Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-25-99 keelumärge hagejale kindluse, et hagi rahuldamisel on võimalik vara uuesti kostja I omandisse tagasi võita. Alternatiivselt kanda kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kostjale II Tedre Arenduse OÜ (registrikood 16388176) kuuluvale 1⁄2 suurusele kaasomandiosale korteriomandist aadressil xxx, eelmärge hageja kasuks vara omandiõiguse tagasivõitmise hagist tulenevate nõuete tagamiseks ja õigusvaidluse märkus: “AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806) on esitanud I J (isikukood xxx) ja Tedre Arenduse OÜ (registrikood 16388176) vastu hagi tehingu kehtetuks tunnistamise ja vara omandiõiguse tagasivõitmise nõudes.“ Hageja leiab, et arvestades esitatud hagi eesmärki, milleks on vara omandiõiguse tagasivõitmine, tuleb alternatiivselt rakendada hagi tagamise abinõud, mis tagab vara säilimise kostja II omandis ja kolmandate isikute informeerimise, et vara suhtes on esitatud hagiavaldus omandiõiguse tagasivõitmiseks ja sissenõude pööramiseks ühe kaasomaniku osale varast. Selleks on proportsionaalne ja kohane abinõu õigusvaidluse kohta eelmärke kinnistusregistrisse kandmine ja kinnistusraamatusse hagiavalduse kohta märkuse tegemine. Seega saab hageja enda nõuded maksma panna kostja I vastu ning juhul kui kostja II kinnistu kolmandale isikule ära müüb, kehtib lahend ka uue omaniku suhtes, mis tähendab, et hageja ei pea eelduslikult uue omaniku vastu hagi esitama. Seega ei pruugi pelgalt eelmärge iseseisvalt tagada täielikult hageja nõuet olukorras, kus kostja II müüb kinnisasja kolmandale isikule. Hageja on seisukohal, et eelmärke ja märkuse sisse kandmine ei koorma kostjaid ebamõistlikult, kuna ei takista kinnistu eesmärgipärast kasutamist kohtumenetluse ajal, kuid samas annab hagejale kindluse, et kohtuotsust on võimalik täita. Hageja on seisukohal, et eelmärke ja märkuse tegemine täitemenetluses omandiõiguse tagasivõitmise nõude kohta omab preventiivset mõju hoidmaks ära kinnistu võõrandamist ja koormamist ning on põhjendatud. Hageja on korduvat hagi tagamise avaldust täiendanud põhjendustega, et samas hoones müüakse hetkel kahte korteriomandit hindadega 82 990 eurot ja 140 000 eurot. Antud korterite ühe ruutmeetri keskmine hind on 2 607 eurot. Seega, vaidlusaluse 1⁄2 suuruse mõttelise osa väärtus on 85 770,30 eurot. Kostjal on motivatsioon see võõrandada. Hagi tagamine on proportsionaalne, sest enne hageja nõude rahuldamist rahuldatakse eelnevatel järjekohtadel paiknevate hüpoteekidega seonduvad nõuded. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kohaselt tuleb hagi tagamisel kohtul kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud TsMS §-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav (eelkõige TsMS § 371 lg 1, § 423 lg 1, § 428), õiguslikult perspektiivikas (TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2) ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (TsMS § 235 ja § 381 lg 2). TsMS § 377 lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 381 lg 2 kohaselt tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid hagi tagamise avalduses põhistada. Hagi tagamise abinõuna palub hageja seada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa xxx katastritunnusega xxx kantud kostjale II Tedre Arenduse OÜ kuuluvale 1⁄2 suurusele kaasomandiosale korteriomandist, aadressiga xxx, esimesele vabale järjekohale kohtulik käsutamise keelumärge või alternatiivselt märkus õigusvaidluse kohta. 2 (3)

2-25-99 Kohus leiab endiselt, et hagi tagamise taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hoolimata mõnevõrra täiendatud põhjendustest ei ole hageja piisavalt põhistanud hagi tagamise primaarset eeldust (TsMS § 377 lg 2). Hagi tagamine eeldab selliste erakorraliste asjaolude esinemist, mis annavad küllaldase aluse kalduda hageja kasuks kõrvale tsiviilkohtumenetluse poolte võrdsuse põhimõttest ega koormaks liigselt teist menetlusosalist. Lisaks Harju Maakohtu 06.01.2025 kohtumääruses esile toodud põhjendustele märgib kohus, et asjaolu, et samas majas müüakse kahte korterit ei anna alust arvata, et kostja II korteri pahatahtlikult müüki paneb. Pelgalt asjaolu, et kostjale kuulub korteriomandi mõtteline osa ning sarnaseid kortereid müüakse turul, ei veena kohust kostja pahatahtlikkuses. Hageja on ise hagi tagamise avalduses välja toonud, et korteri, aadressiga xxx eeldatav väärtus on 171 540,60 eurot. Hagi rahuldamise korral, tagastatakse kostjale I korteriomand 1⁄2 suuruses mõttelises osas. Sel juhul kostja I korteri 1⁄2 suuruse mõttelise osa väärtus on 85 770,30 eurot. Samas Kostja I võlgnevus on hagejale 1 325,65 eurot (nõue 1005,40 ja täitemenetluse kulu 45,75 eurot). Kohus on seisukohal, et hageja ei ole endiselt piisavalt põhistanud kinnisasja koormamise proportsionaalsust. Hageja rahaline nõue kostja I vastu on võrdlemisi väike. Ehkki hagi on suunatud korteriomandi mõttelise osa võlgniku varasse tagasivõitmisele, realiseerib hageja lõppastmes just nimelt enda rahalist nõuet. Seetõttu peaks olema kohtu hinnangul pööratud erilist tähelepanu põhjendustele, mis õigustaksid realiseeritavast varalisest õigusest märkimisväärselt suurema väärtusega kinnisasja käibe piiramist. Hageja ei ole seda piisavalt teinud, st täidetud ei ole ka TsMS § 378 lg 4 tingimused. Ülaltoodud põhjendusi rahuldamata.

arvestades

jätab

kohus

hagi

tagamise

taotluse

Hagi tagamata jätmise määrus ei ole edasi kaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.