Appoint Invest AS-i hagi Mutual Properties OÜ vastu Mutual Properties OÜ 09.07.2019 ja 16.09.2019 osanike otsuste vaidlustamiseks 7 000 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Appoint Invest AS (registrikood 10491677) Hageja esindaja: vandeadvokaat Erik Lepikson (epost [email protected]) Mutual Properties OÜ (registrikood 14007744) Kostja esindaja: vandeadvokaat Toivo Viilup (e-post [email protected]) Kostja:
Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon
15.10.2020
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Jätta rahuldamata Appoint Invest AS-i nõue Mutual Properties OÜ vastu tunnistada kehtetuks Mutual Properties OÜ 09.07.2019 osanike koosoleku otsused nr. 3_A ja 6_A ning 16.09.2019 osanike koosoleku otsus nr. 1_A.
3.Tuvastada, et Mutual Properties OÜ 09.07.2019 osanike koosolek on vastu võtnud järgmise otsuse: „Tellida õigusarvamus osaühingu juhatuse liikmete T. R.i ja M. T. tegevuse õiguspärasuse hindamiseks. Ühtlasi peab õigusarvamus andma hinnangu, kas T. R.i ja M. T. tegevus on tekitanud osaühingule kahju. Volitada A. L.t osaühingu nimel tellima õigusarvamust Advokaadibüroost Supremia (registrikood 12745834).“
4.Menetluskulud jätta 5/6 osas Appoint Invest AS-i ning 1/6 osas Mutual Properties OÜ kanda.
Kohus määrab hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hageja on kostja osanik. Hagejale kuulub kostja osa, mis moodustab 49% kostja osakapitalist. Kostja teine osanik on UPP & CO AIA 7 OÜ, kellele kuulub 51% kostja osakapitalist moodustav osa. Kostja juhatusse kuuluvad T. R., M. T. ja H. N., kes kõik on enamusosanikuga seotud isikud. Kostja põhikirja kohaselt on mõlemal osanikul õigus oma kandidaadi määramiseks juhatusse ning teisel osanikul on kohustus hääletada sellise kandidaadi poolt. 09.07.2019 toimus kostja osanike koosolek. Päevakorrapunktiks 3 oli kostja juhatuse liikmete arvu määramine. Hageja poolt oli esitatud otsuse eelnõu, mille kohaselt kostja juhatuse liikmete arvuks määratakse 2-4 liiget, kostja eelnõu kohaselt moodustataks juhatus 3liikmelisena. Enamusosanik hääletas hageja eelnõu vastu. Päevakorrapunktiks 4 oli juhatuse liikmete valimine. Enne hääletamist juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et vastavalt osanike 03.07.2017 otsusele on kostja juhatus 4-liikmeline, mistõttu on juhatuses üks vakantne koht. Koosoleku juhataja asus aga seisukohale, et vastavalt kostja osanike 12.07.2017 otsusele on juhatus 3-liikmeline, mistõttu vakantseid kohti pole. Seoses kohtade puudumisega juhatuse liikme valimist hääletamisele ei pandud. Päevakorrapunkt 6 oli õigusarvamuse tellimine kostja juhatuse liikmete T. R.i ja M. T. tegevuse õiguspärasuse hindamiseks, hageja hääletas nimetatud otsuse poolt. Tulenevalt ÄS § 177 lg 1 ei olnud enamusosanikul nimetatud küsimuse otsustamisel hääleõigust, kuid koosoleku juhataja arvestas ka enamusosaniku häälega. Seetõttu kajastab protokoll ebaõigesti justkui õigusarvamuse tellimise otsust ei oleks vastu võetud. Osanike koosolek toimus ka 16.09.2019. Päevakorras oli kaks punkti, mis oma sõnastuselt ja sisult olid identsed 09.07.2019 koosoleku päevakorrapunktidega 3 ja 4, so juhatuse liikmete arv ja juhatuse liikmete valimine. 16.09.2019 koosolekul tehti samasugused otsused nagu 09.07.2019. Hageja leiab, et 09.07.2019 osanike koosoleku otsus 3A ja 16.09.2019 otsus 1A, so mitte määrata kostja juhatuse liikmete arvuks 2-4 liiget, on vastuolus kostja põhikirja p-ga 6.3, kuna juhatuse liikmete arvu suurendamata jätmisel ei ole võimalik valida hageja esindajat kostja juhatusse. Kui otsuse üle on hääletanud õiged isikud, siis on tegemist vaidlustatava otsusega isegi juhul, kui otsuse vastuvõtmiseks ei antud piisavalt poolthääli. H. N. ei ole hageja esindaja. 09.07.2019 osanike koosoleku otsus 6A, mitte võtta vastu otsust tellida õigusarvamus, on vastuolus seadusega, sest otsuse vastuvõtmisel ei piiratud enamusosaniku hääleõigust. 09.07.2019 võeti vastu otsus õigusarvamuse tellimiseks, kuna hageja hääletas selle otsuse poolt ning enamusosaniku häält ei oleks tohtinud arvestada. Kostja etteheited selle kohta, kuidas hageja ei teosta oma õiguseid heas usus, on põhjendamatud. Tegelikult on hageja enamusosaniku poolt kostja juhtimisest eemale tõrjutud ning hagejat hoitakse pahatahtlikult infosulus. Hageja palub:
1.1.tunnistada kehtetuks kostja 09.07.2019 osanike koosoleku otsused nr. 3_A ja 6_A ning 16.09.2019 osanike koosoleku otsus nr. 1_A; 1.2. tuvastada, et kostja 09.07.2019 osanike koosolek on vastu võtnud järgmise otsuse: „Tellida õigusarvamus osaühingu juhatuse liikmete T. R.’i ja M. T. tegevuse õiguspärasuse
hindamiseks. Ühtlasi peab õigusarvamus andma hinnangu, kas T. R.’i ja M. T. tegevus on tekitanud osaühingule kahju. Volitada A. L.’t osaühingu nimel tellima õigusarvamust Advokaadibüroost Supremia (registrikood 12745834).“ Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. 09.07.2019 ja 16.09.2019 osanike koosolek ei võtnud vastu otsuseid 3A ja 1A, mistõttu vastavaid otsuseid ei ole võimalik ka vaidlustada. Hageja esindajana tegutseb kostja juhatuses H. N.. Kui see ka nii ei oleks, ei mõjutaks see otsuste 3A ja 1A kehtivust. Vaidlustatavad otsused ei mõjuta hageja põhikirja p 6.3 tulnevat õigust kandidaadi pakkumiseks juhatuse liikme positsioonile. Kostja ei nõustu, et enamusosanikul ei olnud hääleõigust õigusarvamuse tellimise otsustamiseks. ÄS § 177 lg 1 ei kohaldu, sest M. T. ja T. R. ei ole koos ega eraldi enamusosaniku üle kontrolli omavateks isikuteks. Samuti ei ole mõlemad enamusosaniku esindajad ÄS § 177 lg 1 tähenduses. Kostja ja enamusosaniku vahel ei ole majanduslike huvide konflikti, mille vältimine on ÄS § 177 lg 1 eesmärgiks. Etteheited, millega hageja on põhjendanud õigusarvamuse tellimise vajadust, ei ole põhjendatud, vaid viitavad sellele, et hageja ei tegutse heas usus. Põhjendamatu ja äärmiselt kuluka õigusauditi teostamise nõudmine olukorras, kus hageja ei suuda mistahes kahtlusi isegi mitte põhistada, heauskseks käitumiseks ei kvalifitseeru. Hüpoteek, mille seadmist hageja ette heidab, tagab hageja enda kohustusi ning ülekanne 140 000 eurot on tehtud hagejale. Kuna hageja soovib õigusarvamuse tellimist kogu perioodi kohta, mille kestel T. R. ja M. T. on juhatuse liikmetena tegutsenud, on hageja tahe sisuliselt suunatud erikontrolli läbiviimisele. Erikontrolli otsustamisel ÄS § 177 lg 1 sätestatud hääletamispiirangud ei kohaldu. Hageja üritab kõrvale hiilida ÄS § 191 regulatsioonist. Hageja arvates tuleks õigusarvamus koostada kostja kulul. Võttes arvesse hageja poolt soovitud mahtu, oleks kulu 80 000-100 000 eurot, vastavas ulatuses tekiks kostjal kahju seoses sisutühja ja ebavajaliku arvamuse koostamisega. Kahju hüvitamist ei saaks nõuda hagejalt, sest hageja on sisuliselt maksejõuetu. ÄS § 177 lg 1 tuleks jätta kohaldamata tulenevalt hea usu põhimõttest. Tuvastusnõue tuleks jätta rahuldamata, kuna tahteavaldust ei saa kohustada andma tagasiulatuvalt. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Hageja on kostja osanik, hagejale kuuluv osa moodustab 49% kostja osakapitalist, teine osanik on UPP & CO AIA 7 OÜ, kelle osalus on 51% (väljavõte äriregistrist dtl 310-312). 09.07.2019 ja 16.09.2019 toimusid kostja osanike koosolekud (protokollid koos lisadega vastavalt dtl 4360, dtl 73-84 ning nõuded kokku kutsumiseks koos kokkukutsumise teadetega vastavalt dtl 3242, dtl 61-71). Hageja on esitanud nõude 09.07.2019 osanike koosoleku otsuste 3_A ja 6_A ning 16.09.2019 osanike koosoleku otsuse 1_A kehtetuks tunnistamiseks.
4.ÄS (äriseadustik) § 178 lg 1 kohaselt võib kohus osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest. ÄS § 178 lg 3 järgi osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.
5.Nähtuvalt koosolekute protokollidest on 09.07.2019 koosoleku päevakorrapunktiks 3 ning 16.09.2019 koosoleku päevakorrapunktiks 1 olnud kostja juhatuse liikmete arvu määramine. Mõlemal koosolekul on versioonina A pandud hääletusele analoogse sisuga otsuse eelnõud, so määrata kostja juhatuse liikmete arvuks 2-4 liiget. Kostja põhikirja (dtl 24-31) p 5.5 kohaselt on osanike koosoleku otsus vastu võetud juhul, kui kõik osanikud nõustuvad sellise otsusega ühehäälselt sõltumata osaluse proportsioonist. Protokollide kohaselt anti eelnõu poolt 49%
ning vastu 51% häältest, kummaski protokollis on märgitud, et otsust vastu ei võetud. Hageja soovib kehtetuks tunnistada otsust mitte määrata kostja juhatuse liikmete arvuks 2-4 liiget.
6.Kohus ei nõustu hagejaga, et olukorras, kus on otsustatud otsust mitte vastu võtta, on võimalik asuda seisukohale, et vastu on võetud hääletamisele pandust vastupidise sisuga otsus, ning seda vaidlustada. ÄS § 174 lg 1 kohaselt osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Otsus saab seega olla vastu võetud juhul, kui see on pandud hääletusele. Protokollidest ei nähtu, et oleks hääletatud otsust „mitte määrata kostja juhatuse liikmete arvuks 2-4 liiget“, mistõttu ei saa ka osanikud olla sellist otsust vastu võtnud. Kohus on seisukohal, et kehtetuks tunnistada ei ole võimalik otsust, mida ei ole vastu võetud. Vastupidist ei tulene ka hageja poolt viidatud õiguskirjandusest. Viide, et kehtetuks tunnistatav on näiteks otsus, mille poolt ei ole antud piisavalt hääli, ei ole asjakohane, kuna ka nimetatu eeldab, et otsuse osas on hääletatud.
7.Kohus tuvastab 09.07.2019 ja 16.09.2019 koosolekute protokollide alusel, et osanikud ei ole vastu võtnud otsust „mitte määrata kostja juhatuse liikmete arvuks 2-4 liiget“ ning päevakorrapunktides 3_A ja 1_A ei ole otsuseid vastu võetud, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõuded tunnistada kehtetuks 09.07.2019 osanike koosoleku otsus 3_A ning 16.09.2019 osanike koosoleku otsus 1_A.
8.Kuna kohus asus seisukohale, et otsuseid ei ole, ei oma tähendust seoses juhatuse liikmete arvuga esitatud tõendid, so osanike 12.07.2017 ja 03.07.2017 otsused (dtl 86, dtl 88-90, dtl 9294), 13.05.2016 laenuleping (dtl 313-321), 07.07.2017 e-kiri (dtl 322), 13.07.17 osanike koosoleku protokoll koos lisadega (dtl 323-326), osanike leping (dtl 401-414, tõlge dtl 415426). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda.
9.Nähtuvalt 09.07.2019 osanike koosoleku protokollist on päevakorrapunktiks 6 olnud õigusarvamuse tellimine kostja juhatuse liikmete T. R.i ja M. T. tegevuse õiguspärasuse hindamiseks. Eelnõuna A on hääletatud järgmist: „tellida õigusarvamus osaühingu juhatuse liikmete T. R.i ja M. T. tegevuse õiguspärasuse hindamiseks. Ühtlasi peab õigusarvamus andma hinnangu, kas T. R.i ja M. T. tegevus on tekitanud osaühingule kahju. Volitada A. L.t osaühingu nimel tellima õigusarvamust Advokaadibüroost Supremia“. Protokolli kohaselt hääletas 6A poolt 49% ja vastu 51% häältest. Kohus leiab ka päevakorrapunkti 6A osas, et olukorras, kus otsustati otsust mitte vastu võtta, ei ole võimalik asuda seisukohale, et vastu on võetud vastupidise sisuga otsus. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude tunnistada osanike 09.07.2019 koosoleku otsus 6A kehtetuks.
10.Hageja on täiendavalt esitanud tuvastusnõude, et kohus tuvastaks, et osanikud otsustasid 09.07.2019 koosolekul vastu võtta eelnõu 6A sisule vastava otsuse. ÄS § 177 lg 1 kohaselt osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. Pooled vaidlevad, kas enamusosaniku hääleõigus oli 6A otsustamisel ÄS § 177 lg 1 alusel piiratud.
11.Kohus tuvastab äriregistri väljavõtte (dtl 18-19) alusel, et M. T. on kostja enamusosaniku UPP & CO AIA 7 OÜ juhatuse liige, so osaniku seaduslik esindaja. Otsuse eelnõu 6A puudutas mh selle hindamist, milline on olnud M. T. tegevus kostja juhatuse liikmena. Tulenevalt ÄS § 177 lg 1 oli enamusosaniku hääleõigus seetõttu 6A otsustamisel piiratud, tema häält ei saanud arvata kvoorumi hulka ning ta ei oleks tohtinud hääletada. Seejuures ei oma tähendust, kas M. T. ja T. R. on enamusosaniku üle kontrolli omavateks isikuteks, kuivõrd seadus seob
hääletamise piirangu sellega, kas tegemist on osaniku enda või tema esindajaga. Asjakohane ei ole ka kostja viide, et kostja ja tema enamusosaniku vahel ei ole majanduslike huvide konflikti. Kohus leiab, et ÄS 177 lg 1 eesmärgiks on osas, mis puudutab hääletamise piirangut küsimuste otsustamisel, mis puudutab selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhtorgani liikmena, vältida huvide konflikti seoses iseenda tegevusele hinnangu andmisega.
12.Kohus ei nõustu kostjaga, et eelnõuga 6A on soovitud sisuliselt erikontrolli läbiviimise otsustamist. Erikontroll on spetsiifiline ühingu tegevuse kontrollimise vorm, mille eesmärgiks on asjaolude väljaselgitamine konkreetsete tehingute või toimingute kohta, ning mille läbiviijal on ÄS § 191 lg 4-6 sätestatud õigused ja kohustused. Eelnõu 6A sõnastuse kohaselt soovitakse aga õigusliku hinnangu tellimist, määratletud ei ole ka konkreetseid tehinguid. Kohus ei nõustu kostjaga, et erikontrolli olemuslik tunnus oleks kontrolli mahukus. Isegi juhul, kui eelnõu 6A sisuks olnuks erikontrolli läbiviimise otsustamine, puudunuks enamusosanikul ÄS § 177 lg 1 alusel hääleõigus, kuna kontrollitavaks on tema seadusliku esindaja tegevus ühingu juhatuse liikmena.
13.Kohus ei nõustu kostjaga ka osas, milles kostja leiab, et ÄS § 177 lg 1 tuleks jätta hea usu põhimõttest tulenevalt kohaldamata. Hääletamispiirang ei mõjuta osaniku õigust vastuvõetud otsuse vaidlustamiseks. Kostja esitatud sisulised etteheited otsusele õigusarvamuse tellimise kohta ei puuduta seda, kes tohtisid otsuse vastuvõtmisel hääletada. Seetõttu ei hinda kohus kostja poolt esitatud tõendeid, mis puudutavad seda, kas hageja poolt välja toodud kahtlused juhatuse liikmete tegevuse kohta saavad olla põhjendatud, so 05.10.2016 lepinguid (dtl 327338) ja maksekorraldust 140 000 euro ülekandmise kohta (dtl 339) ning tõendit selle kohta, kas hageja oleks võimeline hüvitama kostjale ebavajaliku arvamuse koostamisega seoses tekkiva kahju (07.09.2020 Riigikohtu määrus, dtl 427).
14.Võttes arvesse, et enamusosanik ei saanud 6A otsustamisel ÄS § 177 lg 1 alusel hääletada ning tema hääli ei saanud arvata kvoorumi hulka ning nähtuvalt koosoleku protokollist hääletas teine osanik 6A poolt, anti 6A poolt järelikult 100% osalevatest häältest. Kohus rahuldab hageja nõude tuvastada, et kostja 09.07.2019 osanike koosolek võttis vastu otsuse: „tellida õigusarvamus osaühingu juhatuse liikmete T. R.i ja M. T. tegevuse õiguspärasuse hindamiseks. Ühtlasi peab õigusarvamus andma hinnangu, kas T. R.i ja M. T. tegevus on tekitanud osaühingule kahju. Volitada A. L.t osaühingu nimel tellima õigusarvamust Advokaadibüroost Supremia“.
15.Asjakohane ei ole kostja väljatoodu, et tuvastusnõue tuleks jätta rahuldamata, kuna tahteavaldust ei saa kohustada andma tagasiulatuvalt. Tuvastusnõude lahendamisel hindab kohus sisuliselt, millised tahteavaldused on antud ning kas koosoleku protokoll kajastab tulemusena vastu võetud otsust õigesti, mitte ei tee otsustust tahteavalduse andmiseks kohustamiseks.
16.Kohus leiab, et esitatud nõuete kontekstis ei sisalda teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta äriregistri väljavõtted United Partners Property OÜ ja United Partners Group OÜ kohta (dtl 20-23) ja enamusosaniku põhikiri (dtl 368-370). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda.
Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
17.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta
kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
18.Kohus võttis hagi menetlusse nõuetes:
18.1.tunnistada kehtetuks 09.07.2019 kostja osanike koosoleku otsus 3A;
18.2.tunnistada kehtetuks 09.07.2019 kostja osanike koosoleku otsus 6A;
18.3.tuvastada 09.07.2019 kostja osanike koosoleku otsuse 4 tühisus või tunnistada see kehtetuks;
18.4.tuvastada, et 09.07.2019 kostja osanike koosolek on vastu võtnud otsuse õigusarvamuse tellimise kohta;
18.5.tunnistada kehtetuks 16.09.2019 kostja osanike koosoleku otsus 1A;
18.6.tuvastada 16.09.2019 kostja osanike koosoleku otsuse 2 tühisus või tunnistada see kehtetuks.
19.Kohus võttis 14.10.2020 määrusega vastu hageja loobumise nõuetest tuvastada 09.07.2019 kostja osanike koosoleku otsuse 4 tühisus või tunnistada see kehtetuks ning tuvastada 16.09.2019 kostja osanike koosoleku otsuse 2 tühisus või tunnistada see kehtetuks. Kohus jätab rahuldamata neljast menetlusse jäänud nõudest kolm.
20.Menetluskulud, mis seonduvad nõuetega, millest hageja loobus, tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja kanda, kuid need ei ole eristatavad menetluses tervikuna tekkinud kuludest. Võttes arvesse, et kohus rahuldab ühe nõude kuuest, jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 1/6 ulatuses kostja ning 5/6 osas hageja kanda.
21.Kohus määrab hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.