Mittetulundusühing Motospordiklubi Nord hagi Eesti Veemoto Liit vastu Eesti Veemoto Liidu juhatuse 09.12.2019 otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Hagihind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Mittetulundusühing Motospordiklubi Nord (registrikood 80253100, asukoht Paistu 3a, 71012 Viljandi) Hageja esindaja: vandeadvokaat Piret Blankin (e-post [email protected]) Kostja: Eesti Veemoto Liit (registrikood 80088173, asukoht Sõudebaasi tee 23, 13517 Tallinn) Kostja esindaja: Henri Parisalu (e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
13.10.2020
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada kehtetuks Eesti Veemoto Liidu juhatuse 09.12.2019 koosoleku päevakorrapunktis 1 tehtud otsus arvata Mittetulundusühing Motospordiklubi Nord välja Eesti Veemoto Liidu liikmete hulgast.
3.Menetluskulud jätta Eesti Veemoto Liidu kanda.
4.Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
Tühistada 19.12.2019 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hageja on kostja liige. 09.12.2019 toimus kostja juhatuse koosolek, kus kostja juhatus otsustas hageja välja arvata kostja liikmete hulgast väidetavalt kostjale ja veemootorispordile mainekahju tekitamise tõttu. Nimetatud otsus on vastuolus seaduse ja kostja põhikirjaga. Hageja ei ole kostja mainet rikkunud ning sellist alust väljaarvamiseks ka kostja põhikiri ette ei näe. Otsuses ei ole märgitud põhjendusi, milles mainekahju seisneb. Kostja on asunud väljaarvamise põhjuseid tagantjärgi sisustama. Kostjale kui juriidilisele isikule ei saa mittevaralist kahju tekkida. Õiged ei ole väited nagu oleksid mitmed kostja liikmed kaalunud seoses hagejaga kostja liikmete hulgast lahkumist või et hageja oleks esitanud valeandmeid toetuse saamiseks. Hageja palub tunnistada kehtetuks kostja juhatuse 09.12.2019 päevakorrapunktis 1 tehtud otsus hageja väljaarvamise kohta kostjast.
koosoleku
Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja on tekitanud kostjale moraalset ehk mittevaralist kahju, mis hõlmab mh mainekahju. Mainekahju on kostjale tekitatud eeskätt selle liikmete ees. Mõned liikmed ei soovi hageja tegevuse tõttu enam kostja liikmed olla. Hageja on viimased 3 aastat töötanud kostjale vastu, ei ole rahul olnud ühegi kostja tegevuse ega otsusega, vaidleb kõigile ja kõigele vastu, ähvardab kostjat ja selle liikmeid. Vahetult enne 27.06.2019 üldkoosoleku algust ähvardas hageja esindaja kostja juhatust kostja liikmete juuresolekul hävitamisega. Mainekahju väljendub ainuüksi selles, et paljud kostja liikmed on väljendanud soovimatust osaleda üldkoosolekutel, sest toimub pidev halvustamine ja ähvardamine hageja poolt. Hageja suhtub kostjasse ja selle liikmetesse ebaviisakalt ja lugupidamatult. 18.11.2019 üldkoosolekul väljendasid mitmed kostja liikmed pahameelt hageja käitumise üle. Lisaks on hageja esindaja ja noortetreener A. K. esitanud Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusele valeandmeid riikliku treeneritoetuse saamiseks. Kostjal on tekkinud mainekahju hageja poolt valeandmete esitamise tõttu. Mainekahju tekitamine on kostja olulisel määral kahjustamine, mistõttu oli hagejal õigus otsustada kostja väljaarvamine lisaks põhikirjale ka MTÜS § 16 lg 2 alusel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus tuvastab 09.12.2019 kostja juhatuse koosoleku protokolli (dtl 39) alusel, et 09.12.2019 toimus kostja juhatuse koosolek, kus päevakorrapunktina 1 otsustati arvata hageja välja kostja liikmete hulgast.
4.MTÜS (mittetulundusühingute seadus) § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 3 järgi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei
osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Tulenevalt MTÜS § 24 lg 7 käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Pooled vaidlevad, kas kostja juhatuse 09.12.2019 otsus hageja väljaarvamise kohta on kooskõlas kostja põhikirja ja seadusega.
5.Kostja põhikirja (dtl 17-24) p 3.5 järgi võib liikme välja arvata juhatuse otsusega mh juhul, kui ta on kahjustanud oluliselt kostjat moraalselt või materiaalselt. MTÜS § 16 lg 2 kohaselt liikme võib mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu.
6.09.12.2019 juhatuse koosoleku protokolli kohaselt on hageja otsustatud välja arvata seoses mainekahju põhjustamisega veemootorispordile ja kostjale. Kohus nõustub kostjaga, et põhikirja p 3.5 nimetatud moraalne kahju võib seisneda maine kahjustamises. Võttes arvesse, et kostja on juriidiline isik, muudaks vastupidine seisukoht nimetatud põhikirjas kasutatud mõiste sisutuks.
7.Kohus ei nõustu aga kostjaga, et hageja saab olla kahjustanud kostja mainet kostja liikmete ees seoses oma käitumisega üldkoosolekutel ning üldise lugupidamatu suhtumisega. Maine tähendab välist kuvandit. Üldkoosolekul osalemine ei seondu avalduste tegemisega kolmandatele isikutele või avalikkusele. Kohtu hinnangul ei ole võimalik isiku mainet kahjustada isiku enda ees. Asjaolu, et hageja esindaja, ähvardades kostja juhatuse liikmeid vahetult enne 27.06.2019 üldkoosoleku algust hävitamisega, mille tõendamiseks on kostja esitanud helisalvestise (kostja 08.01.2020 menetlusdokumendi lisa 5), võib olla tekitanud mittevaralist kahju juhatuse liikmetele isiklikult või pannud nende suhtes toime süüteo, ei seondu kostja välise kuvandi kahjustamisega. Sellega ei seondu ka kostja etteheited hagejale, mis puudutavad nö vastutöötamist ja pidevat rahulolematust. Kostja on esitanud 18.11.2019 üldkoosoleku helisalvestise (kostja 08.01.2020 menetlusdokumendi lisa 7) tõendamaks, et kostja liikmed on kritiseerinud hageja õõnestavat tegevust ega ole soovinud temaga samas ühingus olla ning 27.06.2019 üldkoosoleku allkirjalehe (dtl 133), tõendamaks, et mitmed liikmed on volitanud teisi enda esindamiseks, et ei peaks osalema üldkoosolekul koos hagejaga. Riigikohus on leidnud, et üksnes see, et ühistu liige on algatanud ühistu tegevusega seotud diskussiooni, esinenud kriitiliste avaldustega ühistu tegevuse kohta või rääkinud ühistuga peetud avalikust kohtumenetlusest, ei saa ühistu mainet kahjustada ega olla seega liikme väljaarvamise põhjuseks (2-16-19017, p 38). Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et hageja või tema avaldused teistele kostja liikmetele ei meeldi, ei anna alust hageja väljaarvamiseks kostja liikmete hulgast ei põhikirja ega seaduse alusel.
8.Kostja on hagejale ette heitnud veel kostja maine kahjustamist seoses valeandmete esitamisega Spordikoolituse- ja Teabe Sihtasutusele. Kostja väljatoodu kohaselt treenis hageja treener kolme noorsportlast ning 2018.a. oktoobris esitas hageja sihtasutuse ekeskkonnas avalduse nendest kahe spordimeisterlikkuse treeninggruppi kinnitamiseks, mille alusel saab riiklikku treeneritoetust. Mingi hetk oktoobris 2018.a. oli see info veel korrektne, millest tulenevalt kostja selle kinnitas. 2019.a. esitas hageja uue avalduse ja enne uue kinnituse andmist kostja esindaja poolt asjaolude täpsustamisel selgus, et eelmise grupi liikmed ei olnud 2019.a. kordagi Viljandis treeningutel käinud ega hageja nimekirjas Eesti veemoto ringrajaklassides võistelnud. Hageja oleks pidanud juba 2018.a. sügisel võtma selle treeninggrupi treeneritoetuse saajate nimekirjast maha ning teavitama kostjat, aga ta kasutas olukorda pahatahtlikult ära ja võttis terve 2019.a. nende noorsportlaste pealt riiklikku treeneritoetust, keda hageja klubis tegelikult ei olnudki. Kostjale tekkis mainekahju Spordikoolituse- ja Teabe Sihtasutuse ees seeläbi, et kuna hageja esitatud andmed olid ebaõiged, oli ebaõige ka kostja poolt sihtasutusele antud kinnitus.
9.Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse raames ei ole võimalik hinnata, kas treeneritoetus määrati hagejale õigesti ning see ei ole ka esitatud nõude kontekstis asjassepuutuv. Seetõttu ei hinda kohus hageja avaldust sihtasutusele (e-kirjavahetus koos lisaga dtl 134-139), V. B.i kinnitust (dtl 183, digiallkirjaga dtl 288-289), A. B.i kinnitust (dtl 184, digiallkirjaga dtl 286-287), G. I. kinnitust (dtl 204), V. I. seletuskirja (dtl 205-206, tõlge dtl 213), kuvatõmmiseid facebookist (dtl 207, dtl 212), väljatrükki taotluste e-keskkonnast (dtl 285) ning Tallinna 53. keskkooli kirja (dtl 283284). Kostja käsitlusest ei selgu aga, kuidas väidetud asjaoludel saaks kostjale olla etteheidetav valekinnituse andmine. Kostja on välja toonud, et kinnituse andmise ajal oli esitatud info korrektne ning uut kinnitust otsustas kostja, pärast andmete kontrollimist, mitte anda. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja jättis väidetavalt kostjale ja sihtasutusele teatamata uutest asjaoludest, millega seoses langes toetuse saamise õigus ära, ei puuduta seda, kas kostja kinnitas hageja avalduse õigesti. Tulenevalt põhikirja p 3.5 ja MTÜS § 16 lg 2 annab väljaarvamiseks aluse tekitatud oluline kahju. Kostja ei ole välja toonud, et Spordikoolituse- ja Teabe Sihtasutus oleks esitanud kostjale seoses antud kinnitusega mistahes pretensioone või nõudeid. Seega isegi juhul, kui kostja antud kinnitus olnuks hageja tõttu ebaõige ning kostja mainele tekkinuks seeläbi kahju, ei ole võimalik asuda seisukohale, et tegemist oli olulise kahjuga.
10.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tekitanud kostjale olulist mainekahju, mistõttu ei olnud hageja väljaarvamise otsustamine kooskõlas kostja põhikirja ega seadusega. Kohus rahuldab hagi ning tunnistab MTÜS 24 lg 1 ja 7 alusel kehtetuks kostja juhatuse 09.12.2019 otsuse hageja väljaarvamise kohta.
11.Kohtu hinnangul ei sisalda teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta hageja põhikiri (dtl 12-16), 2020.a. Eesti koondise nimekiri (dtl 25), 2019.a. veemotospordi edetabel (dtl 26-27), juhatuse 29.03.2019 protokoll koos lisadega (dtl 28-33), hageja 24.03.2017 pretensioon (dtl 34-35), kultuuriministeeriumi kiri (dtl 11), 27.06.2019 üldkoosoleku protokoll (dtl 36-37), kostja eetikakoodeks (dtl 40-44), võistlejalitsentsi selgitus (dtl 95), hageja 2018.a. majandusaasta aruanne (dtl 96-107), 23.05.2019 e-kiri koos lisadega (dtl 108-119), 06.09.19 meeldetuletus koos lisadega (dtl 120-131), 18.06.2019 vaie (dtl 167), vastus vaidele (dtl 169), 08.10.19 nõudekiri (dtl 170-172), kuvatõmmis uudisest (dtl 159), 18.11.2019 üldkoosoleku protokoll (dtl 160-165), kirjavahetus septembrist 2019 (dtl 208, 211), vastus teabenõudele (dtl 209), teabenõue (dtl 210). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda.
12.Kohus on 19.12.2019 määrusega hagi taganud, keelates kostjal selle juhatuse 09.12.2019 koosoleku päevakorrapunktis 1 vastuvõetud otsuse täitmise kuni kohtumenetluse lõppemiseni käesolevas tsiviilasjas. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus tühistab hagi tagamise abinõu vaatamata hagi rahuldamisele, kuna abinõu kohaldamine ei ole kohtulahendi täitmise tagamiseks vajalik. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
13.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2021 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu 20.11.2020 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse õiguslikke põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.