2-19-15787/46 - Ühinguõigus - Ühingu organi otsuse vaidlustamine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

1.Hageja on kostja osanik. Hagejale kuulub kostja osa, mis moodustab 49% kostja osakapitalist. Kostja teine osanik on UPP & CO AIA 7 OÜ, kellele kuulub 51% kostja osakapitalist moodustav osa. Kostja juhatusse kuuluvad T. R., M. T. ja H. N., kes kõik on enamusosanikuga seotud isikud. Kostja põhikirja kohaselt on mõlemal osanikul õigus oma kandidaadi määramiseks juhatusse ning teisel osanikul on kohustus hääletada sellise kandidaadi poolt. 09.07.2019 toimus kostja osanike koosolek. Päevakorrapunktiks 3 oli kostja juhatuse liikmete arvu määramine. Hageja poolt oli esitatud otsuse eelnõu, mille kohaselt kostja juhatuse liikmete arvuks määratakse 2-4 liiget, kostja eelnõu kohaselt moodustataks juhatus 3liikmelisena. Enamusosanik hääletas hageja eelnõu vastu. Päevakorrapunktiks 4 oli juhatuse liikmete valimine. Enne hääletamist juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et vastavalt osanike 03.07.2017 otsusele on kostja juhatus 4-liikmeline, mistõttu on juhatuses üks vakantne koht. Koosoleku juhataja asus aga seisukohale, et vastavalt kostja osanike 12.07.2017 otsusele on juhatus 3-liikmeline, mistõttu vakantseid kohti pole. Seoses kohtade puudumisega juhatuse liikme valimist hääletamisele ei pandud. Päevakorrapunkt 6 oli õigusarvamuse tellimine kostja juhatuse liikmete T. R.i ja M. T. tegevuse õiguspärasuse hindamiseks, hageja hääletas nimetatud otsuse poolt. Tulenevalt ÄS § 177 lg 1 ei olnud enamusosanikul nimetatud küsimuse otsustamisel hääleõigust, kuid koosoleku juhataja arvestas ka enamusosaniku häälega. Seetõttu kajastab protokoll ebaõigesti justkui õigusarvamuse tellimise otsust ei oleks vastu võetud. Osanike koosolek toimus ka 16.09.2019. Päevakorras oli kaks punkti, mis oma sõnastuselt ja sisult olid identsed 09.07.2019 koosoleku päevakorrapunktidega 3 ja 4, so juhatuse liikmete arv ja juhatuse liikmete valimine. 16.09.2019 koosolekul tehti samasugused otsused nagu 09.07.2019. Hageja leiab, et 09.07.2019 osanike koosoleku otsus 3A ja 16.09.2019 otsus 1A, so mitte määrata kostja juhatuse liikmete arvuks 2-4 liiget, on vastuolus kostja põhikirja p-ga 6.3, kuna juhatuse liikmete arvu suurendamata jätmisel ei ole võimalik valida hageja esindajat kostja juhatusse. Kui otsuse üle on hääletanud õiged isikud, siis on tegemist vaidlustatava otsusega isegi juhul, kui otsuse vastuvõtmiseks ei antud piisavalt poolthääli. H. N. ei ole hageja esindaja. 09.07.2019 osanike koosoleku otsus 6A, mitte võtta vastu otsust tellida õigusarvamus, on vastuolus seadusega, sest otsuse vastuvõtmisel ei piiratud enamusosaniku hääleõigust. 09.07.2019 võeti vastu otsus õigusarvamuse tellimiseks, kuna hageja hääletas selle otsuse poolt ning enamusosaniku häält ei oleks tohtinud arvestada. Kostja etteheited selle kohta, kuidas hageja ei teosta oma õiguseid heas usus, on põhjendamatud. Tegelikult on hageja enamusosaniku poolt kostja juhtimisest eemale tõrjutud ning hagejat hoitakse pahatahtlikult infosulus. Hageja palub:

2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. 09.07.2019 ja 16.09.2019 osanike koosolek ei võtnud vastu otsuseid 3A ja 1A, mistõttu vastavaid otsuseid ei ole võimalik ka vaidlustada. Hageja esindajana tegutseb kostja juhatuses H. N.. Kui see ka nii ei oleks, ei mõjutaks see otsuste 3A ja 1A kehtivust. Vaidlustatavad otsused ei mõjuta hageja põhikirja p 6.3 tulnevat õigust kandidaadi pakkumiseks juhatuse liikme positsioonile. Kostja ei nõustu, et enamusosanikul ei olnud hääleõigust õigusarvamuse tellimise otsustamiseks. ÄS § 177 lg 1 ei kohaldu, sest M. T. ja T. R. ei ole koos ega eraldi enamusosaniku üle kontrolli omavateks isikuteks. Samuti ei ole mõlemad enamusosaniku esindajad ÄS § 177 lg 1 tähenduses. Kostja ja enamusosaniku vahel ei ole majanduslike huvide konflikti, mille vältimine on ÄS § 177 lg 1 eesmärgiks. Etteheited, millega hageja on põhjendanud õigusarvamuse tellimise vajadust, ei ole põhjendatud, vaid viitavad sellele, et hageja ei tegutse heas usus. Põhjendamatu ja äärmiselt kuluka õigusauditi teostamise nõudmine olukorras, kus hageja ei suuda mistahes kahtlusi isegi mitte põhistada, heauskseks käitumiseks ei kvalifitseeru. Hüpoteek, mille seadmist hageja ette heidab, tagab hageja enda kohustusi ning ülekanne 140 000 eurot on tehtud hagejale. Kuna hageja soovib õigusarvamuse tellimist kogu perioodi kohta, mille kestel T. R. ja M. T. on juhatuse liikmetena tegutsenud, on hageja tahe sisuliselt suunatud erikontrolli läbiviimisele. Erikontrolli otsustamisel ÄS § 177 lg 1 sätestatud hääletamispiirangud ei kohaldu. Hageja üritab kõrvale hiilida ÄS § 191 regulatsioonist. Hageja arvates tuleks õigusarvamus koostada kostja kulul. Võttes arvesse hageja poolt soovitud mahtu, oleks kulu 80 000-100 000 eurot, vastavas ulatuses tekiks kostjal kahju seoses sisutühja ja ebavajaliku arvamuse koostamisega. Kahju hüvitamist ei saaks nõuda hagejalt, sest hageja on sisuliselt maksejõuetu. ÄS § 177 lg 1 tuleks jätta kohaldamata tulenevalt hea usu põhimõttest. Tuvastusnõue tuleks jätta rahuldamata, kuna tahteavaldust ei saa kohustada andma tagasiulatuvalt. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused