2017 lugeda C. OÜ. Seega ei vasta tegelikkusele kostja väide, et Internetikaubamajad OÜ avas xxxx kui domeeni. Arvestades artikli pealkirja mitmetimõistetavust, s.o nii domeeni kui veebilehe kohta käivana, tuleb kohtu hinnangul vähemalt neist ühe osas väite tegelikkusele mittevastavuse korral hagi rahuldada ja artikli pealkiri esitatud sõnastuses (s.o kus puudub nimelt domeenile või veebilehele osutav täpsustus) ebaõigete andmete ümberlükkamise (eemaldamisena) nõudes tervikuna kustutada. Kohus märgib, et kuigi artikli pealkiri sisaldab ka viidet (esitatud sulgudes) M.Sile, kes ei ole hagejaks, saab seda vaadelda täpsustusena Internetikaubamaja OÜ kohta, seetõttu ei ole põhjendatud piirduda pealkirja eemaldamisel vaid nimeliselt Internetikaubamaja OÜ puudutavas osas.
24.xxxx (dtl 18-19). Hageja peab ebaõigeteks faktiväideteks: 1) „Märgitakse ekslikult, et hageja on tekste avaldanud domeeni omanik, kuigi registrikoodi järgi oli selleks hoopis Internetikaubamajad OÜ“; 2) „Internetikaubamajad OÜ (M S) avas laimuks xxxx“. Kohus leiab, et esimese väite näol on tegemist kohtuotsuse kriitikaga, mitte vahetult hageja kohta käiva ebaõige faktiväite avaldamisega. Esitatust võiks mõistlikult välja lugeda kostja seisukoha, et kohus on lahendit tehes eksinud asjaoludes. Üksnes antud lause põhjal jääb ka ebaselgeks, kas tegemist on tervikuna kohtuotsusest pärineva tsitaadiga või sisaldab see ka kostja enda väidet. Teises lauses on esitatud üksnes hinnanguliselt neutraalne viide otsuses käsitletud artikli 10 / 13
2-20-7899 pealkirjale, millele osutab ka kostja eelnev selgitus: „Kohus lükkas tagasi hagi, et muuta või lükata ümber andmeid artiklites: /.../“. Hinnangu antud artiklis esitatu tegelikkusele vastavusele siintoodud sõnastuses on oma seisukoha andnud kohus juba tsiviilasjas nr 2-18-15649. Kohus jätab seega hageja nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks eelnimetatud lausete ja neis sisalduvate väidete osas rahuldamata.
25.xxxx (dtl 45-49). Hageja peab ebaõigeteks faktiväideteks: 1) „EIS andmebaasis oli domeeni xxxx omaniku registrikoodiks märgitud xxxx, millele Äriregistris vastab Internetikaubamajad OÜ, selle juhatuses on jällegi M.S“, 2) „Nimi oli ekslikult C. OÜ aga E.OÜ klienditeenindaja vastas, et kõige esmane on firma registrikood“ ning 3) äriregistri väljavõtet Internetikaubamajad OÜ kohta. Kuigi esimeses väites ei ole välja toodud, millise ajahetke kohta see käib, siis käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et domeeni xxxx esimeseks registreerijaks, seega vähemalt kord domeeni registreerimise ajaloos, oli Internetikaubamajad OÜ, registrikoodiga xxxx, samuti puudub vaidlus selles, et äriühingu juhatuse liikmeks on M.S. Samuti on tõendamist leidnud, et kuni andmete parandamiseni registris 05.07.2018 oli domeeni xxxx registriandmetes registrikood xxxx. Seega vastab esimene väide tegelikkusele ja hageja nõue selle osas tuleb jätta rahuldamata. Teise väite osas on kostja esitanud 04.01.2018 E.OÜ klienditoe antud selgituse (dtl 97), mille järgi: „EIS’i lehel on OÜ puhul avalik alati ka meiliaadress, firmat vaadatakse eelkõige äriregistrikoodi järgi“. Kohtu ülalpool leituga domeeni tegeliku omaniku kohta vastab tegelikkusele pigem järeldus, et ärinimi C. OÜ oli märgitud teadlikult, seevastu äriregistrikood oli ekslikult jäänud hageja oma. Seega ei vasta antud väide tegelikkusele osaliselt, s.o osas, et (domeeni xxxx omaniku) nimi oli ekslikult C. OÜ. Hageja nõue nimetatud väite osas tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on ebaõige faktiväitena nimetanud ka Internetikaubamajad OÜ äriregistri väljavõtet. Hageja selgitustest ei nähtu, milles seisneb Internetikaubamajad OÜ kohta avalikus registris esitatud andmete tegelikkusele mittevastavus või kuidas need seonduvad vaidlusega domeeni xxxx omandi üle, millega valdavalt on seotud hageja teised nõuded. Kohus leiab, et hageja ei saa VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda igasuguste hagejaga seotud andmete, s.h õigete andmete kostja veebilehtedelt eemaldamist, hageja nõue antud andmete osas tuleb seega jätta rahuldamata.
26.xxxx ja xxxx ja xxxx (dtl 115, nõude täpsustus dtl 273-274). Hageja taotleb kõikide nimetatud linkide ja artiklite, täpsustuse kohaselt üksnes artiklis sisalduvate ebaõigete faktiväidete eemaldamist. Hageja ei ole kohtule antud nõude kohta esitanud tõendeid (väljavõtet) artikli enda kohta. Samas kostja ei ole artikli avaldamisele ja selle hageja poolt väljatoodud sisule vastu vaielnud. Hageja nõude täpsustuse kohaselt sisalduvad ebaõiged faktiväited artikli pealkirjas ja artikli sisus: 1) „Internetikaubamajad OÜ loovutas domeeni xxxx“; 2) „Domeeni registreerija nimi oli ekslikult C. OÜ aga E.OÜ klienditeenindaja vastas, et kõige esmane on firma registrikood“, 3) „See on tõendatud, et alates registreerimisest 16.01.2017 kuni muutmiseni 05.07.2018 kell 08:28 oli registreerijaks Internetikaubamajad OÜ“; 4) Leht xxxx on majutatud serveris xxxx ja see on tuntud spam kirjade poolest ning ka selle xxxx domeeni omanik on (eraisik) M.S, mille Whois info leiab Eesti spam kirjade andmebaasi lehelt; 5) „M.S on ebameeldiv spam kirjade saatja, kes sarnaselt D.D ja U.V proovib laimuga väljapressimist, et kustutada tema tegevuse kohta avaldatud FAKTID“.
11 / 13
2-20-7899 Hageja leiab, et artikli pealkiri on eksitav, kuna hageja mitte ei loovutanud seda domeeni, vaid registreeris teadlikult selle domeeni ettevõttele C. OÜ, domeen on algusest peale registreeritud C. OÜ-le ning hageja ei saa loovutada midagi, mis pole talle kuulunud. Kohus leiab, et artikli pealkirja põhjal võib artikli lugeja aru saada, et hageja on talle kuulunud domeeni üle andnud. Kohus leiab ka, et kuivõrd hageja ei ole vaidlustanud mitte üleandmise viisi, s.o kas tegemist on loovutamise, võõrandamise või muul viisil üleandmisega, vaid väite ebaõigsus seondub hageja jaoks eelkõige domeeni omandiküsimusega, tuleb nõue jätta rahuldamata, kuna kohus on juba esitatud tõendite põhjal tuvastanud, et domeeni esimeseks registeerijaks oli Internetikaubamajad OÜ ning hageja andis domeeni üle C. OÜ-le. Poolte vahel puudub vaidlus ja esitatud asjaoludest ei tulene, et artikkel käiks mingi hilisema ajaperioodi kui 16.01.2017 kuni artikli avaldamiseni 2018 (artikli avaldamise lingi xxxx ning kostja istungil antud seletuste põhjal artiklite avaldamise 2018 suvel kohta) kohta. Teise väite osas võttis kohus seisukoha artikli „Sarilaimaja M.S xxxx domeenis“ sisult sarnase väite käsitlemisel, sama seisukoht kehtib ka antud artiklis esitatu puhul, s.o esitatud väide ei vasta tegelikkusele osaliselt ehk osas, et domeeni registreerija nimi oli ekslikult C. OÜ. Hageja nõue teise väite osas tuleb seega rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et hageja nõue kolmanda väite osas kuulub rahuldamisele, kuivõrd antud väide ei vasta sisuliselt tegelikkusele. Lähtudes väite sõnastusest, siis kohus osutab, et nii Eesti Interneti SA esitatud domeeni ajaloo (dtl 277-278) kui kostja esitatud WHOIS väljavõtte (dtl 69) järgi on ärinime põhjal alates 26.02.2017 domeeni xxxx omanikuks C. OÜ. Neljas väide moodustub mitmest erinevast väitest: a) leht xxxx on majutatud serveris xxxx; b) see (s.o täpsustamata, kas veebileht või server) on tuntud spam kirjade poolest; c) ka selle xxxx domeeni omanik on (eraisik) M.S; d) domeeni Whois info leiab Eesti spam kirjade andmebaasi lehelt. Hageja selgituse põhjal tuleneb nende väidete ebaõigsus kõigepealt sellest, et domeen xxxx omanik on hageja, mitte M.S. Kostja esitas 09.07.2020 domeeni xxxx andmete väljavõtte (dtl 77), mille järgi oli domeeni registreerijaks vähemalt alates 20.12.2017 M.S. Kostja märgib 28.04.2021 vastuses, et domeeni andmeid on muudetud 19.04.2021 (27.04.2021 seisuga väljavõte dtl 328), s.o pärast 17.04.2021 täpsustuse esitamist, s.o domeeni omanikuks on alles nüüd hageja. Hageja ei vaidlusta domeeni xxxx varasemat kuulumist M.Sile, kohtu hinnangul peab hageja kostja 2018 artiklis esitatud väidet domeeni kuuluvuse kohta ebaõigeks põhjusel, et hetkel on selle omanikuks hageja (dtl 331 selgitus). Kohus osutas eespool, et andmete tegelikkusele vastavust tuleb hinnata andmete avaldamise aja seisuga. Kohus loeb tuvastatuks, et artikli avaldamise hetkel oli domeeni xxxx omanikuks M.S, seega ei käi ükski neljandas väites märgitust hageja kohta ning hagejal puudub õigus nimetatud faktiväidete ebaõiguse korral nende ümberlükkamist või parandamist. Kohus jätab hageja nõude neljanda väite osas rahuldamata. Samal põhjusel jätab kohus rahuldamata hageja väljatoodud viienda faktiväite, mis käib üksnes M.Si kohta.
27.Hageja palus 17.04.2021 nõude täpsustustes asja püsiva lahendamise huvides kohtul kohustada kostjat eemaldama oma blogidest kõik hagejaga seotud artiklid ja keelata nende avaldamine ka tulevikus. Kohus osutab, et selgitas eelpool VÕS § 1047 lg 4 alusel ebaõigete andmete ümberlükkamise või parandamise nõude esitamise eelduseid, seega tuleb hagejal uute nõuete lahendamiseks esitada uus nõuetelevastav hagi. Kohus selgitab ka, et nö tulevikku suunatult kahju tekitava tegevuse keelamise nõude eeldused on sätestatud VÕS § 1055 lg 1 1. lauses ning see on rakendatav mh juhul, kui ebaõigete andmete avaldamisega sekkutakse isiku majandus- või kutsetegevusse (vt nt RKTKo 3-2-1-166-12, p 10).
12 / 13
2-20-7899
28.Varalise kahju hüvitamise nõudes kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud kahju hüvitamise nõude eelduste olemasolu ja hageja nõue tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Kohus selgitas 30.11.2020 kohtunõudes, et hagejal tuleb täiendavalt selgitada kahju tekkimise ja selle kostja teoga seotuse asjaolusid (milles seisneb kahju, saamata jäänud tulu korral esitada nt võrdlus varasema tuluga, kahju tegelik või arvestuslik suurus, põhjuslik seos kostja teoga jne) ja põhistada kahju tõendamisraskuste esinemine ning tegi ettepaneku esitada tõendid hagejal kahju tekkimise ja selle suuruse kohta. Hageja on aga üksnes avaldanud, et temal on tekkinud märkimisväärne kahju, kuna mitmed inimesed on hageja xxxx-ga seostamise tõttu loobunud koostööst. Kohus selgitab veelkord, et TsMS §-s 233 sätestatud kahju suuruse otsustamine kohtu poolt oma siseveendumuse kohaselt eelduseks on, et tõendamisraskused puudutaksid nõude suurust, mitte selle alust, antud sätte alusel saab kohus nõude suurust oma diskretsiooni alusel hindama asuda alles siis, kui hageja on nõude aluse osas tõendamiskoormuse vähemasti miinimaalmääras täitnud, s.o kostjapoolse teo, kahju tekkimise fakti kui ka nende vahelise põhjusliku seose.3
29.Kohus jätab rahuldamata ka kostja 11.05.2021 lõppseisukohtades esitatud korduva taotluse domeeni xxxx omaniku andmete väljanõudmiseks registripidajalt E.OÜ alates registreerimisest kuni praeguse ajani. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole väitnud, et juba artikli „Internetikaubamajad OÜ loovutas domeeni xxxx“ avaldamise hetkel oli domeeni omanikuks hageja ega ei ole esitanud vastuseks kostja esitatud tõendile domeeni kuulumise kohta M.Sile vähemalt alates 20.12.2017 seda ümberlükkavaid tõendeid, ei pea kohus vajalikuks käesoleva asja lahendamiseks täiendavalt domeeni xxxx registreerimise või omanike vahetus ajaloo väljanõudmist.
30.Kohus rahuldab seega eelnevast tulenevalt hagi osaliselt. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.