Appoint Invest AS hagi Mutual Properties OÜ vastu Mutual Properties OÜ 09.07.2019 ja 16.09.2019 osanike otsuste vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.11.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Mutual Properties OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Appoint Invest AS (registrikood 10491677), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Kostja (apellant) Mutual Properties OÜ (registrikood 14007744), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 05.05.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Muuta Harju Maakohtu 27.11.2020 otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata.
2.Mutual Properties OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Mutual Properties OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-19-15787 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Appoint Invest AS (hageja) esitas 09.10.2019 Harju Maakohtule hagi Mutual Properties OÜ (kostja) vastu Mutual Properties OÜ 09.07.2019 ja 16.09.2019 osanike koosolekute otsuste tühisuse tuvastamiseks, kehtetuks tunnistamiseks ning kehtivuse tuvastamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja osanik ja hagejale kuuluv osa moodustab 49% kostja osakapitalist, teine osanik on UPP & CO AIA 7 OÜ, kelle osalus on 51%. Kostja juhatusse kuuluvad TR, MT ja HN, kes kõik on enamusosanikuga seotud isikud. Kostja põhikirja kohaselt on mõlemal osanikul õigus oma kandidaadi määramiseks juhatusse ning teisel osanikul on kohustus hääletada sellise kandidaadi poolt.
3.09.07.2019 toimus kostja osanike koosolek. - Päevakorrapunkt 3 oli kostja juhatuse liikmete arvu määramine. Hageja oli esitanud otsuse eelnõu, mille kohaselt kostja juhatuse liikmete arvuks määratakse 2-4 liiget ja juhatus moodustataks 3-liikmelisena. Enamusosanik hääletas hageja eelnõu vastu. - Päevakorrapunkt 4 oli juhatuse liikmete valimine. Enne hääletamist juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et vastavalt osanike 03.07.2017 otsusele on kostja juhatus 4-liikmeline, mistõttu on juhatuses üks vakantne koht. Koosoleku juhataja asus seisukohale, et vastavalt kostja osanike 12.07.2017 otsusele on juhatus 3-liikmeline, mistõttu vakantseid kohti pole. Seoses kohtade puudumisega juhatuse liikme valimist hääletamisele ei pandud. - Päevakorrapunkt 6 oli õigusarvamuse tellimine kostja juhatuse liikmete TR ja MT tegevuse õiguspärasuse hindamiseks, hageja hääletas nimetatud otsuse poolt. Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 177 lg-st 1 ei olnud enamusosanikul nimetatud küsimuse otsustamisel hääleõigust, kuid koosoleku juhataja arvestas ka enamusosaniku häälega. Seetõttu kajastab protokoll ebaõigesti justkui õigusarvamuse tellimise otsust ei oleks vastu võetud.
4.16.09.2019 toimus kostja osanike koosolek. Päevakorras oli kaks punkti, mis oma sõnastuselt ja sisult olid identsed 09.07.2019 koosoleku päevakorrapunktidega 3 ja 4, s.o juhatuse liikmete arv ja juhatuse liikmete valimine. 16.09.2019 koosolekul tehti samasugused otsused nagu 09.07.2019.
5.Hageja leiab, et 09.07.2019 osanike koosoleku otsus 3A ja 16.09.2019 otsus 1A, s.o mitte määrata kostja juhatuse liikmete arvuks 2-4 liiget, on vastuolus kostja põhikirja p-ga 6.3, kuna juhatuse liikmete arvu suurendamata jätmisel ei ole võimalik valida hageja esindajat kostja juhatusse. Kui otsuse üle on hääletanud õiged isikud, siis on tegemist vaidlustatava otsusega isegi juhul, kui otsuse vastuvõtmiseks ei antud piisavalt poolthääli. HN ei ole hageja esindaja. 09.07.2019 osanike koosoleku otsus 6A õigusarvamuse tellimise kohta on vastuolus seadusega, sest otsuse vastuvõtmisel ei piiratud enamusosaniku hääleõigust. 09.07.2019 võeti vastu otsus õigusarvamuse tellimiseks, kuna hageja hääletas selle otsuse poolt ning enamusosaniku häält ei oleks tohtinud arvestada. Kostja etteheited selle kohta, kuidas hageja ei teosta oma õiguseid
2-19-15787 heas usus, on põhjendamatud. Tegelikult on hageja enamusosaniku poolt kostja juhtimisest eemale tõrjutud ning hagejat hoitakse pahatahtlikult infosulus.
6.Hageja palub 28.04.2020 täpsustatud nõudes: 1) tunnistada kehtetuks kostja 09.07.2019 osanike koosoleku otsused nr 3A ja 6A ning 16.09.2019 osanike koosoleku otsus nr 1A; 2) tuvastada, et kostja 09.07.2019 osanike koosolek on vastu võtnud järgmise otsuse: „Tellida õigusarvamus osaühingu juhatuse liikmete TR ja MT tegevuse õiguspärasuse hindamiseks. Ühtlasi peab õigusarvamus andma hinnangu, kas TR ja MT tegevus on tekitanud osaühingule kahju. Volitada AL osaühingu nimel tellima õigusarvamust Advokaadibüroost Supremia (registrikood 12745834).“ Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
8.09.07.2019 ja 16.09.2019 osanike koosolekud ei võtnud vastu otsuseid 3A ja 1A, mistõttu vastavaid otsuseid ei ole võimalik ka vaidlustada. Hageja esindajana tegutseb kostja juhatuses HN. Kui see ka nii ei oleks, ei mõjutaks see otsuste 3A ja 1A kehtivust. Vaidlustatavad otsused ei mõjuta hageja põhikirja p 6.3 tulenevat õigust kandidaadi pakkumiseks juhatuse liikme positsioonile.
9.Kostja ei nõustu, et enamusosanikul ei olnud hääleõigust õigusarvamuse tellimise otsustamiseks. ÄS § 177 lg 1 ei kohaldu, sest MT ja TR ei ole koos ega eraldi enamusosaniku üle kontrolli omavateks isikuteks. Samuti ei ole mõlemad enamusosaniku esindajad ÄS § 177 lg 1 tähenduses. Kostja ja enamusosaniku vahel ei ole majanduslike huvide konflikti, mille vältimine on ÄS § 177 lg 1 eesmärgiks.
10.Etteheited, millega hageja on põhjendanud õigusarvamuse tellimise vajadust, ei ole põhjendatud, vaid viitavad sellele, et hageja ei tegutse heas usus. Põhjendamatu ja äärmiselt kuluka õigusauditi tegemise nõudmine olukorras, kus hageja ei suuda mistahes kahtlusi isegi mitte põhistada, heauskseks käitumiseks ei kvalifitseeru. Hüpoteek, mille seadmist hageja ette heidab, tagab hageja enda kohustusi ning ülekanne 140 000 eurot on tehtud hagejale. Kuna hageja soovib õigusarvamuse tellimist kogu perioodi kohta, mille kestel TR ja MT on juhatuse liikmetena tegutsenud, on hageja tahe sisuliselt suunatud erikontrolli läbiviimisele. Erikontrolli otsustamisel ÄS § 177 lg 1 sätestatud hääletamispiirangud ei kohaldu. Hageja üritab kõrvale hiilida ÄS § 191 regulatsioonist.
11.ÄS § 177 lg 1 tuleks jätta kohaldamata ka hea usu põhimõttest tulenevalt. Hageja arvates tuleks õigusarvamus koostada kostja kulul. Võttes arvesse hageja soovitud mahtu, oleks kulu 80 000–100 000 eurot, vastavas ulatuses tekiks kostjal kahju seoses sisutühja ja ebavajaliku arvamuse koostamisega. Kahju hüvitamist ei saaks nõuda hagejalt, sest hageja on sisuliselt maksejõuetu.
12.Tuvastusnõue tuleks jätta rahuldamata, kuna tahteavaldust ei saa kohustada andma tagasiulatuvalt. Maakohtu otsus
13.Harju Maakohus rahuldas 27.11.2020 otsusega hagi osaliselt. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tunnistada kehtetuks kostja 09.07.2019 osanike koosoleku otsused nr 3A ja 6A ning 16.09.2019 osanike koosoleku otsus nr 1A. Maakohus tuvastas, et kostja 09.07.2019
2-19-15787 osanike koosolek on vastu võtnud järgmise otsuse: „Tellida õigusarvamus osaühingu juhatuse liikmete TR ja MT tegevuse õiguspärasuse hindamiseks. Ühtlasi peab õigusarvamus andma hinnangu, kas TR ja MT tegevus on tekitanud osaühingule kahju. Volitada AL osaühingu nimel tellima õigusarvamust Advokaadibüroost Supremia (registrikood 12745834).“ Menetluskulud jättis maakohus 5/6 osas hageja kanda ja 1/6 osas kostja kanda.
14.Koosolekute protokollidest nähtuvalt oli 09.07.2019 koosoleku päevakorrapunktiks 3 ja 16.09.2019 koosoleku päevakorrapunktiks 1 kostja juhatuse liikmete arvu määramine. Mõlemal koosolekul on versioonina A pandud hääletusele analoogse sisuga otsuse eelnõud, s.o määrata kostja juhatuse liikmete arvuks 2-4 liiget. Kostja põhikirja p 5.5 kohaselt on osanike koosoleku otsus vastu võetud juhul, kui kõik osanikud nõustuvad sellise otsusega ühehäälselt sõltumata osaluse proportsioonist. Protokollide kohaselt anti eelnõu poolt 49% ning vastu 51% häältest. Mõlemas protokollis on märgitud, et otsust vastu ei võetud. Hageja soovib kehtetuks tunnistada otsust mitte määrata kostja juhatuse liikmete arvuks 2-4 liiget.
15.Maakohus ei nõustunud hagejaga, et olukorras, kus on otsustatud otsust mitte vastu võtta, on võimalik asuda seisukohale, et vastu on võetud hääletamisele pandust vastupidise sisuga otsus, ning seda vaidlustada. Otsus saab olla vastu võetud juhul, kui see on pandud hääletusele (ÄS § 174 lg 1). Protokollidest ei nähtu, et oleks hääletatud otsust „mitte määrata kostja juhatuse liikmete arvuks 2-4 liiget“, mistõttu ei saa ka osanikud olla sellist otsust vastu võtnud. Kehtetuks tunnistada ei ole võimalik otsust, mida ei ole vastu võetud. Seetõttu jättis maakohus rahuldamata hageja nõuded tunnistada kehtetuks 09.07.2019 osanike koosoleku otsus 3A ning 16.09.2019 osanike koosoleku otsus 1A.
16.09.07.2019 osanike koosoleku protokollist nähtuvalt oli päevakorrapunkt 6 õigusarvamuse tellimine kostja juhatuse liikmete TR ja MT tegevuse õiguspärasuse hindamiseks. Eelnõuna A on hääletatud järgmist: „tellida õigusarvamus osaühingu juhatuse liikmete TR ja MT tegevuse õiguspärasuse hindamiseks. Ühtlasi peab õigusarvamus andma hinnangu, kas TR ja MT tegevus on tekitanud osaühingule kahju. Volitada AL osaühingu nimel tellima õigusarvamust Advokaadibüroost Supremia“. Protokolli kohaselt hääletas 6A poolt 49% ja vastu 51% häältest. Kohus leidis, et olukorras, kus otsustati otsust mitte vastu võtta, ei ole võimalik asuda seisukohale, et vastu võeti vastupidise sisuga otsus. Seetõttu jättis kohus rahuldamata hageja nõude tunnistada osanike 09.07.2019 koosoleku otsus 6A kehtetuks.
17.Pooled vaidlesid, kas enamusosaniku hääleõigus oli 6A otsustamisel ÄS § 177 lg 1 alusel piiratud. Maakohus tuvastas äriregistri väljavõtte alusel, et MT on kostja enamusosaniku UPP & CO AIA 7 OÜ juhatuse liige, s.o osaniku seaduslik esindaja. Otsuse eelnõu 6A puudutas mh selle hindamist, milline on olnud MT tegevus kostja juhatuse liikmena. Tulenevalt ÄS § 177 lg 1 oli enamusosaniku hääleõigus seetõttu 6A otsustamisel piiratud, tema häält ei saanud arvata kvoorumi hulka ning ta ei oleks tohtinud hääletada. Seejuures ei oma tähendust, kas MT ja TR on enamusosaniku üle kontrolli omavateks isikuteks, kuivõrd seadus seob hääletamise piirangu sellega, kas tegemist on osaniku enda või tema esindajaga. Asjakohane ei ole ka kostja viide, et kostja ja tema enamusosaniku vahel ei ole majanduslike huvide konflikti. Kohus leidis, et ÄS 177 lg 1 eesmärgiks on osas, mis puudutab hääletamise piirangut küsimuste otsustamisel, mis puudutab selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhtorgani liikmena, vältida huvide konflikti seoses iseenda tegevusele hinnangu andmisega.
18.Maakohus ei nõustunud kostjaga, et eelnõuga 6A on soovitud sisuliselt erikontrolli läbiviimise otsustamist. Eelnõu 6A sõnastuse kohaselt soovitakse õigusliku hinnangu tellimist, määratletud ei ole konkreetseid tehinguid. Kohus ei nõustunud kostjaga, et erikontrolli olemuslik tunnus oleks kontrolli mahukus. Isegi juhul, kui eelnõu 6A sisuks olnuks erikontrolli
2-19-15787 läbiviimise otsustamine, puudunuks enamusosanikul ÄS § 177 lg 1 alusel hääleõigus, kuna kontrollitavaks on tema seadusliku esindaja tegevus ühingu juhatuse liikmena.
19.Maakohus ei nõustunud kostjaga ka osas, milles kostja leidis, et ÄS § 177 lg 1 tuleks jätta hea usu põhimõttest tulenevalt kohaldamata. Hääletamispiirang ei mõjuta osaniku õigust vastuvõetud otsuse vaidlustamiseks. Kostja esitatud sisulised etteheited otsusele õigusarvamuse tellimise kohta ei puuduta seda, kes tohtisid otsuse vastuvõtmisel hääletada.
20.Võttes arvesse, et enamusosanik ei saanud 6A otsustamisel ÄS § 177 lg 1 alusel hääletada ning tema hääli ei saanud arvata kvoorumi hulka ning nähtuvalt koosoleku protokollist hääletas teine osanik 6A poolt, anti 6A poolt järelikult 100% osalevatest häältest, mistõttu maakohus rahuldas hageja teise nõude.
21.Maakohus võttis menetluskulude jaotuse otsustamisel arvesse, et hageja loobus kahest nõudest ja maakohus jättis neljast menetlusse jäänud nõudest kolm rahuldamata. Kuna menetluskulud, mis seonduvad nõuetega, millest hageja loobus, tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda, jättis maakohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 1/6 ulatuses kostja ning 5/6 osas hageja kanda. Apellatsioonkaebus
22.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi osaliselt rahuldati, ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
23.Maakohus eksis ÄS § 177 lg 1 ja § 191 kohaldamisel ja jättis alusetult kohaldamata hea usu põhimõtte. Samuti eksis maakohus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 sätestatud nõuete vastu ning jättis alusetult põhjendamata mittenõustumise kostja esitatud faktiväidete ja õiguslike argumentidega.
24.ÄS § 177 lg 1 kohaldamise üle otsustamisel on võtmetähtsusega küsimus sellest, kas konkreetne osanike koosoleku päevakorras olev küsimus toob kaasa huvide konflikti osaniku ja äriühingu majanduslike huvide vahel. Vaidlusaluse õigusarvamuse tellimisele suunatud osanike otsuse üle hääletamisel ei ole hääletamispiirangute kohaldamine UPP & Aia 7 OÜ suhtes võimalik. UPP & CO Aia 7 OÜ huvid ja kostja juhatuse liikmete MT ja TR huvid ei ole kattuvad.
25.Asjas tuvastatud asjaolude valguses on ilmselge, et hageja tegelik tahe on suunatud kostja suhtes erikontrolli läbiviimisele ning vastav eesmärk on maskeeritud õigusarvamuse tellimisena üksnes põhjusel, et ÄS § 191 lg 2 kohaselt eeldaks kohtu kaudu erikontrolli läbiviimise saavutamise mõjuva põhjuse olemasolu.
26.Maakohus on põhjendamatult mööda vaadanud hääletamispiirangute kohaldamise vastuolust hea usu põhimõttega ning vaidlusaluse otsuse enda vastuolust heade kommetega. Kostja hinnangul peaks olema õiguslikult välistatud olukord, kus kohtulahendiga tuvastatakse õigustühise osanike otsuse vastuvõtmine ja seeläbi sunnitakse teisi osanikke vastava otsuse tühisuse tuvastamiseks eraldiseisvas menetluses kohtusse pöörduma. Kohus on kohustatud otsuse sisulisele õiguspärasusele hinnangu andma tuvastusnõude lahendamise käigus ega saa tuvastada õigusvastase osanike otsuse vastuvõtmist.
2-19-15787 Vastustaja seisukoht
27.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus, ära kuulanud istungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ja menetlusdokumentidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada (muuta). TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, milles maakohus hagi rahuldas ja jaotas menetluskulud.
29.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
30.ÄS § 177 lg 1 sätestab mh, et osanik ei või hääletada, kui otsustatakse küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata.
31.Pooled vaidlesid ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud osaniku hääleõiguse piirangu kohaldamise üle kostja 09.07.2019 üldkoosoleku päevakorrapunkti 6A vastuvõtmisel, milles oli otsustamisel otsus järgmises sõnastuses: „Tellida õigusarvamus osaühingu juhatuse liikmete TR ja MT tegevuse õiguspärasuse hindamiseks. Ühtlasi peab õigusarvamus andma hinnangu, kas TR ja MT tegevus on tekitanud osaühingule kahju. Volitada AL osaühingu nimel tellima õigusarvamust Advokaadibüroost Supremia (registrikood 12745834)“. Hagejale kuuluv kostja osa moodustab 49% osakapitalist ja UPP & CO AIA 7 OÜ osa 51%. UPP & CO AIA 7 OÜ juhatuse liikmeks on MT, kes on ka kostja juhatuse liige. Osakapitalist enamust omava osaniku häältega jäi otsus vastu võtmata.
32.Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus kohaldanud ÄS § 177 lg 1 ebaõigesti. ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirangu eesmärk on vältida osaniku ja osaühingu huvide konflikti, kaitstes ennekõike ühingu huvisid ja neutraliseerida liikme erihuvid. Kuna MT on nii kostja kui ka UPP & CO AIA 7 OÜ juhatuse liige, siis kohaldus UPP & CO AIA 7 OÜ-le hääleõiguse piirang. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et hääleõiguse piirangu üle otsustamisel peab kohus hindama, kas vaidlusalune otsus toob kaasa osaniku ja osaühingu majanduslike huvide konflikti. Osaühingu juhatuse liikme, kes on samaaegselt ka osaniku juhatuse liige, tegevuse kontrollimine võib olemuslikult riivata osaniku huvisid, mis võivad olla vastuolus osaühingu huvidega ja seda eelkõige vajadusega anda hinnang osaniku juhatuse liikme tegevusele. TsÜS § 34 lg 1 järgi on juhatus juriidilise isiku seaduslik esindaja ja § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Seega MT puhul võib olla kahtlus, et osaühingu ja osaniku huvide kaalumisel võib ta järgida lojaalsuskohustust enamusosanikule. Käesolevas vaidluses hääleõiguse piirangu kohaldumisel ei ole vajalik õigusauditi aluseks olevaid asjaolusid täpselt tuvastada, kuna kontrolli eesmärgiks ongi tuvastada, kas juhatuse liige, kelle üle kontrolli teostatakse, on tegutsenud kostjat kahjustavalt.
2-19-15787 Hageja on üldkoosolekule vastavat päevakorrapunkti esitades selgitanud, et kostja juhatuse liikmed MT ja TR on rikkunud kostja põhikirja p 5.1, tehes tehinguid, mille kohta puudub osanike ühehäälne otsus.
33.Kostja käsitluse kohaselt oleks pidanud kohus hindama, kas MT ja TR huvid on enamusosaniku huvidega kattuvad. ÄS § 177 lg 1 tekstist tulenevalt eeldatakse MT puhul konflikti võimalust. Kuna päevakorrapunktis 6 kuulus otsustamisele MT tegevuse kontrollimine, siis see juba välistas enamusosaniku võimaluse hääletamisel osaleda ning asjaolu, kas TR omab UPP & CO AIA 7 OÜ üle olulist mõju või mitte, ei olnud oluline. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11 10.01.2012 tehtud määruse p-s13 selgitanud, et oluline on lähtuda põhimõttest, et ühingu juhtimisel peavad aktsionärid või osanikud lähtuma ühingu huvidest, aga mitte enda isiklikest või enda kontrollitava äriühingu huvidest.
34.Kostja leidis apellatsioonkaebuses, et tegelikult oli hageja eesmärgiks erikontrolli läbiviimine. ÄS § 191 lg 1 kohaselt osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega. Kolleegium möönab, et õige on see, et 09.07.2019 üldkoosoleku päevakorrapunkti 6A sisu on üldjoontes sarnane tavapäraselt erikontrolli esemeks oleva kontrolliga äriühingu juhatuse liikmete tegevuse üle. Samas on erikontroll eelkõige suunatud üksikutele tehingutele ja toimingutele ning eesmärgiks on välja selgitada, kas esineb asjaolusid, mis annaksid aluse nõude esitamiseks juhatuse liikmete vastu. Vaidlusalune kostja 09.07.2019 üldkoosoleku päevakorra punkt 6A on oma sisult laiem ja selle otsustamine erikontrolli raames võib olla küsitav. Ringkonnakohtu arvates ei välista seadus seda, et osanike otsuse alusel viiakse läbi osaühingu juhatuse liikmete tegevuse üle samalaadne kontroll, kui seda on võimalik erikontrolli läbiviimisel. Ebaõige on kostja käsitlus, et erikontrolli korraldamise üle hääletamisele ei kohaldu ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirang. Sellist erandit äriseaduslik ei sätesta. Kui erikontrolli uurimisobjektiks on juhatuse liikme tegevus, ei või osanik, kelle esindaja on äriühingu juhatuse liige, erikontrolli määramise otsuse tegemisel osaleda ja selle osaniku häält ei arvata kvoorumi hulka.
35.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et otsuse sisu väidetav vastuolu hea usu põhimõttega ei ole seostatav sellega, kes tohtisid otsuse vastuvõtmisel hääletada. Samas otsuse sisu ei ole ka asjaoluks, mis annaks aluse jätta ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirang VÕS § 6 lg 2 järgi hea usu põhimõtet arvestades kohaldamata. Kuna hagejal puudus ülevaade kostja juhatuse otsustest ja hagejal on kahtlused, et juhatus on vastu võtnud otsused, rikkudes põhikirja p-des 5.1 ja 6.2 nõudeid, siis ei ole alust jätta päevakorrapunktis 6A vastuvõetud otsuse vastuvõtmisel ÄS § 177 lg 1 järgne piirang kohaldamata põhjusel, et vastuvõetud otsuse täitmine võib olla äriühingule kulukas.
36.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et õiguslikult on välistatud olukord, kus kohtulahendiga tuvastatakse otsuse vastuvõtmine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hääleõiguse piirangule allutatud häälte osalemisel otsuse tegemisel ei oma need hääled otsuse tegemisel õiguslikku tähendust ja need tuleb jätta arvestamata. Hääleõiguse piirangut arvestades sai otsuse üle hääletada ainult hageja ja kuna tema oli otsuse poolt, siis on otsuse poolt 100% hääleõiguslikest osanikest. Kostja käsitlus, et otsuse vastuvõtmise tuvastamisel on tegelikult asendatud osaniku tahteavaldus, on ebaõige, kuna hageja on 09.07.2019 üldkoosolekul oma tahteavalduse teinud ja enamusosanik ei saanud hääleõiguse piirangu tõttu oma tahet avaldada. Konkreetse sisuga otsuse tuvastamise hagi esitamise võimalust on õiguskirjanduses, tuginedes Saksa õiguse kohaldamise praktikale, jaatatud (Juridica IX/2016, lk 621 – 634, Kalev Saare „Hääleõiguse piirang kapitaliühingu kaitse abinõuna“).
2-19-15787
37.Otsuse vastuvõtmise tuvastamise hagi puhul tuleb kohtul hinnata mh, kas otsus on tühine, kuna otsuse tühisust peab kohus kontrollima vastuväite põhjal ilma, et selle tuvastamiseks tuleks hagi esitada (ÄS § 1771 lg 2). Maakohus otsuse tühisuse kohta kostja vastuväidet hinnanud ei ole. Ringkonnakohtul on võimalik eeltoodud menetluslik puudus kõrvaldada ja poolte poolt esiletoodud asjaoludest lähtudes hinnata, kas vaidlusalune otsus on tühine või mitte.
38.Kostja vastuväidete kohaselt on otsus tühine, kuna see on vastuolus heade kommetega. Selliseks järelduseks annab kostja arust alust see, et otsuse eesmärgiks on ebavajaliku ja põhjendamatu, ent ülimahuka ja kuluka õigusanalüüsi läbiviimine kostja kahe juhatuse liikme tegevuse osas kogu kostja tegevusajaloo ulatuses. Hageja taotluses osanike koosoleku kokkukutsumiseks esiletoodud kostja juhatuse poolt tehtud tehingud on tegelikult hageja enda huvides ja selline käitumine eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ja õiguse üldpõhimõtete vastu. Hageja ei ole määratlenud õigusauditi mahtu ega maksumust, mis kostja arvates võib ulatuda kuni 80 000 – 100 000 euroni ja ebaõiglane on jätta see kostja hüvitada. Hageja vaidles kostja väidetele vastu ja selgitas, et teabenõude korras on kostja keeldunud talle infot majandustegevuse kohta andmast, mistõttu ei saanud hageja õigusarvamuses kontrollitavate asjaolude ringi täpsustada.
39.TsÜS § 1771 lg 1 järgi on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Kuna otsus on üks tehingu liik, siis selle vastuolu heade kommetega tuleb hinnata samadel põhimõtetel kui tehingute puhul (TsÜS § 86). Heade kommete vastasus peab tulenema otsuse sisust. Heade kommete vastane on otsus siis, kui seda saab pidada ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi ebamoraalseks ja taunitavaks ning kui otsus eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu. Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 20).
40.Ringkonnakohus leiab, et kostja esiletoodud asjaolud ei anna alust järelduseks, et vastuvõetud otsus oleks vastuolus heade kommetega. Ringkonnakohtu arvates on oluline heade kommete vastasuse hindamisel arvestada seda, et hageja osalus kostjas on enamusosanikuga võrreldes praktiliselt sama suur, kuid kostja juhatuse tegevuse osas on hageja infosulus. Arvestades osaluse suurust, on eeldatavalt hageja ja enamusosaniku ärihuvi sama ja otsuste kujundamiseks vajab hageja informatsiooni juhatuse tegevuse üle. Kostja ei ole väitnud, et hagejale oleks vastavat informatsiooni antud ja pooled on esile toonud, et nende vahel on vaidlus kohtus teabe saamiseks. See, et hageja ja enamusosanik on käsitlenud osanikke võrdsetena tuleneb ka osanike (lepingus nimetatud aktsionäride) lepingust, mille p E järgi kavatsetakse langetada kõik otsused ühel häälel ja piirata juhatuse volitusi maksimaalses võimalikus ulatuses ja p 1.1.2 järgi kõik osanike otsused tuleb teha ühel häälel ning kõik juhatuse toimingud nõuavad osanike otsust, muidu ei ole need toimingud kehtivad. Kostja väidetel on õigusarvamuse maksumus suur ja selle jätmine kostja kanda äriliselt kahjulik ja koormav. Hageja väitel ei ole arvamuse maksumus nii suur, kui kostja väidab, kuid kumbki pool ei ole õigusarvamuse maksumust tõendanud. Seega ei ole esiletoodud ja tõendatud asjaoludel võimalik järeldada, et õigusarvamuse maksumus oleks kostjat ebamõistlikult kahjustav. Õige on see, et hageja poolt esiletoodud kostja tehtud tehingud on tehtud mh ka hageja huvides, millele hageja vastu vaielnud ei ole, kuid hageja on neile viidates selgitanud, et muude tehingute kohta puudub tal igasugune info ja ka nende tehingute osas ei ole osanikud otsust vastu võtnud. Eeltoodut arvestades ei saa ka sellest kostja väitest järeldada vastuvõetud
2-19-15787 otsuse heade kommete vastasust. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ÄS § 188 lg 1 järgi võib juhul kui hageja tekitab vastuvõetud otsusega kostjale või enamusosanikule või kolmandale isikule kahju, vastutada ta süüliselt tekitatud kahju eest.
41.Eeltoodut kokku võttes leiab ringkonnakohus, et 09.07.2019 kostja üldkoosoleku päevakorrapunktis 6A toodud otsus ei ole tühine ja maakohus on õigesti tuvastanud selle vastuvõtmise. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.Seoses osadest nõuetest loobumise ja hagi osalise rahuldamata jätmisega on maakohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi õigesti jaotanud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda.
43.Kuna maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude suurust, ei tee seda ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks TsMS § 177 lg 2 järgi maakohus määrusega mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.