Mittetulundusühing Motospordiklubi Nord hagi Eesti Veemoto Liidu vastu Eesti Veemoto Liidu juhatuse 09.12.2019 otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.11.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Eesti Veemoto Liidu apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Mittetulundusühing Motospordiklubi Nord (registrikood 80253100), lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Kergandberg Kostja (apellant): Eesti Veemoto Liit (registrikood 80088173), lepinguline esindaja Henri Parisalu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebuses esitatud taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata ja jätta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid vastu võtmata.
2.Jätta apellatsioonkaebuse vastuses esitatud taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks läbi vaatamata ja jätta apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendid vastu võtmata.
3.Jätta läbi vaatamata apellatsioonkaebuses esitatud taotlus tuvastada, et hageja on esitanud Sihtasutusele valeandmeid ja jätta tähelepanuta kostja 13.05.2021 taotlus menetluskulude jaotamiseks sõltumata lahendist.
4.Jätta tähelepanuta hageja 17.05.2021 menetlusdokument osas, milles see ei käsitle vastuväiteid vastaspoole menetluskuludele ning jätta vastu võtmata hageja poolt nimetatud menetlusdokumendile lisatud täiendav tõend.
5.Jätta Harju Maakohtu 20.11.2020 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse õiguslikke põhjendusi.
2-19-19994
6.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
7.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Mittetulundusühing Motospordiklubi Nord esitas 18.12.2019 Harju Maakohtule hagi Eesti Veemoto Liidu vastu Eesti Veemoto Liidu juhatuse 09.12.2019 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hageja palub tunnistada kehtetuks kostja juhatuse 09.12.2019 koosoleku päevakorrapunktis 1 tehtud otsuse hageja väljaarvamise kohta kostja liikmete hulgast.
2.Hageja on kostja liige. 09.12.2019 toimus kostja juhatuse koosolek, kus kostja juhatus otsustas hageja välja arvata kostja liikmete hulgast väidetavalt kostjale ja veemootorispordile mainekahju tekitamise tõttu. Nimetatud otsus on vastuolus seaduse ja kostja põhikirjaga. Hageja ei ole kostja mainet rikkunud ning sellist alust väljaarvamiseks kostja põhikiri ette ei näe. Otsuses ei ole märgitud põhjendusi, milles mainekahju seisneb. Kostja on asunud väljaarvamise põhjuseid tagantjärgi sisustama. Kostjale kui juriidilisele isikule ei saa mittevaralist kahju tekkida. Õiged ei ole väited nagu oleksid mitmed kostja liikmed kaalunud seoses hagejaga kostja liikmete hulgast lahkumist või et hageja oleks esitanud valeandmeid toetuse saamiseks. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Hageja on tekitanud kostjale moraalset ehk mittevaralist kahju, mis hõlmab mh mainekahju. Mainekahju on kostjale tekitatud eeskätt selle liikmete ees. Mõned liikmed ei soovi hageja tegevuse tõttu enam kostja liikmed olla. Hageja on viimased 3 aastat töötanud kostjale vastu, ei ole rahul olnud ühegi kostja tegevuse ega otsusega, vaidleb kõigile ja kõigele vastu, ähvardab kostjat ja selle liikmeid. Vahetult enne 27.06.2019 üldkoosoleku algust ähvardas hageja esindaja kostja liikmete juuresolekul kostja juhatust hävitamisega. Mainekahju väljendub ainuüksi selles, et paljud kostja liikmed on väljendanud soovimatust osaleda üldkoosolekutel, sest toimub pidev halvustamine ja ähvardamine hageja poolt. Hageja suhtub kostjasse ja selle liikmetesse ebaviisakalt ja lugupidamatult. 18.11.2019 üldkoosolekul väljendasid mitmed kostja liikmed pahameelt hageja käitumise üle. Lisaks on hageja esindaja ja noorte treener AK esitanud Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusele (edaspidi Sihtasutus) valeandmeid riikliku treeneritoetuse saamiseks. Kostjal on tekkinud mainekahju hageja poolt valeandmete esitamise tõttu. Mainekahju tekitamine on kostja olulisel määral
2-19-19994 kahjustamine, mistõttu oli hagejal õigus otsustada kostja väljaarvamine lisaks põhikirjale ka mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 16 lg 2 alusel. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas kehtetuks kostja juhatuse 09.12.2019 koosoleku päevakorrapunktis 1 tehtud otsuse arvata hageja välja kostja liikmete hulgast. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja tühistas 19.12.2019 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
5.09.12.2019 toimus kostja juhatuse koosolek, kus päevakorrapunktina 1 otsustati arvata hageja välja kostja liikmete hulgast. Pooled vaidlevad, kas kostja juhatuse otsus hageja väljaarvamise kohta on kooskõlas kostja põhikirja ja seadusega. Kostja põhikirja p 3.5 järgi võib liikme välja arvata juhatuse otsusega mh juhul, kui ta on kahjustanud oluliselt kostjat moraalselt või materiaalselt. MTÜS § 16 lg 2 kohaselt liikme võib mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu.
6.Kohus nõustus kostjaga, et põhikirja p 3.5 nimetatud moraalne kahju võib seisneda maine kahjustamises. Hageja ei saa aga kahjustada kostja mainet kostja liikmete ees seoses oma käitumisega üldkoosolekutel ning üldise lugupidamatu suhtumisega. Maine tähendab välist kuvandit. Üldkoosolekul osalemine ei seondu avalduste tegemisega kolmandatele isikutele või avalikkusele. Isiku mainet ei ole võimalik kahjustada isiku enda ees. Kostja liikmete ähvardamine ja kostjale vastu töötamine ei seondu kostja välise kuvandi kahjustamisega. Ainuüksi asjaolu, et hageja või tema avaldused teistele kostja liikmetele ei meeldi, ei anna alust hageja väljaarvamiseks kostja liikmete hulgast ei põhikirja ega seaduse alusel.
7.Käesoleva menetluse raames ei ole võimalik hinnata, kas treeneritoetus määrati hagejale õigesti ning see ei ole ka esitatud nõude kontekstis asjasse puutuv. Selle tõttu ei hinnanud kohus kohtule valeandmete esitamise tõendamiseks esitatud tõendeid. Kostja käsitlusest ei selgu, kuidas väidetud asjaoludel saaks hagejale olla etteheidetav valekinnituse andmine. Kostja on välja toonud, et kinnituse andmise ajal oli esitatud info korrektne ning uut kinnitust otsustas kostja, pärast andmete kontrollimist, mitte anda. Kohus leidis, et asjaolu, et hageja jättis väidetavalt kostjale ja sihtasutusele teatamata uutest asjaoludest, millega seoses langes toetuse saamise õigus ära, ei puuduta seda, kas kostja kinnitas hageja avalduse õigesti. Tulenevalt põhikirja punktist 3.5 ja MTÜS § 16 lõikest 2 annab väljaarvamiseks aluse olulise kahju tekitamine. Kostja ei ole välja toonud, et Sihtasutus oleks esitanud kostjale seoses antud kinnitusega mistahes pretensioone või nõudeid. Seega isegi juhul, kui kostja antud kinnitus olnuks hageja tõttu ebaõige ning kostja mainele tekkinuks seeläbi kahju, ei ole võimalik asuda seisukohale, et tegemist oli olulise kahjuga. Apellatsioonkaebus
8.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tuvastada, et hageja on esitanud Sihtasutusele valeandmeid ning jätta hagi rahuldamata. Samuti esitas kostja taotluse võtta vastu uue tõendina Timecolors OÜ esindaja 21.12.2020 ekiri koos Timecolors OÜ 22.11.2019 juhatuse otsusega lõpetada Eesti Veemoto Liidu toetamine.
9.Kohus on ebaõigesti leidnud, et maine tähendab välist kuvandit ning mainet ei ole võimalik kahjustada organisatsiooni liikmete ees. Kohus ei ole ka viidanud ühelegi seaduse sättele ega
2-19-19994 põhjendanud, miks kostja mainet ei ole võimalik kahjustada kostja liikmete ees. Igal organisatsioonil (sealhulgas mittetulundusühingul) on sisemine ja välimine kuvand (maine). Organisatsiooni sisemise maine kahjustamise tagajärjeks võib olla liikmete soov puutuda organisatsiooniga võimalikult vähe kokku (mitte osaleda üldkoosolekutel), mis takistab organisatsiooni tegevust; liikmete poolt organisatsiooni välise maine kahjustamine; organisatsioonist lahkumine. On ilmselge, et organisatsiooni liikme poolt organisatsiooni juhatuse hävitamisega ähvardamine teiste liikmete ees kahjustab organisatsiooni sisemist mainet. Tegemist on kostja maine olulise kahjustamisega kostja põhikirja punkti 3.5 ja MTÜS § 16 lg 2 tähenduses. Kostja juhatuse liikmete ähvardamine hageja poolt mitte ainult ei ole tekitanud kostjale mainekahju, vaid on ka häirinud kostja juhtimist ehk kostja juhatuse tegevust.
10.Hageja poolt kostja maine kahjustamise tagajärjel otsustas kostja pikaajaline koostööpartner Timecolors OÜ oma 22.11.2019 juhatuse otsusega loobuda alates 2020. aastast kostja iga-aastasest toetamisest summas 3 000 eurot. Timecolors OÜ oli varasemalt toetanud kostjat iga-aastaselt alates 2014. aastast. Timecolors OÜ toetus oli kostja jaoks suur summa, millest ilmajäämine on tekitanud kostjale olulist kahju. Lisaks on Timecolors OÜ loobunud toetamast Eestis toimuvate veemoto võistluste korraldamist, millega on tekkinud kahju Eesti veemotole laiemalt.
11.Kohus on ebaõigesti jätnud tuvastamata hageja poolt valeandmete esitamise Sihtasutusele ning sellega seonduvalt jätnud hindamata kostja poolt esitatud tõendid. Kostja ei ole palunud kohtul hinnata, kas treeneritoetus määrati hagejale õigesti. Kostja väitis, et hageja on treeneritoetuse saamiseks esitanud Sihtasutusele valeandmeid ja ebaõigeks on muutunud kostja kinnitus Sihtasutusele esitatud andmete õigsuse kohta. Hageja kui Eesti Veemoto Liidu liikme poolt valeandmete esitamine toetuse saamiseks kahjustab kostja ja Eesti veemoto mainet Sihtasutuse ees. Käesolevas menetluses ei puutu asjasse, kas Sihtasutus otsustab valeandmete alusel makstud toetuse tagasi küsida või mitte. Kostjale ja Eesti veemotole on mainekahju tekitatud ainuüksi valeandmete esitamisega. Kui organisatsiooni liige esitab kolmandale isikule valeandmeid teatud hüvede saamiseks, siis see kahjustab kogu organisatsiooni mainet.
12.Hageja esitas Sihtasutusele 29.10.2018, 15.03.2019 ja 03.06.2019 taotluse riikliku treeneritoetuse saamiseks. Kostja kinnitas hageja 29.10.2018 esitatud taotluse, sest sel hetkel hageja meisterlikkuse astme treeningrühm vastas kultuuriministri 26.11.2014 määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ nimetatud tingimustele. Hageja esitas 15.03.2019 ja 03.06.2019 samal alusel uued taotlused riikliku treeneritoetuse saamiseks, kuid selleks hetkeks ei olnud enam täidetud nõuded riikliku treeneritoetuse saamiseks, sest meisterlikkuse astme treeningrühma hagejal enam ei olnud. Samuti muutus valeks kostja poolt varasemalt antud kinnitus, mis oli vajalik, et hageja treeneritoetust saaks. Hageja oleks pidanud 2018. a lõpus oma meisterlikkuse astme treeninggrupi treeneritoetuse saajate nimekirjast maha võtma ning teavitama sellest kostjat ja Sihtasutust, aga ta kasutas olukorda pahatahtlikult ära ja võttis terve 2019. a nende noorsportlaste pealt riiklikku treeneritoetust, kellest üht hageja klubis tegelikult ei olnudki ja teist hageja piisavas mahus ei treeninudki.
13.Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostjale tekkis mainekahju Sihtasutuse ees seeläbi, et kuna hageja esitatud andmed olid ebaõiged, oli ebaõige ka kostja poolt Sihtasutusele antud kinnitus. Kostjale tekitas mainekahju hageja kui kostja liikme poolt Sihtasutusele teadlikult valeandmete esitamine ja kostja kinnituse ebaõigeks muutumine.
2-19-19994
14.Käesolevas menetluses ei ole oluline ära näidata kostjale tekitatud kahju suurust, sest kostja ei ole hagejalt nõudnud kahju hüvitamist, vaid olulise kahju tekitamine on olnud aluseks hageja väljaarvamiseks kostja liikmete hulgast. Hageja tegevust ja tekitatud kahju tuleb vaadata kogumina, mis moodustab kokku olulise mainekahju tekitamise.
15.Hageja välja arvamine kostja liikmete hulgast oli muuhulgas vajalik ka selleks, et ka tulevikus hoida ära Eesti veemotospordi ja kostja maine kahjustamine hageja poolt.
16.Muuhulgas näeb kostja põhikirja punkti 3.8 alapunkt 6 ette, et kostja liikmed on kohustatud hoidma ja kaitsma kostja head nime ning seisma kostja eesmärkide ja põhimõtete eest. Hageja on oma tegevusega (kostja juhatuse liikmete ähvardamine ja valeandmete esitamine kolmandatele isikutele) jätnud täitmata vastava kostja põhikirja sätte. Vastustaja seisukoht
17.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kostja on hageja väljaarvamise uue asjaoluna esitanud, et väidetavalt otsustas kostja pikaajaline koostööpartner Timecolors OÜ hageja tegevuse tõttu kostja toetamisest loobuda. Kostja juhatuse otsuses ei ole sponsori äralangemisele kui asjaolule tuginetud. Juhul kui ringkonnakohus võtab kostja tõendi vastu, soovib hageja, et vastu võetaks ka hageja täiendav tõend.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebusele lisatud täiendavate tõendite osas. Kostja palub ringkonnakohtul vastu võtta Timecolors OÜ esindaja 21.12.2020 ekiri koos Timecolors OÜ 22.11.2019 juhatuse otsusega lõpetada Eesti Veemoto Liidu toetamine. Kostja soovib nendega tõendada, et hageja on tekitanud olulise kahju kostja mainele. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ei ole alust. TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Kostja põhjendab uue asjaolu ja täiendava tõendi hilinenult esitamist sellega, et Timecolorsi esindaja kirjalik otsus, millega loobuti kostja toetamisest, sai kostjale kättesaadavaks alles 21.12.2020. Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada (vt Riigikohtu 11.02.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 17). Lisaks peab ringkonnakohus võimaldama uute asjaolude esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu
2-19-19994 asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata (vt Riigikohtu 23.11.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 27). Kostja ei ole esile toonud, et tal polnud objektiivselt võimalik oma kõiki vastuväiteid ja tõendeid maakohtus esitada. Kostja poolt esitatud asjaoludest nähtuvalt loobus Timecolors OÜ kostja toetamisest 22.11.2019. Samuti on kostja apellatsioonkaebuses kinnitanud, et talle oli 2019. a novembris teada, et toetamine lõpetatakse. Seega oli kostjale 2019. a lõpus teada, et sponsor teda enam ei toeta, mistõttu oleks kostja saanud vastava asjaolu esile tuua ja tõendid selle kohta esitada maakohtus. Samuti pole kostja esile toonud, et maakohus oleks rikkunud selgitamiskohustust ning seetõttu jäi kostjal uued asjaolud ja seda kinnitavad tõendid õigel ajal esitamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja poolt esitatud uus asjaolu jätta arvesse võtmata ja selle tõendamiseks esitatud tõendite vastuvõtmisest keelduda. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu puudub vajadus nende füüsiliseks tagastamiseks.
20.Hageja on esitanud vastuses apellatsioonkaebusele taotluse võtta vastu täiendavad tõendid juhul, kui ringkonnakohus võtab vastu kostja poolt esitatud tõendid. Kuna ringkonnakohus kostja tõendeid vastu ei võta, puudub vajadus hageja taotlust läbi vaadata. Lisaks on hageja esitanud 17.05.2021 menetlusdokumendis seisukohad kostja 13.05.2021 seisukohtadele. Ringkonnakohus andis pooltele tähtaja esitada oma lõplikud seisukohad hiljemalt 13.05.2021. Seega on hageja 17.05.2021 menetlusdokument osas, milles see ei käsitle vastuväited vastaspoole menetluskuludele, esitatud hilinenult ja tuleb jätta tähelepanuta. Samuti tuleb jätta samal põhjusel vastu võtmata nimetatud menetlusdokumendile lisatud täiendav tõend.
21.Kostja esitas apellatsioonkaebuses taotluse tuvastada, et hageja on esitanud Sihtasutusele valeandmeid. Ringkonnakohus jätab kostja taotluse tähelepanuta. Apellatsioonkaebuses saab esitada nõudeid, mis on algselt esitatud maakohtus. Kostja ei ole maakohtus vastuhagi esitanud, mistõttu puudub kostjal ringkonnakohtus sellise taotluse esitamiseks võimalus.
22.Kostja esitas 13.05.2021 menetlusdokumendis taotluse, et juhul kui kohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, palub kostja jätta menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 162 lõikele 4. TsMS § 633 lg 2 p 2 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb. Sellekohast taotlust ei ole kostja esitanud apellatsioonkaebuses, mistõttu tuleb kostja taotlus jätta tähelepanuta.
23.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostja juhatuse 09.12.2019 otsuse p 1 vastuolu tõttu põhikirjaga, esines alus otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Maakohtu otsuse põhjendusi on vajalik muuta osas, milles maakohus leidis, et hageja ei ole valeandmete esitamisega kostjale olulist mainekahju põhjustanud. Maakohus jättis asja lahendamisel tähelepanuta hageja väited selle kohta, et kostja ei ole hageja poolt valeandmete esitamisele oma juhatuse 09.12.2019 otsuses ega sellele eelnevas hagejale tehtud hoiatuses tuginenud. Muus osas vastab otsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule ja ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega selles osas ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
24.Kostja on tuginenud maakohtus ja apellatsioonkaebuses sellele, et hageja välja arvamise kostja liikmete hulgast tingis ka valeandmete esitamine Sihtasutusele. Hageja on olnud maakohtus seisukohal ja on ka vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et kostja ei ole oma otsuses hageja kostja liikmete hulgast välja arvamise kohta valeandmete esitamisele tuginenud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga. MTÜS § 16 lg 1 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. MTÜS § 16 lg 2 näeb ette, et liikme võib mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata
2-19-19994 välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu. Seega võib mittetulundusühingu liikme ühingust välja arvata juhatuse otsusega juhul, kui ühingu liige on oluliselt kahjustanud ühingut. Seejuures tuleb arvestada MTÜS § 16 lõikega 3, et mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tuleb tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada (vt Riigikohtu 15.10.2003 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-119-03, p 18). Kostja 27.06.2019 üldkoosolekul juhiti hageja tähelepanu sellele, et tema põhjendamatu ähvardamine, halvustav suhtumine ja juriidiliste kirjade fabritseerimine kostja ja selle juhatuse vastu võib hageja sellekohase käitumise jätkumisel viia hageja kostja liikmete hulgast välja arvamiseni (tl 21). 09.12.2019 kostja juhatuse koosoleku protokolli nr 09/12/2019 p 1 kohaselt otsustati hageja kostja liikmete hulgast välja arvata, arvestades hageja poolt mainekahju põhjustamist (tl 22-23). Seega ei ole kostja üldkoosolekul ega juhatuse koosolekul hagejale ette heidetud ja ühingu liikmete hulgast välja arvamise põhjusena esile toodud Sihtasutusele valeandmete esitamist. Kostja on alles käesoleva asja menetluses asunud hageja oma liikmete hulgast välja arvamist põhjendama sellega, et hageja põhjustas kostja mainele olulise kahju Sihtasutusele valeandmete esitamisega. Ühingu liikme väljaarvamine peab olema põhjendatud ja need põhjendused peavad sisalduma liikme välja arvamise otsuses või viivitamatult olema esitatud pärast otsuse tegemist. Hilisemalt täiendavate põhjenduste ja etteheidete esitamine (antud juhul kostja vastuses hagile) ei muuda neid otsuse aluseks. Seetõttu ei ole käesolevas asjas vajalik hinnata, kas hageja on Sihtasutusele valeandmeid esitanud või mitte.
25.Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohased maakohtu põhjendused selle kohta, kas käesolevas asjas saaks hinnata hageja poolt Sihtasutusele valeandmete esitamist ja kas selline tegu oleks käsitletav kostjale olulise mainekahju põhjustamisena. Maakohtu sellekohased põhjendused tuleb otsusest välja jätta. Samuti ei ole vajalik käsitleda eelnevast tulenevalt kostja apellatsioonkaebuse väiteid, mis puudutavad Sihtasutusele valeandmete esitamist.
26.Kostja väitel on maakohus ebaõigesti leidnud, et maine tähendab välist kuvandit ning mainet ei ole võimalik kahjustada organisatsiooni liikmete ees. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Kuna maine ehk reputatsioon on üldiselt levinud hinnang isiku kohta, tähendab maine isiku välist kuvandit. Kostja maine saab seega omada tähendust suhetes kolmandate isikutega, mitte kostja enda liikmete ees. Kolleegium nõustub kostjaga, et eristada saab ka organisatsiooni sisemist kuvandit, kuid see ei oma käesolevas asjas tähtsust. Kostja põhikirja p 3.5 kohaselt võib liikme kostjast välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei täida kostja põhikirja sätteid või on kahjustanud oluliselt kostjat moraalselt. Ringkonnakohtu hinnangul saab põhikirja antud sätte mõtteks olla üksnes see, et ühingust saab välja arvata sellise liikme, kes on ühingut kahjustanud kellegi teise silmis ja tekitanud sellega olulise kahju ühingu mainele. Maakohus leidis õigesti, et see, kui üks kostja liige ähvardab teist liiget või kostja juhatust ning ei tee vajalikku koostööd, ei oma mõju kostja kui ühingu mainele ja ei saa seega kostja mainet kahjustada. Lisaks märgib kolleegium, et pinged ja konfliktid ühingu sees võivad ühingu mainet kahjustada siis, kui need ulatuvad ühingust väljapoole ja omavad mingit negatiivset efekti, kuid selliseid asjaolusid ei ole kohtu ette toodud ja kostja juhatuse 09.12.2019 otsuses ega sellele eelnevas 27.06.2019 hagejale tehtud hoiatuses ei ole hageja välja arvamise alusena sellele tuginetud.
27.Asjakohatu on kostja viide, et hageja välja arvamine kostja liikmete hulgast oli muuhulgas vajalik selleks, et ka tulevikus hoida ära Eesti veemotospordi ja kostja maine kahjustamine hageja poolt. Ühingu liiget on võimalik ühingu liikmete hulgast välja arvata toime pandud põhikirja ja/või seaduse rikkumise tõttu, kuid mitte selleks, et hoida ära rikkumiste toimepanemist. Samuti on asjakohatu kostja viide põhikirja punkti 3.8 alapunktile 6, mis näeb ette, et kostja liikmed on kohustatud hoidma ja kaitsma kostja head nime ning seisma kostja
2-19-19994 eesmärkide ja põhimõtete eest. Nimetatud põhikirja sätte rikkumisele ei ole kostja oma 09.12.2019 otsuses ega sellele eelnevas 27.06.2019 hagejale tehtud hoiatuses tuginenud.
28.Kuna kostja poolt 27.06.2019 üldkoosoleku protokollis märgitud hageja etteheidetud tegudest ei saa järeldada kostja maine kahjustamist, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda kostja väiteid olulise kahju tekkimise kohta.
29.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.