Leonhard Projekt OÜ hagi Osaühingu Express TR vastu 1 194 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.11.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Express TR apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1300,24 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Leonhard Projekt OÜ (registrikood 14748222), seaduslik esindaja LL Kostja (apellant): Osaühing Express TR (registrikood 10308957), lepinguline esindaja Tiia Raudmägi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 13.11.2020 otsus hageja kasuks suurema võlgnevuse kui 504 eurot ja sellelt arvestatud viivise välja mõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta 504 eurot ületava põhivõlgnevuse ja sellelt arvestatud viivise osas hagi rahuldamata. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2.Maakohtu otsus on jõustunud 10,72 eurot ületava viivise nõude rahuldamata jätmise osas.
Lugeda Harju Maakohtu 13.11.2020 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:
3.1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2-20-117808
3.2.Mõista Leonhard Projekt OÜ kasuks Osaühingult Express TR välja põhivõlg 504 eurot ja viivis seisuga 17.06.2020 4,08 eurot.
3.3.Mõista Leonhard Projekt OÜ kasuks Osaühingult Express TR välja viivis põhivõlalt (504 eurot) alates 18.06.2020 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhivõla tasumiseni.
3.4.Jätta hagi rahuldamata 504 eurot ületava põhivõlgnevuse ja sellelt arvestatud viivise osas.
3.5.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Leonhard Projekt OÜ esitas 17.06.2020 Harju Maakohtule hagi Osaühingu Express TR vastu võlgnevuse 1194 euro, viivise 39,99 euro ja täiendava viivise saamiseks.
2.Kostja on tellinud hagejalt kaks tööd: 1) Püü 6/1-7, Tallinn (edaspidi Püü tn objekt) kasutusloa taotlus. Hageja esitas nõude tasuda vaid mõõdistusprojekti osa eest (504 eurot), lugedes ehitusauditi ja projektijuhtimise töö tasutuks ettemaksu arvelt (470 eurot), kuna ilma täiendava infota pole võimalik töid lõpetada; 2) Kelluka 11, Tallinn (edaspidi Kelluka 11) esimese korruse eskiisprojekt. Töö on tellitud mahus täies ulatuses teostatud ja selle tulem paberkandjal kostjale üle antud. Suuline kokkulepe selle töö osas oli 690 eurot.
3.25.02.2020 toimunud kohtumisel andis kostja hagejale üle Kelluka 11 joonised, teostati Püü 6/1-7 ülevaatus. 27.02.2020 tellis hageja Kelluka 11 jooniste koopia. 27.02.-04.03.2020 toimusid poolte vahel läbirääkimised hinna ja tööde mahu osas ning pooled sõlmisid suusõnalise kokkuleppe Kelluka 11 töö hinnas 690 eurot. 03.03.2020 toimus Püü tn objekti mõõdistus, kohtumisel teatas Andres Paluoja, et tööde tellijaks on kostja. Vaadati üle Kelluka 11 eskiisi kavand ja tehti sellesse parandusi. 04.03.2020 leppisid hageja ja kostja kokku Püü tn objekti lõplikus hinnas. 23.03.2020 lubas kostja nädala lõpuks esitada Püü tn objekti geoaluse, hageja esitas ülevaatamiseks Püü tn objekti mõõdistusprojekti ning teatas negatiivse tuleohutusauditi valmimisest. 28.03.2020 palus kostja saata Püü tn objekti mõõdistuse teises digitaalses formaadis.
4.Hageja on nõutud hoolsusega täitnud lepingut Püü tn objekti osas kuni 11.05.2020, tellitud töö jäi lõpetamata tellija süül. Hageja tegi kulutusi, tellides hoone mõõdistusprojekti ning
2-20-117808 teostas projekti juhtimist: suhtles linnaametnikega, vahendas kostjale korstnapühkija ning tuleohutuse auditi tegija, edastas elektriauditi tegijate kontakte. Hageja on koostanud Püü tn objekti negatiivse ehitusauditi, sellega ei ole võimalik kasutusluba taotleda. Positiivse ehitusauditi koostamiseks on kostjal vajalik teostada ümberehitustööd, anda täiendavat teavet ja vormistada täiendavaid dokumente. Positiivse ehitusauditi tegemiseks vajalikud tingimused, andmete ja dokumentide loetelu on korduvalt kostjale edastatud. Kostja ei teavitanud, et tehtud tööd ei ole nõuetekohased, kostja ei katkestanud lepinguid ega teatanud tööde peatamise vajadusest. Kostja ei vaidlustanud esitatud arveid.
5.Kelluka 11 kinnistu omandisuhe ei mõjuta asjaolu, et töö tellis kostja. Poolte vahel oli sõlmitud suuline leping ning töö oli kostjale esitatud. Kostja ei öelnud, et töödel on erinevad tellijad. Hageja eeldas heas usus, et esitatud väide on tõene ja kostjal on õigus töö tellida. Kostja väide, et telliti I korruse digitaliseerimine on väär. Kostja ei tellinud hagejalt ainult esimese korruse plaani digitaliseerimist. Telliti I korruse ümberehitusprojekt. Ümberehitusprojekt eeldab lisaks esimese korruse plaani digitaliseerimisele ka muudatusprojekti koostamist, kus on arvesse võetud ehitise konstruktiivseid omadusi. Kelluka 11 tellimusest loobumisest ei ole kostja teatanud. Kostjale oli esitatud joonised paberkandjal, kuna kostja ei nõudnud digitaalsete jooniste esitamist.
6.Hageja on esitanud kostjale arve nr 29 summas 504 eurot ja nr 30 summas 690 eurot. Kostja nimetatud arveid tasunud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista perioodi 12.04-17.06.2020 eest viivise summas 39,99 eurot ja täiendava viivise 0,05 % päevas alates 18.06.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
7.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole tellinud hagejalt Kelluka 11 korruseplaani. Eraisik PP, kui Kelluka tee 11 I korruse omanik ja hageja pidasid läbirääkimisi Kelluka tee 11 hoone esimese korruse jooniste digitaliseerimise osas. Kokkuleppele nad ei jõudnud, kuna hageja küsis selle töö eest väga kõrget hinda. Seega on hagi esitatud vale isiku vastu. Kelluka tee 11 osas puudub igasugune tööde kokkulepe ning hageja 14.04.2020 väljastatud arve nr 30 Kelluka tee 11 korruseplaani eest, 690 eurot, on õigustamatu. Kostja vaidlustas eelnimetatud arve 12.05.2020 e-kirjas, millele hageja ei vastanud. Kostja järeldas sellest, et hageja on mõistnud, et kostja huvi on ainult kokku lepitud Püü tn 6/1-7 tööde teostamine. 03.03.2020 kohtumisel küsis PP pakkumist Kelluka tee 11 „muudatusprojekti eskiisile“. Hageja esitas kostjale 14.04.2020 arve aga „korruseplaani eest“ ning 13.10.2020 väidab hageja kohtule saadetud arvamuses, et Kelluka tee 11 asuvale hoonele on teostatud „ümberehitusprojekt“. Kuna hageja ei ole saatnud Kelluka tee 11 hinnapakkumist, puudus kostjal võimalus selle kinnitamiseks, ühtlasi on võimatu loobuda tellimusest, milles pole kokku lepitud.
8.Vale on hageja väide jooniste toomisest postkasti, aadressile Püü 6/1-7. Postkastis ei olnud mingeid dokumente. Töö sisu oli joonise digitaliseerimine, mis tähendab, et valminud töö tuleb saata digitaalses vormis. Hageja esindaja tegi kostjale tööde osas korduvalt hinnapakkumisi, lõpuks lepiti kokku hinnas 1 566 eurot. Ettemakse pidi olema 30 % ehk 470 eurot ja selle summa on kostja tasunud 04.03.2020. Pooled leppisid kokku, et tööd tehakse 3 kuu jooksul. Hageja ei saanud töödega hakkama. Hageja esitas mõõdistusprojekti pdf formaadis, kuigi pidi esitama dwg formaadis.
9.Hageja esitas kostjale üllatuslikult kaks täiendavat arvet. Kostja leidis, et need on täiesti põhjendamatud ja saatis selle kohta hagejale ka e-kirja. Kuna hageja maikuu jooksul kostja kirjale ei reageerinud, otsustas kostja tellida töö teiselt tegijalt. Kostja sai sobiva
2-20-117808 hinnapakkumise Ehitusload 24 OÜ-lt ja tellis neilt töö tegemise. Kuna kostja pidi hageja puuduliku töö tõttu tellima töö teiselt isikult, saatis kostja pärast eeltoodud töö tegemist hagejale lepingust taganemise avalduse 05.08.2020. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1194 eurot, viivise seisuga 17.06.2020 10,72 eurot ja viivise protsendina põhivõlalt (1 194 eurot) alates 18.06.2020 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus 97,6% ulatuses kostja kanda ja 2,4% ulatuses hageja kanda.
11.Pooled saavutasid hiljemalt 04.03.2020 kokkuleppe töövõtulepingu olulistes tingimustes, milleks olid hageja hinnapakkumises näidatud tööd kasutusloa saamiseks Püü tn objektile ja kokkulepitud tasu 1 566 eurot, mis ei sisalda käibemaksu. Töö sisuks oli Püü tn objektile kasutusloa väljastamiseks vajamineva dokumentatsiooni koostamine. Hinnapakkumises kokkulepitud tööde hind oli 1556 eurot, millest hoone mõõdistusprojekt 504 eurot, kasutuseelne ehitusaudit 820 eurot ja projekti juhtimine (suhtlemine eriosade inseneridega, töö koordineerimine, suhtlemine KOV-ga, EHR-i laadimine jm) 242 eurot.
12.Hageja koostas Püü tn objekti mõõdistusprojekti ja esitas selle kostjale tutvumiseks, ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks. Hageja esitas tööd kostjale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks kõigepealt 23.03.2020 ja seejärel kostja palvel ümbersalvestatult 30.03.2020. Kohus tuvastas, et sel kuupäeval hiljemalt sai kostja mõõdistusprojekti kätte. Kostja on vastuses hagile kinnitanud mõõdistusprojekti kättesaamist pdf formaadis.
13.Mõõdistusprojekti koostamine ja selle heakskiitmine kostja poolt oli hoone ehitusauditi koostamise eelduseks. Samuti oli positiivse ehitusauditi koostamise eelduseks eriosade (elekter, tuleohutus) auditite, korstnapühkija akti saamine (vajadusel eelnevalt ehitustöid tehes) ja ehitusjärgse geodeesia valmimine, mis ei olnud hinnapakkumise ja e-kirjavahetuse kohaselt hageja kohustuste hulgas. Kostja poolt nõutavateks tegudeks oli eelloetletud täiendavate dokumentide hankimine ning juhiste andmine hagejale mõõdistusprojekti heakskiitmise näol. Puudub vaidlus selle üle, et kostja neid tegusid ei teinud ja juhiseid ei andnud. Hageja küsis kostjalt pärast 30.03.2020 e-kirjaga mõõdistusprojekti saatmist sellele heakskiitu ning andis kostjale mitu täiendavat tähtaega juhiste andmiseks, kuid kostja sellele ei reageerinud.
14.Maakohus asus seisukohale, et hageja 06.05.2020 nõudekirja näol oli sisuliselt tegemist hageja poolt Püü tn objekti osas viimase täiendava tähtaja andmisega kostjapoolsete juhiste andmiseks ja dokumentide esitamiseks kuni 11.05.2020 ning täiendava tähtaja mittejärgimisel sõlmitud töövõtulepingu ülesütlemisega alates 12.05.2020 (s.t leping kehtis kuni 11.05.2020). Kohus luges selle kostja poolt kätte saaduks hiljemalt järgmisel tööpäeval ehk 07.05.2020. Kostja ei ole vastu vaielnud selle kättesaamisele. Seega olid täidetud formaalsed eeldused lepingust taganemiseks. Samuti esinesid materiaalsed alused lepingust taganemiseks VÕS § 652 lg 2 alusel.
15.Tõendatud ei ole kostja väide, et Püü tn objekti osas lepiti kokku tööde tegemine 3 kuu jooksul. Põhjendatud ei ole kostja vastuväide, et juba märtsikuus selgus, et hageja ei saa töödega hakkama. Kostja tegi etteheiteid seoses dokumentidega, mille hankimise kohustus ei olnud hagejal tulenevalt hinnapakkumisest, nagu korstnapühkija akt ja tuleohutuse audit. Esmakordne pretensioon on esitatud kostja poolt 12.05.2020 e-kirjaga, s.o pärast seda, kui hageja oli töövõtulepingu üles öelnud. Asjaolu, kas või millistel tingimustel sõlmis kostja samade tööde
2-20-117808 tegemiseks uue lepingu kolmanda isikuga, ei oma antud juhul tähtsust, sest see ei tõenda hageja poolt lepingu rikkumist.
16.VÕS § 652 lg 3 sätestab, et kui tellija vastuvõtuviivitus tekkis tellija süü tõttu, võib töövõtja lepingu ülesütlemisel nõuda kogu kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud summa, mille ta hoiab lepingu ülesütlemise tõttu kokku kulude osas või omandab oma tööjõu teistsuguse kasutamisega või oleks võinud mõistlikult omandada. Antud asjas tekkis kostja vastuvõtuviivitus kostja enda süü tõttu. Kostja ei ole esitanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis takistanuks tal anda hagejale juhiseid töödega edasiliikumiseks või selleks täiendavaid dokumente. Hagejal on vastavalt VÕS § 652 lg 2 õigus nõuda kostjalt tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Mõõdistusprojekt on teostatud, hageja poolt nõutud 504 eurot vastab hinnapakkumises kokkulepitud tasule ning selle summa väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Hageja on öelnud, et esialgselt saadetud pdf failid on kasutatavad ka dwg vormingus, samuti on ta nõutud summa tasumisel olnud valmis dwg failid ka eraldi saatma.
17.Põhjendatud ei ole kostja arvamus lugeda nimetatud nõue ettemaksu arvelt (osaliselt) kaetuks. Hageja on tõendanud, et osaliselt on ta valmis teinud ka hoone ehitusauditi, kohtu hinnangul vähemalt 75% ulatuses. Ehitusauditi kokkulepitud maksumus oli 820 eurot, millest 75% moodustab 615 eurot, mis ei kata täielikult tehtud ettemaksu. Seega kuulub hagi Püü tn objekti osas esitatud tasu nõude osas täielikult rahuldamisele. Hageja nõue muutus VÕS § 652 lg 3 alusel sissenõutavaks alates töövõtulepingust taganemisest, s.o alates 12.05.2020.
18.Tunnistaja YY kirjaliku kinnitusega on tõendatud poolte vahel suulise töövõtulepingu sõlmimine Kelluka 11 esimese korruse muudatusprojekti koostamiseks hinnaga 690 eurot. Tähtsust ei oma, kes on Kelluka 11 omanikuks ja kui suures osas. Tunnistaja kirjaliku kinnitusega on tõendatud, et PP soovis töövõtulepingu sõlmida kostja, mitte enda kui eraisiku nimel. Lisaks nähtub poolte e-kirjavahetusest, et hageja on korduvalt esitanud kostjale infot ja/või palunud tagasisidet Kelluka 11 objektiga seoses. Kostja ei ole kordagi vaielnud hageja kirjadele vastu Kelluka 11 objekti tööde tegemise osas ega avaldanud, et mingit lepingut ei ole hagejaga Kelluka 11 objekti osas tööde tegemiseks sõlmitud.
19.Hageja on tõendanud tunnistaja YY kirjaliku kinnitusega, et joonised viidi kostjale Püü 6/1-7 postkasti 28.03.2020. Samuti nähtub hageja poolt esitatud e-kirjadest, et selline jooniste üleandmise viis oli poolte vahel kokku lepitud. Kostjal oli sellest hetkest mõistlik aeg joonistega tutvumiseks ja võimalikest mittevastavustest teada andmiseks (VÕS § 644 lg 1). Kohtu hinnangul on mõistlik tähtaeg antud juhul maksimaalselt 7 päeva, mis kuluks keskmisel isikul sarnaste mitte eriti keerukate ega mahukate dokumentide läbivaatamiseks ja nende osas seisukoha kujundamiseks. Kostja mingeid vastuväiteid ei esitanud ega mittevastavusi välja ei toonud. Hageja andis kostjale 08.04.2020, 14.04.2020 ja 27.04.2020 e-kirjadega täiendavalt võimaluse Kelluka 11 objekti töö osas parandusettepanekute tegemiseks. Kostja nendele ei reageerinud. Kohus luges Kelluka 11 objekti tööd kostja poolt vastuvõetuks VÕS § 638 teise lause alusel alates 05.05.2020 (täiendava mõistliku tähtaja, 7 päeva, möödumisel arvates 27.04.2020 esitatud viimasest hageja e-kirjast tööde vastuvõtmiseks). Kuna tööd loeti kostja poolt vastuvõetuks, siis oli kostjal kohustus tõendada, et tööd ei vastanud lepingu tingimustele. Kostja seda teinud ei ole.
20.Kohtu hinnangul ei ole tõendatud poolte kokkulepe viivise määra 0,05% viivitatud summalt päevas rakendamiseks. Seetõttu kuulub kohaldamisele VÕS § 113 lg 1 järgne viivise määr 8% viivitatud summalt aastas. Lähtudes nõuete sissenõutavaks muutumise ajast, kuulub hageja viivise nõue kuni 17.06.2020 rahuldamisele summas 10,72 eurot.
2-20-117808 Apellatsioonkaebus
21.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
22.Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi, samuti vääralt kohaldanud materiaalõigust ja ebaõigesti hinnanud tõendeid. Samuti ei ole maakohus arvesse võtnud kõiki kostja väiteid.
23.YY kirjalikku seletust ei saa käesolevas asjas arvestada tõendina. YY on hageja töötaja. Tunnistaja ei või olla tutvunud kohtuasja materjalidega, et tagada tema erapooletus, kuid ilmselgelt on tunnistaja kirjalik seletus kirjutatud pärast kostja vastuse saamist kostja vastuväidete ümberlükkamiseks. Tõendite käsitlust ei tohiks muuta ka asjaolu, et tegu on lihtmenetlusega, sest sellisel juhul saaks igas lihtmenetluses hageja tekitada omale soovi kohaseid tõendeid suvaliste tunnistajate seletustega.
24.Kostja on hageja arvele nr 29 summas 504 eurot vastu vaielnud telefoni teel, lisaks saatnud 12.05.2020 e-maili teel teate töös esinenud puudustest ja soovi leping lõpetada ning 05.08.2020 taganemisavalduse koos sooviga saada tagasi ka ettemaks. Kohus ei ole oma põhjendustes neid asjaolusid ja kostja esitatud tõendeid arvestanud, vaid on lugenud alusetult lepingu ülesütlemise avalduseks hoopis hageja 06.05.2020 e-kirja. Selle kirja eesmärk on vaid võla tasumise nõudmine. Poolte vaheline leping lõppes hoopis kostja poolt lepingust taganemisega. Juhul, kui kohus ei loe kostja taganemist kehtivaks, vaid loeb lepingu lõppenuks pärast osade tööde tegemist, peaks hageja nõude summas 540 eurot igal juhul tasaarveldama ettemaksuga 470 eurot.
25.Kohus ei ole oma käsitlenud ka asjaolusid, et kostja arvates on hageja toime pannud kelmuse, kui hakkas kasutusloa saamiseks esitama kostjale täiendavaid nõudeid, nt et ridaelamu ei vasta tuleohutuse nõuetele ja kordategemine maksab üle 1000 euro ja tasuda tuleb sularahas.
26.Samuti ei vasta tõele otsuse punktis 8.6.1. toodu, et kohustused jagunesid poolte vahel. Kostja pidi üksnes otse tasuma tegelikele tööde tegijatele.
27.Ehitusauditi esilehele on pandud 11.05.2020 kuupäev, kuid arve nr 29 on tehtud 08.04.2020 ja lisaks on auditi teise lehel andmete ribal 12.10.2020 kuupäev. Kui dokument oleks olnud valmis varem kui hageja täiendava seisukoha tähtaeg, siis ei oleks saanud sinna selliseid kuupäevi tekkida.
28.Eluliselt ei ole usutav, et Kelluka 11 tööde tegemises lepiti suuliselt kokku, kuna tegemist on niivõrd suure summaga. Seejuures tegi hageja Püü tn objekti osas kirjaliku hinnapakkumise. Kelluka 11 osas ei ole hinnapakkumist tehtud. Kohus ei ole ka arvestanud kostja vastuväidet, et Kelluka tee 11 osas pidas läbirääkimisi hagejaga PP kui eraisik, seega on hagi esitatud vale isiku vastu. PP kui eraisik kaalus Kelluka tee 11 I korruse jooniste digitaliseerimise tellimist ja töö oleks tulnud saata igal juhul e-maili teel. Seda hageja teinud ei ole. Hageja on arvele nr 30 kirjutanud töö sisuks „korruseplaan“ ja räägib e-kirjades muudatusprojektist, kuid kohtule on esitatud üksnes ühel lehel joonis paberkandjal, mis ei ole käsitletav muudatusprojektina.
29.Samuti ei ole mingeid muid hageja tehtud jooniseid Kelluka tee 11 osas kostja saanud ka enda postkasti. Tavapäraselt posti tänapäeval praktiliselt ei tule ja kui kostja käis aprilli esimeses pooles postkasti vaatamas, oli postkasti lukk lõhutud ja hageja pidi seda parandama.
2-20-117808 Postkast asub avalikul tänaval ja sellele pääsevad ligi kõik kõrvalised isikud, kohus ei ole otsuses ka seda asjaolu käsitlenud. Vastustaja seisukoht
30.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada hageja kasuks suurema võlgnevuse kui 504 eurot ja sellelt arvestatud viivise välja mõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta 504 eurot ületava põhivõlgnevuse ja sellelt arvestatud viivise osas hagi rahuldamata. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Maakohtu otsus on jõustunud 10,72 eurot ületava viivise nõude rahuldamata jätmise osas.
32.Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et hagi kuulub rahuldamisele Kelluka 11 objekti osas. Püü tn objekti töid puudutava hageja nõude on maakohus õigesti rahuldanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduste ja põhjendustega selles osas ning neid ei korda. Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt Püü tn objektiga seotud lepinguga seonduvat ja seejärel esitab põhjendused Kelluka 11 objekti osas, vastates ühtlasi apellatsioonkaebuse väidetele.
33.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tellis hagejalt Püü tn objekti kasutusloa saamiseks vajaliku dokumentatsiooni koostamise ning muuhulgas oli hageja kohustuseks mõõdistusprojekti ja ehitusauditi koostamine ning projekti juhtimine (suhtlemine eriosade inseneridega, töö koordineerimine, suhtlemine KOV-ga, EHR-i laadimine jm). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja esitas kostjale nimetatud tööde teostamiseks hinnapakkumise summas 1 566 eurot ning kostja tasus 04.03.2020 ettemakse 470 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas leping lõppes hageja poolse ülesütlemisega või kostja taganemisega. Samuti on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus tehtud tööde eest saada tasu kostja poolt ette makstud 470 eurole lisaks 504 euro ulatuses.
34.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja 06.05.2020 e-kirja ei saa käsitleda poolte vahelise töövõtulepingu ülesütlemisavaldusena. Hageja märkis antud e-kirjas, et on andnud kostjale tähtaegu töödega edasi minemiseks, kuid kostja ei ole hageja pöördumistele reageerinud. Samuti märkis hageja, et soovib tehtud tööde eest tasu saamist, vastasel juhul pöördub inkassofirma poole või kohtusse (tl 59). Kolleegium leiab, et selle kirja eesmärk ei ole üksnes võla tasumise nõudmine, vaid sellest nähtub hageja soov edasiselt lepingulisi suhteid kostjaga mitte omada, kuna kostja on rikkunud oluliselt lepingut. Eeltoodust tulenevalt on õige maakohtu järeldus, et hageja on 06.05.2020 kirjaga 11.05.2020 poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu üles öelnud. Seega ei pidanud maakohus hindama, kas kostja on 05.08.2020 poolte vahel sõlmitud lepingust taganenud.
35.VÕS § 652 lg 1 sätestab, et kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles
2-20-117808 öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Hageja poolt kostjale saadetud hinnapakkumises kokkulepitud tööde hind oli 1556 eurot, millest hoone mõõdistusprojekt 504 eurot, kasutuseelne ehitusaudit 820 eurot ja projekti juhtimine (suhtlemine eriosade inseneridega, töö koordineerimine, suhtlemine KOV-iga, EHRi laadimine jm) 242 eurot (tl 39). Pooled ei vaidle, et sellises mahus oli poolte vahel sõlmitud kokkulepe hageja poolt tööde teostamiseks Püü tn objektiga seoses. Kostja ei vaidle vastu sellele, et on hagejalt saanud pdf formaadis mõõdistusprojekti. Kostja väidab, et ta tellis mõõdistusprojekti dwg mitte pdf formaadis. Kuna hageja poolt esile toodust ei nähtu, et pooled oleksid mingis konkreetses formaadis mõõdistusprojekti koostamises kokku leppinud ja hageja esitas poolte vahelise kokkuleppe tõendamiseks hinnapakkumise, millest dokumendi formaati ei nähtu, pidi kostja tõendama oma väidet teistsuguse kokkuleppe kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu ühestki tõendist, et pooled oleksid mingis konkreetses formaadis mõõdistusprojekti koostamises kokku leppinud. Seega on hageja täitnud lepingust tuleneva kohustuse mõõdistusprojekti üleandmiseks ning hagejal on õigus nõuda kostjalt selle eest tasu.
36.Kostja leiab, et juhul, kui kohus ei loe kostja taganemist kehtivaks, vaid loeb lepingu lõppenuks pärast osade tööde tegemist, peaks hageja nõude summas 540 eurot tasaarveldama ettemaksuga 470 eurot. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Pooled ei vaidle selle üle, et Püü tn objekti osas hõlmas poolte kokkulepe nimetatud objekti ehitusauditi koostamist hageja poolt. Hageja esitas kohtule kostja jaoks valmistatud ehitusauditi 11.05.2020 kuupäevaga. Kolleegiumi hinnangul on asjakohatud kostja väited selle kohta, et nimetatud dokument on koostatud 12.10.2020. Ehitusauditi prinditud versiooni ülaservas nähtub tõesti nimetatud kuupäev (tl 183-194), kuid ringkonnakohus peab põhjendatuks hageja selles osas antud selgitust, et kuupäev dokumendi ülaserva tekkis dokumendi välja printimisel vastavalt printimise kuupäevale. Seda järeldust kinnitab asjaolu, et dokument esitati kohtule 13.10.2020 ehk siis järgmisel päeval. Seega saab lähtuda sellest, et ehitusaudit on koostatud 11.05.2020. Hageja väitel on tegemist dokumendi projektiga, töö on lõpule viimata ja selle põhjustas kostja käitumine. Hageja poolt kostjale saadetud 27.02.2020 e-kirjast nähtub, et hoone ehitusauditi koostamise eelduseks oli mõõdistusprojekti koostamine (tl 45). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et seetõttu oli ehitusauditi lõpuleviimise eelduseks ka mõõdistusprojekti heakskiitmine kostja poolt. Kostja ei ole hageja poolt saadetud küsimustele mõõdistusprojekti osas vastanud. Hageja küsis kostjalt 30.03.2020 e-kirjaga mõõdistusprojekti osas heakskiitu ning andis kostjale mitu täiendavat tähtaega juhiste andmiseks (tl 54-57). Kostja nendele ekirjadele ja täiendavalt antud tähtaegadele ei reageerinud. Kostja väide, et ta vaidles hageja poolt koostatud mõõdistusprojektile vastu telefoni teel, on tõendamata. Mõõdistusprojektile heakskiidu saamine või sellele vastuväidete esitamine on käsitletav tellija juhisena, mille andmata jätmisega kaasneb tellija viivitus VÕS § 652 lg 1 mõttes. Sellise viivitusega rikub tellija ühtlasi ka oluliselt lepingut, mille tõttu on töövõtjal õigus leping üles öelda. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt tehtud töödele vastavat osa tasust. Hageja on esitanud nõude 504 euro tasumiseks seoses Püü tn objekti mõõdistusprojektiga. Kostja on tasunud hagejale ettemaksu 470 eurot, mille arvelt hageja luges kaetuks tehtud ehitusauditi ja projektijuhtimise töö. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hoone ehitusaudit on tehtud valmis 75% ulatuses. Ehitusauditi kokkulepitud maksumus oli 820 eurot, millest 75% moodustab 615 eurot. Seega on ettemaks tasutud hagejale vähemalt ulatuses, mis vastab teostatud töö mahule, millest tulenevalt ei ole põhjendatud kostja väide, et mõõdistusprojekti maksumus tuleks arvestada tasutuks ettemaksu arvel.
37.Kostja hinnangul oleks maakohus pidanud käsitlema ka võimalikke hageja poolt toimepandud kelmuse asjaolusid. Kostja leiab, et hageja pani toime kelmuse, kui hakkas kasutusloa saamiseks esitama kostjale täiendavaid nõudeid, nt et ridaelamu ei vasta tuleohutuse nõuetele ja kordategemine maksab üle 1000 euro ja tasuda tuleb sularahas. Ringkonnakohus ei
2-20-117808 pea neid väiteid käesolevas asjas asjakohasteks. Hageja nõue kostja vastu on tehtud tööde osale vastava tasu saamise nõue. Muude, veel tegemata tööde maksumus ja sellega seotud asjaolud ei oma sellise nõude lahendamisel tähtsust.
38.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et käesolevas asjas ei saa tuvastada poolte vahel kokkuleppe sõlmimist Kelluka 11 objektiga seotud tööde osas. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja eelkõige esile toonud, mis sisuga kokkuleppe pooled sõlmisid. Kostja on viidanud sellele, et hageja väidetest pole võimalik järeldada, millise töö osas kokkulepe sõlmiti. Hageja poolt hagiavalduses märgitu kohaselt oli kokku lepitud tööde sisuks Kelluka 11, Tallinn esimese korruse eskiisprojekt. 13.10.2020 kohtule esitatud arvamuses tugineb hageja sellele, et kostja tellis hagejalt Kelluka 11 I korruse ümberehitusprojekti (tl 172-177). Kolleegiumi hinnangul ei ole eskiisprojekt ja ümberehitusprojekt samatähenduslikud. Lisaks ei ole hageja esile toonud, millal leping sõlmiti. Hagiavalduses on märgitud, et 27.02-04.03.2020 pidasid pooled läbirääkimisi Kelluka 11 objekti hinna ja tööde mahu osas ning sõlmiti suusõnaline kokkulepe töö hinnas 690 eurot. Millist aega sellest peab hageja lepingu sõlmimise ajaks, pole hageja selgitanud. TsMS § 5 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad TsMS § 363 lg 1 p 2 ja § 394 lg 2 p 3 järgi esile tooma pooled. Seega on töövõtulepingu puhul poolel, kes tugineb lepingu sõlmimisele, kohustus esile tuua lepingu sõlmimise asjaolud ja selle tingimused. Samuti ei ole kostja nõustunud hageja väidetega kokkuleppe sõlmimise kohta. Kostja väitel toimusid poolte vahel Kelluka 11 objekti osas läbirääkimised hageja poolt I korruse jooniste digitaliseerimiseks, kuid kokkulepe jäi sõlmimata liiga kõrge maksumuse tõttu. Kostja juhib põhjendatult tähelepanu ka sellele, et kui Püü tn objekti osas saatis hageja kostjale hinnapakkumise, siis Kelluka 11 objekti osas ei ole hageja esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit, millest võiks järeldada lepingu sõlmimist. Ringkonnakohus nõustub kostjaga ka selles, et kostja poolt hageja e-kirjadele vastuvaidlemisest ei saa järeldada poolte vahel lepingu sõlmimist. Hageja on kostjale saatnud mitmeid e-kirju teatega, et Kelluka joonised on valmis ja peaks rääkima. Maakohus leidis, et kostja ei ole kordagi vaielnud hageja kirjadele vastu Kelluka 11 objekti tööde tegemise osas või avaldanud, et mingit lepingut ei ole hagejaga Kelluka 11 objekti osas tööde tegemiseks sõlmitud. Vastu vaidlemata jätmisest ei saa kolleegiumi hinnangul teha järeldust, et kostja oleks tunnistanud poolte vahel kokkuleppe olemasolu. Kuna hageja ei ole esile toonud lepingu sõlmimise olulisi tingimusi, ei tõusetu küsimust hageja väidete tõendamisest. Hagi tuleb Kelluka 11 objekti osas summas 690 eurot jätta rahuldamata.
39.Eelnevast tulenevalt ei ole vajalik hinnata kostja väiteid selle kohta, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Samuti ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda kostja apellatsioonkaebuse väiteid hageja tunnistaja kirjaliku selgituse tõendina kasutamise lubatavuse kohta, kuna nimetatud tõend oli esitatud Kelluka 11 objekti osas kokkuleppe sõlmimise tõendamiseks.
40.Põhivõlgnevuse väiksemas ulatuses väljamõistmise tõttu tuleb vähendada ka hageja põhjendatud viivise ulatust. Püü tn objekti osas muutus nõue 504 eurot sissenõutavaks alates lepingust taganemisest, seega alates 12.05.2020. Viivis 8% aastas kuni 17.06.2020 (37 päeva) sellelt summalt moodustab 4,08 eurot.
41.Põhjusel, et ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas ise uue otsuse, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud jätta hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu menetluskulud maa- ja ringkonnakohtu menetluses TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.