M.S.i kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 13.06.2022 vastuse nr 2.1.-1/22/1384 tühistamiseks ja Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks vaadata kaebaja 29.05.2022 avaldus uuesti läbi Kaebaja: M.S.
Menetlusosalised
Vastustaja: Andmekaitse Inspektsioon Esindaja: Pille Lehis Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 2. juuni 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
M.S. pöördus 29.05.2022 Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole kaebusega, mille sisuks oli, et teine isik kasutab tema isikuandmeid ebaseaduslikult, avaldades tema isikuandmeid blogides ilma M.S.ilt nõusolekut küsimata. M.S.i sooviks oli tema isikuandmete eemaldamine blogidest. Avaldajaks on M.S.i teatel V.K. ja blogideks: www.eta.ee, www.xxxxx.com, www.digipost.ee. AKI vastas M.S.i pöördumisele 13.06.2022 kirjaga nr 2.1.-1/22/1384 teatades, et AKI järelevalvemenetlust ei alusta.
2.22.06.2022 saabus Tallinna Halduskohtule M.S.i kaebus AKI 13.06.2022 vastuse nr 2.1.1/22/1384 tühistamiseks ja AKI kohustamiseks vaadata kaebaja 29.05.2022 avaldus uuesti läbi.
3.Kohus võttis kaebuse oma 29.06.2022 määrusega menetlusse. 25.01.2023 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
4.1.Avaldaja hinnangul peab tegelema andmekaitse probleemide lahendamisega Eestis AKI, kelle ülesandeks on tagada isikute põhiseaduslik õigus isikuandmete puutumatusele. Avaldaja leiab, et vastustaja ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud, sest on jätnud avaldaja taotluse käiguta, tuues põhjuseks tõele mittevastavaid põhjendusi. Vastustaja on eksinud oma 13.06.2022 saadetud vastuses, milles vastustaja väidab, nagu oleks avaldaja isikuandmed avaldatud kuskil sotsiaalmeedias. See väide ei vasta tõele. Avaldaja on selgelt märkinud oma taotluses, et tema isikuandmed on avaldatud avalikes blogides, mitte sotsiaalmeedias. Avalikud blogid ei kvalifitseeru sotsiaalmeedia valdkonda, sest neid saab lihtsamini reguleerida, kuna blogil on üks omanik ja teda saab lihtsa vaevaga vastutusele võtta. Vastustaja hinnangul ei olevat tegemist olulise eraelu puutumatuse riivega, kuid avaldaja hinnangul ka see väide ei vasta tõele. Avaldaja saatis kirjaliku vastuse põhjustega, miks tema andmete avaldamisel on tegemist olulise eraelu puutumatuse riivega. Avaldaja toob ka siin need põhjused veelkord välja: - avaldaja nimi ja isikukood on kõigile avalikult nähtav, milles V.K. avaldab ebatõest ja avaldaja nime halvustavat ning tema mainet kahjustavat teksti ning seetõttu on avaldaja eraelu tugevasti häiritud, samuti on häiritud avaldaja laste eraelu, sest ka avaldaja lapsed kannavad sama perekonnanime; - avaldaja ei saa seetõttu kandideerida ei tööle ega kõrgkooli, sest kandidaadi kohta leitav nimeline info internetist (V.K. blogid) takistavad olulisel määral avaldajal leida tööd ja pääseda õpingutele; - avaldaja sõbrad, tuttavad, perekond, kolleegid, koostööpartnerid ja kõik teised avaldajaga seotud isikud näevad avaldaja nimega seotud valeinfot ja laimu V.K. avalikest blogidest ning see mõjutab nende suhtumist ja käitumist avaldaja suhtes ning mõjutab oluliselt avaldaja eraelu kvaliteeti; - avaldaja isikuandmed on eelnimetatud blogides avaldatud juba üle 5 aasta, seega on avaldaja taluvuspiir igal juhul ületatud ja avaldajal on seaduslik õigus oma eraelu puutumatusele ja 5 aastat kestnud riive peab sekkumist igal juhul õigustatuks. Eelnimetatud põhjused ilmestavad selgelt, et tegemist on olulise isiku eraelu puutumatuse riivega ja pikka aega kestnud riive puhul on ameti sekkumine igal juhul õigustatud. Vastustaja vastuses toodud väide, nagu toimuks isikute vahel vastastikune andmete avaldamine ei vasta samuti tõele. Avaldaja ei avalda V.K. kohta mingeid isikuandmeid ega infot. Ainult V.K. avaldab ühepoolselt avaldaja kohta isikuandmeid ja see on ka põhjus, miks avaldaja üldse pöördus vastustaja poole abi saamiseks.
4.2.Avaldaja rõhutab siinjuures, et ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on välja toonud, et kannataja isiku sooviavalduse alusel (kelle andmed on avaldatud) tuleb vastava isiku
isikuandmed eemaldada, et vältida isiku põhiõiguste rikkumist ja tagamaks isiku eraelu puutumatus.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
5.1.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) ega ka isikuandmete kaitse seadus (IKS) ei kohusta inspektsiooni iga kaebuse alusel algatama järelevalvemenetlust. Inspektsioonile on jäetud kaalutlusruum, kas konkreetsel juhtumil on rikkumise laadi ja ulatust arvestades järelevalve menetluse algatamine vajalik ja eesmärgipärane.
5.2.Nagu AKI vastuses kaebajale on ka selgitatud, et inspektsioon sekkub sotsiaalmeedia (antud juhul blogi) postitustega seotud vaidlustesse üksnes olulise ja ilmselge rikkumise korral. Nt kui avalikustatakse ulatuslikult kellegi eraelulisi isikuandmeid (on selgelt arusaadav, et isiku privaatsust riivatakse ülemääraselt) või tegemist on selgelt valeandmetega ning selline avalikustamine on kõigile otsingumootorite tulemustest koheselt nähtav ja isiku kahjustatuse määr on oluline. Seejuures tuleb arvestada, et inspektsioonil ei ole võimalik kohustada avalikustajat hoiduma edaspidisest samalaadsest tegevusest, mistõttu ei ole selline sekkumine põhjendatud korduvate järjepidevate avalikustamiste puhul. Siinjuures on asjakohatu kaebaja viide, et AKI esitab vastuses valeväiteid nagu oleks tegemist sotsiaalmeediaga, blogi seda ju pole. Mõistagi võib diskuteerida selle üle, millisesse kategooriasse blogi täpselt kuulub, aga mitte see ei olnud määravaks menetluse mitte alustamiseks.
5.3.Praegusel juhul ei ole vastustaja hinnangul tegemist olulise eraelu puutumatuse riivega. Lisaks kriteeriumitele, nagu rikkumise laad ja ulatus, peab riigiasutus oma tegevuse planeerimiseks saama menetluse alustamise üle otsustada ka prioriteetidest ja otstarbekusest lähtuvalt. Pole mõeldav, et riik hakkab iga sooviavalduse alusel menetlema igat (sotsiaal)meedia postitust, kus sisalduvad kellegi isikuandmeid. Riigi sunnijõuga sekkumine on vajalik vaid juhul, kui olukord seda tõepoolest õigustab. Ka korrakaitseseaduse (KorS) § 4 lõike 2 kohaselt ei ole mitte kõigi isikutevaheliste tülide lahendamine täitevvõimu ülesanne – sekkuma peab siis, kui seda nõuab avalik huvi. Kõnealuses asjas avalik huvi puudub.
5.4.Vastustaja mõistab, et isiku seisukohast ei oma tähtsust, et inspektsiooni ressurss on piiratud või et inspektsioon on ülekoormatud. Tema jaoks on tegemist ebaõiglase olukorraga ja ta soovib lahendust. Ent paraku inspektsiooni seisukohast on ka neil argumentidel kaalu. Nagu öeldud, ei ole mõeldav, et iga inspektsiooni pöördumine päädib menetlusega. Aastas pöördutakse inspektsiooni poole üle 6000 korra (tõsi, kõik ei ole kaebused, aga täpse statistika tegemine on ka keeruline, sest paljude pöördumiste, nagu kaebaja omagi, sisu ja olemus selgub alles pärast sellega tutvumist, kuid teatava indikatsiooni see number vast annab). Paratamatult tuleb teha valikuid, millistel juhtudel ja milliste meetmetega millisele pöördumisele saab reageerida. Inspektsioon on kõnealust asja hinnanud selliseks, mis riigiasutuse sekkumist ei vaja. Nimelt on näha, et tegemist on tülli pööratud osapooltega, võibolla võib isegi öelda, et tegemist on lausa mingit laadi nö kättemaksu aktsiooniga ühelt või teiselt või mõlemalt poolt.
5.5.Kaebajal on vastustaja suhtes ka ebarealistlikud ootused. Olukorras, kus kohtumenetlus ei ole andnud tulemust, loodab kaebaja, et inspektsioonil on rohkem menetluslikke vahendeid.
Kahjuks peab nentima, et isegi, kui inspektsioon viiks läbi menetluse, mis päädiks ettekirjutusega nimi eemaldada või isegi, kui inspektsioon avaldajat trahviks, ei pruugi see tulemust anda. Ka inspektsiooni ettekirjutuse võib avaldaja täitmata jätta isegi pärast korduvaid sunniraha määramisi. Oluline on märkida ka seda, et kaebaja väited nagu V.K. avaldab ebatõest ja avaldaja nime halvustavat ning tema mainet kahjustavat teksti on sedalaadi, mille õigsust ei saa inspektsioon kontrollida. Nimelt ei tegele inspektsioon laimu asjadega. Oma head nime saab kaitsta kohtus.
5.6.Korrates veelkord inspektsiooni vastuses väljatoodut, sekkub inspektsioon asjadesse nagu kõnealune ilmselge rikkumise korral. Nt kui avalikustatakse ulatuslikult kellegi eraelulisi isikuandmeid (on selgelt arusaadav, et isiku privaatsust riivatakse ülemääraselt) või tegemist on selgelt valeandmetega ning selline avalikustamine on kõigile otsingumootorite tulemustest koheselt nähtav ja isiku kahjustatuse määr on oluline. Selles asjas on inspektsioon õiguspäraselt leidnud, et selline sekkumine pole vajalik. Vastustaja on seisukohal, et järelevalvemenetlus on jäetud õiguspäraselt alustamata, selline otsustus on tehtud kaalutlusvigadeta ja seetõttu tuleb jätta kaebus rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
7.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kohus leiab, et vaidlustatud AKI 13.06.2022 vastus nr 2.1.-1/22/1384 vastab eeltoodud nõuetele. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud otsuses (dtl 6-7), kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele (dtl 16-20). Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust (§ 165 lg 2) piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid vaidlustatud haldusaktis toodud selgituste ja põhjendustega. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida üksnes alljärgnevat.
8.Esmalt leiab kaebaja, et AKI on jätnud kaebaja avalduse põhjendamatult käiguta. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. AKI on teinud kaebaja taotluse suhtes keelduva otsuse, mitte jätnud kaebaja avalduse käiguta.
9.Teiseks ei nõustu kohus kaebajaga selles, et kuivõrd kaebaja arvates ei ole tema kohta teise isiku poolt andmeid avaldatud sotsiaalmeedias, siis pidi AKI igal juhul järelevalvemenetluse algatama. Kuigi vaielda võib selle üle, mida täpselt sotsiaalmeediaks tuleb nimetada, leiab kohus, et AKI on asjakohaselt viidanud, et ka blogide näol on tegemist ühe sotsiaalmeedia osaga (vormiga).
AKI toob ka põhjendatult välja, et AKI on keeldunud kaebaja avalduse alusel järelevalvemenetluse algatamisest mitte põhjusel, et tegemist on sotsiaalmeediapostitusega, vaid seetõttu, et tegemist ei ole sellise eraelu puutumatuse riivega, kuhu tuleks sekkuda avalikes huvides. Sellest tulenevalt on AKI õiguspäraselt leidnud, et avalik huvi kaebaja avalduse menetlemiseks puudub ning kaebajal on võimalik kasutada muid õiguskaitsevahendeid ehk pöörduda kaebusega maakohtusse. Kaebaja on seda võimalust ka kasutanud näiteks tsiviilasjas 2-18-15649, milles tema hagi rahuldati ja tsiviilasjas nr 2-20-7899, kus tema hagi jäi rahuldamata. Lisaks on osa tsiviilvaidlusi jätkuvalt kohtu menetluses - näiteks tsiviilasi nr 219-8673 M.S.i hagi Osaühingu Digipost ja V.K. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks, kus Riigikohus saatis asja uueks lahendamiseks maakohtule ja kus M.S. nõuab mh vähemalt osaliselt nende samade andmete avaldamise lõpetamist, mille osas ta pöördus taotlusega järelevalvemenetluse läbi viimiseks AKI poole. AKI märgib seejuures õigesti, et tegemist on eelkõige kahe isiku omavahelise tsiviilvaidlusega. Ühtlasi on AKI õiguspäraselt teinud kaalutletud otsuse ja leidnud, et antud juhul esineb järelevalvemenetluse algatamiseks keeldumise alus lähtudes isikuandmete kaitse üldmäärusest (2016/679) ja KorS § 4 lg 2. AKI on asjakohaselt välja toonud, et ei isikuandmete kaitse üldmäärus ega isikuandmete kaitse seadus ei kohusta iga kaebuse alusel järelevalvemenetlust algatama, vaid kaebuse kohta tuleb teha kaalutletud otsus. Kohus leiab, et vaidlustatud otsus on selles osas piisavalt ka põhjendatud. Kohus toob välja, et KorS § 4 lg 2 sätestab, et eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete õiguste ning õigushüvede kaitstus on avaliku korra osa niivõrd, kuivõrd kohtulikku õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada ja ilma korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud ning kui ohu tõrjumine on avalikes huvides. Kohus leiab, et kuivõrd antud juhul ei esine sellist avalikku huvi, mis tingiks järelevalvemenetluse algatamise ning kaebaja saab kasutada ja kasutab tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid oma subjektiivsete õiguste kaitseks ning tema õiguste realiseerimine ei ole kuidagi ka oluliselt raskendatud ilma AKI sekkumiseta, siis oli keeldumine järelevalvemenetluse algatamisest õiguspärane.
10.Arvestades eeltoodut ja seda, et kohus ei ole tuvastanud vaidlustatud AKI 13.06.2022 otsuse nr 2.1.-1/22/1384 tegemisel vastustaja poolt ja selle sisus ühtegi rikkumist, leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendamatu. Kuivõrd tühistamiskaebus on põhjendamatu, siis tuleb jätta rahuldamata ka kaebaja kohustamisnõue.
11.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei esitanud taotlust oma kohtukulude väljamõistmiseks. Seega jäävad kantud menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.