Järva Vallavalitsuse avaldus alaealise lasteasutuse teenusele paigutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19. veebrurari 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
kinnise
XX määruskaebus YY määruskaebus Avaldaja Järva Vallavalitsus (registrikood 77000335) Puudutatud isik (laps) XX (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Puudutatud isik (ema) CC (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik
XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
(isa)
YY
(isikukood
Kirjalik menetlus
1.Jätta asja juurde võtmata menetlusosaliste poolt varem esitatud ja toimikus olevad tõendid. Jätta asja juurde võtmata Järva Vallavalitsuse Sotsiaalosakonna 05.01.2021, 18.12.2020, 22.12.2020, 06.01.2021 kirjad lapse isale.
2.Jätta rahuldamata YY taotlused Lastemaja sekkumise lõpetamiseks, terapeudi lastele teenuse pakkumise kõrvaldamiseks ja Lastemaja välise terapeudiga asendamiseks.
Jätta rahuldamata 05.03.2021 lapse isa esitatud taotlus kohustada lapse ema andma kinnitus W osas rehabilitatsiooniteenuse sõlmimiseks Papaver MTÜ-ga ja Papaver OÜ-l esitada teenuseleping.
4.Jätta Pärnu Maakohtu 19. veebruari 2021. a määrus tsiviilasjas 2-20-17848 muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5.Ringkonnakohtu menetluse kulud jätta riigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Järva Vallavalitsus (avaldaja) esitas 02.12.2020 Pärnu Maakohtule avalduse alaealise XX (laps, X) paigutamiseks kinnisesse lasteasutusse. Avalduse kohaselt on Pärnu Maakohtu 22.02.2018 määruse tsiviilasjas nr 2-17-14373 alusel CC-l (ema) ainuhooldusõigus laste elukoha määramise osas Eesti Vabariigi piires ning kehtestatud on laste suhtlemiskord YY-ga (isa). Lapsel on diagnoositud autismispektri häire ja määratud raske puue psüühikahäire tõttu. Lapse ema pöördus 2019. aastal avaldaja lastekaitsespetsialisti poole seoses lapse agressiivsuse suurenemisega. Perioodil 01.09.2019– 18.09.2020 on politsei poolt registreeritud seitse väljakutset seoses lapse agressiivsusega. Ema sõnul on vägivaldseid rünnakuid olnud tegelikkuses tunduvalt rohkem, kuid iga kord ei ole politseipatrulli kutsutud. Laps ründab ema, vanaema ning vendi. 2020. a oktoobris alustati Sotsiaalkindlustusameti lastemaja teavituse alusel lapse suhtes kriminaalmenetlus. Laps käis VVV ühe nädala, kuid ei kohanenud ning asus õppima uuesti PPP. Laps on korduvalt viibinud lastepsühhiaatria osakonnas ravil ning muudetud on raviskeemi, kuid lapse agressiivsus ei ole vähenenud, vaid võimendunud. Erinevad teraapiateenused ja nõustamised ei ole tulemusi andnud. Laps on nii psühholoogiliselt kui ka füüsiliselt ohtlik oma lähikondsetele ja afektiseisundis ka iseendale. Laps keeldub minemast psühholoogi teenusele, mistõttu ei ole võimalik teda järjepidevalt terapeutiliste tegevustega toetada. Avaldaja 05.02.2021 seisukoha järgi avaldus lapse vägivaldsus lähikondsete vastu nelja-aastaselt. Olukordades, kus last keelatakse või ei vasta tegevus lapse tahtele, võib ta rünnata vahendeid valimata, nt lüüa kaikaga, kägistada või visata taburetiga. Esineb reaalne oht, et laps võib rünnakutega põhjustada mõnele lähikondsele püsiva kehavigastuse ja seab ohtu nende elu. Peres kasvab veel kolm alaealist last, kellest noorim on avaldanud terapeudile, et kardab ema elu pärast. Laps on käitunud oma vendadega seksuaalselt ebakohaselt. Lapse vendadega tegelev terapeut on seisukohal, et kui laps jääb kodukeskkonda, lisandub vendadele seeläbi täiendavalt traumasid. Lapse suhtes on varasemalt kohaldatud leebemaid meetmeid (nõustamine, lastepsühhiaatri konsultatsioonid, õpilaskoduga kooli õppima asumine), kuid need ei ole tulemusi andnud. Laps
vajab regulaarset ja järjepidevat toetust ning psühholoogilist tuge. Lapse esindaja alternatiivina pakutud kohustuste panemine ei pruugi tagada soovitud tulemust.
2.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja palus avaldus jätta rahuldamata või avalduse rahuldamisel peatada lapse kinnisesse asutusse paigutamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 540 lg 1 alusel. Laps on ärakuulamisel vaielnud kinnisesse lasteasutusse paigutamisele vastu. Laps avaldas arvamust, et perevägivald oli vastastikune ning tema Maarjamaa Hariduskolleegiumisse (MHK) paigutamine ei lahendaks probleeme. Esitatud ei ole tõendeid, et laps kujutab endast reaalset ohtu endale või teistele. Laps on ärakuulamisel eitanud, et ta oleks ennast või teisi ohustanud. Pelgalt kriminaalmenetluse alustamise fakt ei saa anda alust tsiviilkohtumenetluses isiku kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks. Täitmata on eeldus, et ohtu ei ole võimlik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Ei ole välistatud, et peale mõnda aega kinnises lasteasutuses viibimist nõustub laps vabanedes minema psühholoogi teenusele. Kui kohus avalduse rahuldab, siis tuleks menetlus TsMS § 540 lg 1 alusel peatada ning määrata lapsele järgnevad kohustused: - täita koolikohustust; - mitte panna toime süütegusid; - mitte tarvitada alkoholi; - käia regulaarselt arsti ja psühholoogi vastuvõtul ning järgida määratavat raviskeemi; osaleda pakutavates programmides, sh terapeutilistes tegevustes.
3.Lapse ema leidis ärakuulamisel, et laps võiks Maarjamaa Hariduskolleegiumis olla vähemalt õppeaasta lõpuni, augustini. Ema sõnul on lapsel MHK psühholoogiga hea kontakt. MDET terapeut on perega tööd alustanud ning kohtunud mõned korrad ema ja lapsega. Ema leiab, et laps on ohtlik pigem teistele kui endale. Suitsiidi mõtteid lapsel olnud ei ole, kuid ta on öelnud, et neil oleks parem, kui teda ei ole. Laps on MHK-s olnud vähe aega, kuid tal läheb paremini.
4.Lapse isa leidis ärakuulamisel, et kooli suhtumine lapsesse on keeruline ja küsitav ning ta kahtleb kooli sobivuses lapsele. Laps usaldab kooli psühholoogi, kellega tal on hea suhe. Psühholoogil lapsega intsidente olnud ei ole. Nädalavahetuseti käivad lapsed isa juures ning probleeme ei ole olnud. Isa leiab, et lapsega tuleb osata suhelda.
5.Laps avaldas ärakuulamisel, et algul oli ta koolis rühmas, kus teda kiusati, kuid ta ei rünnanud teisi. Hiljem pandi laps üksinda rühma, kus nüüdseks on ka teine laps, kellega ta saab läbi. Üksikõpe sobib talle. Psühholoogiga kohtub igal nädalal ja temaga vestlemisest võib lapse arust abi olla. Isaga on lapsel probleeme olnud, kuid need on tekkinud möödarääkimistest. Laps teab, et kui temaga probleeme ei ole, siis võidakse lubada kodus käia, mida ta ka soovib.
6.Laps viibib Pärnu Maakohtu 21.12.2020 määruse kriminaalasjas nr 1-20-9382 alusel alates 21.12.2020 kuni 21.02.2021 MHK-s. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
7.Pärnu Maakohus rahuldas 19.02.2021 määrusega avalduse ja paigutas lapse kinnisesse lasteasutusse kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 20.08.2021, määras kinnise lasteasutuse teenuse osutajaks MHK ning tunnistas määruse täidetavaks alates avaldajale
edastamisest. Menetlusosaliste menetluskulud jäeti nende endi kanda ning riigi õigusabikulud täies ulatuses riigi kanda. Maakohus tuvastas tõendite alusel, et laps on raske psüühikahäirega alaealine, kes on lapseeast alates olnud agressiivse käitumisega teiste pereliikmete suhtes ja kelle agressiivsus on alates 2019. aastast järjepidevalt suurenenud. Laps on nii psühholoogiliselt kui ka füüsiliselt ohtlik teistele isikutele, eeskätt oma lähikondsetele (vennad, ema). Lapse käitumisest tulenevat ohtu ei ole võimalik kõrvaldada mõne vähem piirava meetmega. MHK-s viibitud ligi kaks kuud on liiga lühike aeg, et muuta lapse käitumist sedavõrd, et ta poleks enam ohtlik teistele isikutele (pereliikmetele). Esineb põhjendatud alus eeldada, et kinnise lasteasutuse teenusele paigutamata jätmisel võib laps jätkata oma lähisuhtes olevate isikute väärkohtlemist, sh panna toime süütegusid. Lapse paigutamine kinnisesse lasteasutusse aitab tagada talle vajaliku abi erinevate teenuste näol ning turvalise ja kontrollitud keskkonna. Samas on sellega võimalik tagada teiste isikute, sh lapse lähedaste, ohutus ning tekitada lapses arusaamine, et oma tegude eest tuleb vastutada. Kinnise lasteasutuse teenus võimaldab seada noorukile turvalised piirid, mis on psühholoogilise arengu ja vaimse tervise huvides vajalik ning seega ka lapse huvides. Laps vajab regulaarset ja järjepidevat toetust ning psühholoogilist tuge. MHK psühholoog on saavutanud lapsega kontakti ja laps on ise näidanud üles valmidust psühholoogiga koostööd teha. Kohus jättis lapse esindaja taotluse kinnisesse lasteasutusse paigutamise peatamiseks rahuldamata, kuna mistahes kohustuste panemine lapsele ei kõrvalda tema ohtlikkust teiste isikute suhtes. XX määruskaebus
8.Laps esitas esindaja kaudu 07.03.2020 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja jätta avaldus rahuldamata. Avalduse rahuldamisel palub laps peatada lapse kinnisesse asutusse paigutamine TsMS § 540 lg 1 alusel. Määruskaebuse väidete kohaselt on lapsel võimalik asuda elama isa juurde, mis muudaks lapse elukeskkonda ja aitaks vältida konfliktisituatsioonide tekkimist perekonnas. Lapsele on võimalik pakkuda elukeskkonna muutumisel Sotsiaalkindlustusameti poolt vastavaid tugiteenuseid. Esitatud ei ole tõendeid, et laps on ohtlik. Esindaja kordas muus osas samu väiteid, mis avalduse vastuseks esitatud seisukohas maakohtule. YY määruskaebus
9.Lapse isa esitas 22.02.2020 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub apellatsioonimenetluses vastu võtta tõendid, millest maakohus keeldus. Lapse isa esitas 08.03.2021 määruskaebuse täienduse, milles palub määrus tühistada ja esialgse õiguskaitse korras lapse vabadus taastada. Määruskaebuse kohaselt ei ole lapse isa menetlusse piisavalt kaasatud ning rikutud on sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1302 lg 2 p 4 läbi eksitamise, antud ütluste moonutamise, tõendite vastuvõtmisest keeldumise ja tehtud teavitustega mittearvestamise. Maakohus ei ole saanud kaaluda lapse isa argumente avaldaja tõendites esitatud moonutamiste ja tõendite mittelubatavuse osas. SHS §1302 lg 2 p 6 osas rikkus kohus menetlusõiguse normi, eksitades lapse isa, et esitatavad tõendid võetakse vastu enne otsuse langetamist (ülekuulamise protokolli helisalvestis ja kohtusekretäri ütluste helisalvestis) ning väljastades ka kohtumaterjalide/toimiku
ringkonnakohtule edastamise määruse enne kui kaebaja esitas määruskaebuse kohtu poolt menetluskorra rikkumise asjaoludes. Lapse ärakuulamisel oli määruskaebuse esitaja arvates vajalik psühholoogi osavõtt, et laps saanuks aru, mida kohus tegelikult küsib ja teada tahab. Lapse isa esitab taotlused Lastemaja sekkumise lõpetamiseks, terapeudi lastele teenuse pakkumise kõrvaldamiseks ja Lastemaja välise terapeudiga asendamiseks. Terapeudi tegevus ei ole lapsi aidanud, terapeut B sekkumine ei aita lastel vabaneda nende hirmudest ja teadmatusest tuleviku suhtes ja kahjustab perekonda. Lapsel on olemas teine viibimiskoht isa juures. Isa juures viibimiseks on lapse ema nõusolek, mis on antud Tallinna Ringkonnakohtus kriminaalasja 1-20-9382 kohtuistungil. Kohtuistungil antud ütlus on varasema suhtluskorra kokkuleppe ülene. Lapse viibimiseks isa juures takistusi ei ole niikaua, kuni on tõendatud lapse kojupöördumise ohutus. Isa juures viibimine on isiku vabaduse võtmisest vähem piirav meede. Lapse ema on igakuiselt vastu võtnud lapsele määratud puudetoetuse suuruses 161,09 eurot, kuid lapsele määratud rehabilitatsiooniplaanipõhist tuge ei ole ema lapsele korraldanud alates 2019. a novembrist. Tõendamata on lapse süü ja asjaolude kohalduvus lapse isikust endast tulenevate põhjuste tõttu ja temast sõltumatute väliste asjaolude tõttu. Tuvastatud ei ole lapsele ravimite manustamist ja tugiteenuste osutamiseks kohustatud poolte süü või selle puudumine. Tuvastamata on, millised intsidendid ja politsei väljakutsed on tingitud õigeaegselt võtmata jäänud ravimist. Samuti ei nähtu tõendist, millise sagedusega on väljakutsed toimunud. Lapse paigutamisel kinnisesse asutusse on oluline aluseks võtta asjaolud, mis näitavad kui pika aja jooksul ja millise sagedusega on lapse käitumine olnud probleemne. Laps täitis koolikohustust PPPs vabatahtlikult ja probleemideta, mistõttu ei ole põhjendatud lapse kinnisesse kooli paigutamine õppekohustuse täitmise tagamiseks. MHK-s teenust pakkuv psühholoog MV on nõus teenust pakkuma ka rehabilitatsiooniplaani raames ja kuulub Mittetulundusühing Papaver kaudu samasse ravimeeskonda, kuhu kuulub lapse raviarst/psühhiaater VL. Teenuse osutamise leping on allkirjastamisel. Psühholoogi teenuse saamiseks ei ole MHK-s viibimine põhjendatud. Laps käib psühhiaater VL vastuvõtul regulaarselt ja vabatahtlikult ning tervishoiuteenus ei ole sotsiaalhoolekande seaduse kaudu kohaldatav. Maakohus on lapse terviseseisundi osas seisukoha võtmisel ületanud diskretsiooni piire. Terviseküsimused ei ole hinnatavad sotsiaalhoolekande seaduse alusel, vaid nendele saab tugineda üksnes psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) alusel. Lapse psühholoogilist ohtlikkust tuleb tuvastada ekspertiisiga (TsMS § 537 lg 1). Avaldaja esitatud tõendid ei vasta eksperdiarvamuse nõuetele, kuna neid esitanud isikud ei ole määratud eksperdina last isiklikult läbi vaadanud või teda küsitlenud. Edasine menetluse käik
10.Avaldaja ei nõustu lapse isa ja lapse määruskaebustega ning palub need jätta rahuldamata. Lapse isa on määruskaebuses nõustunud, et laps on ohtlik ning tõendatud ei ole lapse isa ja ema vaheline nõusolek suhtluskorda muuta. Isal on lapsega olnud füüsiline konflikt. MHK-s viibides on laps kaasõpilasi füüsiliselt rünnanud.
11.Lapse ema palub lapse isa ja lapse määruskaebused jätta rahuldamata. Lapse isa ei tule toime igapäevase vastutusega lapse igakülgse heaolu eest ning lapsele vajalike tegevuste korraldamise tagamisega. Toimunud on korduvad füüsilised rünnakud kinnisesse lastasutusse paigutamise eelsel ja seal viibimise ajal. Lapsel ei olnud rehabilitatsiooniteenusel 30.03.202003.04.2020 Eestis kehtestatud eriolukorra tõttu võimalik käia ning 2020. aasta sügisel ei olnud laps enam teenusele nõus minema. Lapse ema on nõus lapse elama asumisega isa juurde, kui see on kohtu hinnangul lapse parimates huvides. Lapse ema ei ole nõusolekut nõus andma enne, kui lapse isa suhtes on läbi viidud kohtupsühhiaatriline ekspertiis ehk välistatud on isa vaimsed häired ning tagatud lapse (emotsionaalne) turvalisus isa juures viibides.
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ja selle muutmiseks puudub alus. Määruskaebused tuleb jätta rahuldamata.
14.Vastavalt lapse isa esitatud taotlusele peab ringkonnakohus menetlusökonoomia seisukohalt põhjendatuks käsitada lapse isa 22.02.2021 määruskaebust esialgse määruskaebusena maakohtu 19.02.2021 määrusele ja järgnevaid avaldusi (04.03.2021 pealkirjastatud kui taotlus protokolli parandamiseks ja 08.03.2021 pealkirjastatud kui määruskaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus) selle täiendustena. Sõltumata menetlusdokumentide pealkirjadest on kolleegiumi arvates ilmne, et lapse isa soovib nendega vaidlustada maakohtu 19.02.2021 määrust. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha lapse isa määruskaebusest tulenevate menetluslike vastuväidete osas (I), seejärel maakohtus ja määruskaebemenetluses esitatud tõendite osas (II), hindab väiteid kinnisesse asutusse paigutamise meetme proportsionaalsusest (ohtlikkus ja muude meetmete tulemuslikkus) (III) ja teeb menetluslikud otsustused (IV). I
15.Maakohtu menetluses esitatud isa taotlustest ei selgu, milliseid tõendeid tahtis lapse isa esitada. 15.02.2021 menetlusdokumendis (I kd, tl 58) sedastab isa, et tema ärakuulamise käigus ilmnes probleem kohtu e-kirjade kättesaamisega, kohtudokumentide nähtavakstegemisega ja ta pole saanud tutvuda asjas esitatud uute tõenditega. Lapse isa palus pikendada tähtaega seisukoha ja tõendite esitamiseks kuni 22.02.2021. Nimetatud avalduses toodust koosmõjus 15.02.2021 avaldusega saab ringkonnakohus aru, et lapse isa ei pidanud seni esitatud tõendeid usaldusväärseteks ja taotles täiendavate tõendite kogumist erinevatel institutsioonidelt (arstidelt, koolidelt, psühholoogidelt ja tugispetsialistidelt). 19.02.2021 määrusega (I kd, tl 6465) lahendas maakohus isa taotlused ja ei pikendanud tähtaega seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Nimetatu ei ole oluline menetlusõiguse rikkumine, kuna tõendid saab isa esitada määruskaebemenetluses.
16.Põhjendamatu on lapse isa seisukoht, et teda pole menetlusse kaasatud. Maakohus andis lapse isale võimaluse vastata avaldusele ja kuulas ta ära, täites SHS § 1302 lg 2 p-s 4 sätestatut. Lapse isa on esitanud enne maakohtu määruse tegemist maakohtule oma sisulised seisukohad. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme. Nagu maakohus õigesti märkis, ei ole kohus hagita
menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotlustega ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 477 lg 5).
17.Põhjendamatu on lapse isa määruskaebuses väljendatud seisukoht, et asjas tulnuks lapse suhtes läbi viia ekspertiis, et tuvastada lapse ohtlikkus. SHS § 1302 lg 2 sätestab kinnisesse lasteasutusse paigutamise menetluse erisused tsiviilkohtumenetluse seadustikus isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse kohta ettenähtud korrast. SHS § 1302 lg 2 p 2 kohaselt ei ole paigutamise eelduseks ekspertiisi tegemine TsMS § 537 tähenduses. Kinnisesse lasteasutusse paigutamise otsustamisel ei ole määravaks asjaoluks mitte lapse arstlikult (psühhiaatriliselt) tuvastatud seisund, vaid faktiline käitumine ja abivajadus.
18.Põhjendamatu on lapse isa seisukoht, et asjas esitatud HT, AA, PPA, LVTK Mireen Ismaeli ja SKA seisukohad ei ole tõenditena kasutatavad. Dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul (TsMS § 272 lg 1). Kui ka kõik need isikud ei ole lapsega kokku puutunud või tema suhtes uuringuid läbi viinud, on neil andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta. Kohalik omavalitsus on avaldaja ja tema seisukohad ei ole tõenditeks, kuid maakohus ei olegi avaldaja seisukohti tõenditena ka käsitlenud.
19.Maakohus ei ole rikkunud lapse ärakuulamist sätestavaid menetlusõiguse norme.
19.1.Määruskaebuses leiab isa, et lapsel on väga tundlik õiglustunne ja ta vajab ärakuulamist, arusaamatusi tekitanud küsimuste lahti seletamist ning taganemiseks vajalikku turvaala, vägivaldsus pole tema spetsiifiline isikuomadus.
19.2.Kaebaja viitab kriminaalmenetluse seadustiku § 71 lg-s 1 sätestatule, mis kohaldub alaealise tunnistaja ülekuulamise erisustele ning mille kohaselt võib menetleja alaealise tunnistaja ülekuulamise juurde kutsuda lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või psühholoogi. Praegusel juhul ei ole tegemist kriminaalmenetlusega ja norm asjas ei kohaldu. Sarnane norm on TsMS § 260 lg 1, mis reguleerib alaealise tunnistaja ülekuulamist tsiviilkohtumenetluses, kuid kohaldub alla 14-aastasele tunnistajale. Lapse ärakuulamist reguleeriv TsMS § 5521 lg 1 räägib lapse ärakuulamisest psühholoogi osavõtul, kuid seda tehakse vajaduse korral. SHS § 1302 lg 2 p 5 järgi peab lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamise asjades kohus lapse isiklikult ära kuulama olenemata lapse vanusest. Maakohus on lapse isiklikult ära kuulanud. Maakohtu ärakuulamise tulemus kajastub määruse põhjendustes ja sellest võib järeldada, et maakohus on kohaselt vestelnud lapsega tema elust, tulevikuplaanidest ja soovidest, kuid ei ole otseselt puudutanud vägivaldsust. Laps on vastanud adekvaatselt. Psühholoogi juuresviibimine vestluse juures on kohtu otsustada, kuid lapse antud vastustest saab järeldada, et temalt ei ole küsitud midagi, mida ta oma psüühikahäirest tulenevalt ei mõistaks ja psühholoogi juuresviibimine olnuks vajalik.
20.Lapse isa kirjeldab määruskaebuses lapse koroonatingimustes muredega üksijätmist avaldaja poolt, koduvisiitide ärajäämist ja lapse ärakuulamata jätmist, lapse emale ohvriabiteenuste pakkumist, mille viimane on paljuski tagasi lükanud. Nimetatu ei saa olla maakohtust erineva lahendi tegemise aluseks. Covid-19 pandeemia olukorras võiski olukord teenuste
kättesaadavuse osas halveneda, kuna riigis kehtisid piirangud ja välditi otsekontakte. Asja materjalidest nähtuvalt on lapsele ja temaga koos elavatele perekonnaliikmetele avaldaja poolt psühholoogilist abi pakutud. Eluliselt usutav ja asjas tuvastatud asjaoludega kooskõlas ei ole lapse isa väide, et avaldaja poolt pere teistele lastele teenuste osutamine on kantud eesmärgist leida uurimises X vastu inkrimineerivaid asjaolusid.
21.Praeguses asjas ei arutata teraapia tulemuslikkust laste ravimisel, mistõttu ei ole asjakohased kaebaja etteheited Lastemaja ja psühhoterapeudi aadressil. Seetõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata kaebaja taotlused Lastemaja sekkumise lõpetamiseks, terapeudi lastele teenuse pakkumise kõrvaldamiseks ja Lastemaja välise terapeudiga asendamiseks.
22.Kaebaja on 22.02.2021 menetlusdokumendi p-des 5-9 tuginenud mitmetele väidetavatele avaldaja väidetele, mida praeguses menetluses esitatud ei ole (suhtluskorra rikkumine, X mõjutamine kirjutama kirja, et ta võiks elada isa juures, kiirabi töötaja helistamine isale, lapse isa poolt ema süüdistav hoiak, küsimused seoses suhtluskorra ajal pakutava teraapiavõimalusega). Avaldaja ei ole oma avalduses tuginenud nimetatud asjaoludele. Kui asjaolud erinevatest tõenditest ka nähtuvad, ei oma need tähendust praeguse vaidluse lahendamisel ja neil võib olla tähendust suhtluskorra vaidluses vanemate vahel. Seetõttu ei pea kolleegium vajalikuks nimetatud väiteid analüüsida.
23.Kaebaja on 04.03.2021 esitanud taotluse protokolli parandamiseks. Ärakuulamise kohta ei ole toimikust nähtuvalt protokolli koostatud, kuid ärakuulamisel antud ütlused on maakohus kajastanud 19.02.2021 määruses. Seetõttu mõistab ringkonnakohus kaebaja etteheiteid viisil, et maakohus ei ole lahendis märkinud lapse isa poolt avaldatud kõiki seisukohti. Isa on kajastamata seisukohad 04.03.2021 avalduses esitanud. Avaldaja seisukohad on kokkuvõtlikult sellised, et heliprotokoll kinnitab kohtuniku ja kohtusekretäri teavitamist lapse isa poolt, et asjas esitatud tõendid sisaldavad valeväiteid ja kohtunik (kes oli ka lapse suhtes algatatud kriminaalasja kohtunik) ei olnud kursis kriminaalasjas esitatud tõenditega. Lapse isa aga eeldas, et võib tugineda kriminaalasja asjaoludele. Kolleegium on seisukohal, et maakohus ei pidanud 19.02.2021 määruses nimetatud asjaolusid kajastama. Ärakuulamise protokoll või selle puudumisel kohtulahend peab kajastama kõige olulisemat vestlusest. Tõendite hindamine konkreetses tsiviilasjas on kohtu kohustus. Kohus ei saa tugineda praeguses asjas kriminaalasjas esitatud tõenditele. Kui lapse isa leidis, et ta ei saanud mingeid asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid maakohtu menetluses esitada, on tal see võimalus olnud määruskaebemenetluses. Nimetatud võimalust on lapse isa ka kasutanud.
24.Lapse isa on 05.03.2021 esitanud taotluse, milles palub lapse emal anda kinnitus W osas rehabilitatsiooniteenuse sõlmimiseks Papaver MTÜ-ga ja Papaver OÜ-l esitada teenuseleping. Nimetatud taotlused ei ole praeguses menetluses asjakohased ja tuleb jätta rahuldamata. Kui vanematel on vaidlus W ravi osas, ei saa seda lahendada X kinnisesse lasteasutusse paigutamise vaidluses. Vanematel on ühine hooldusõigus laste raviküsimustes ja kui vanemad nimetatus kokkuleppele ei jõua, tuleb hooldusõiguse vaidlus lahendada kohtus eraldi menetluses. II
25.Määruskaebemenetluses on lubatud uute asjaolude ja tõendite esitamine, mistõttu võtab ringkonnakohus asja juurde menetlusosaliste poolt esitatud tõendid, mis on asjakohased ja lubatavad käesolevas menetluses.
26.Ringkonnakohus ei võta vastu avaldusi ja tõendeid, mis juba toimikus sisalduvad või millel ei ole asja lahendamisel tähtsust, kuna vastavat asjaolu ei ole vaja tõendada, mh kui see ei ole vaidlusalune (TsMS § 238 lg 1 p 1).
27.Lapse isa esitab PPA taotluse Järva Vallavalitsuse poole kriminaalasjas, milles tuntakse huvi, kuidas lapse isa on osa võtnud või kaasatud lapsega seotud probleemidesse ja kas ei ole kaalutud lapse elamist isa juures (I kd, tl 151). Järva Vallavalitsuse vastuses koos lisadega (I kd, tl 151 pöördel-165) tuuakse esile, kuidas vanemad on teavitanud avaldajat nendevahelise suhtluskorra vastastikkustest rikkumistest, isa Covid-19 pandeemiaga seotud käitumisest suhtluskorra täitmisel (kartus lapsi enda juurde võtta, kui oli mõnevõrra tõbine), kuidas isaga on suheldud minimaalselt ja vastusena küsimusele lapse vägivaldsuse kohta tema juures on isa palunud defineerida vägivaldsust kui sellist. 2020. aasta jaanuaris jõuti võrgustiku kohtumisel järeldusele, et isa kaasamine ei ole lapse huvides, sest isa keeldub tunnistamast probleemi tõsidust ning näeb konfliktiolukordade puhul ainult ema süüd. Praeguse vaidluse lahendamisel ei oma tähendust, mitu korda ja kelle algatusel on KOV ja lapse isa vestlus toimunud ja kas isalt küsiti 2019. aastal lapse vägivaldsuse kohta tema juures viibides. Tõenditest nähtub siiski, miks avaldaja ei näe lapse kinnisesse asutusse paigutamise asemel võimaliku meetmena lapse isa juures elamist.
28.Lapse isa on kahtluse alla seadnud HT 27.11.2020 kirja prokuratuurile põhjusel, et nn teatriintsidendi puhul viibisid teatris üksnes X, D ja S, X seal ei olnud. Maakohus on tuginenud lahendit tehes HT 25.08.2020 avaldajale saadetud kirjale (I kd, tl 13). Kirja saatja on tuginenud oma arvamuse andmisel X kolme venna teraapias räägitule, X ei ole tema juures käinud. On mõistetav, et ka teatriintsidenti teab ta läbi teiste laste ütluste ja laste meenutustes võib olla lünki. Nimetatu ei muuda 25.08.2020 kirja ebausaldusväärseks tõendiks. Lisaks on maakohus hinnanud seda kogumis teiste tõenditega ega ole teinud järeldusi üksnes 25.08.2020 kirja põhjal.
29.Maakohus ei ole teinud järeldust lapse ohtlikkuse kohta üksnes PPA 16.10.2019 teatise (I kd, tl 2019) alusel alaealisega seotud lähisuhtevägivalla juhtumi kohta. Kirjas nimetatu iseloomustab vaid vägivalla korduvust. Seega ei oma tähendust, kas kirjas on võetud seisukoht vägivalla ohtlikkuse kohta.
30.Lapse isa on lisanud määruskaebusele ambulatoorsed epikriisid patsiendiportaali 23.12.2020 väljatrükkidena (I kd, tl 90-91). Anamneesi käsitlevast 12.06.2019 tõendi osas nähtub isa väidetu, et ema on toonud arsti juures välja, et X käitumine on selgelt seotud ema enda võimega rahulikuks jääda, selle tõttu koostoimes ravimuutustega on ka viimasel kuul käitumine parem. Nimetatud tõend kajastab lapse käitumist 12.06.2019 ja ei lükka ümber praeguses menetluses tuvastatud asjaolusid, et lapse agressiivsus on alates sügisest 2019 suurenenud.
31.Lapse isa on esitanud e-kirjavahetuse KP-ga 02.02.2021 (I kd tl 104), milles avaldaja küsib selle kohta, kas X vennad jooksid teatrietenduse ajal teatris ringi ja KP vastab, et mingit ringijooksmist ta ei mäleta. Nimetatud tõend ei oma asja lahendamisel tähendust, kuna X vendade võimalik teatris ringijooksmine ei ole praeguse vaidluse esemeks.
32.Lapse isa on lisanud määruskaebusele statsionaarse epikriisi 21.02.2021 väljatrüki, mis kajastab W viibimist Tallinna Lastehaiglas 11.04.–12.04.2015 seoses palavikukrampidega. Samuti broneeringu kinnituse seoses W minekuga AR vastuvõtule. Kaebaja on esitanud KV e-kirja (I kd, tl 107) koos kirjeldusega selle kohta, mida on W lasteaia individuaaltundides teinud jooksval õppeaastal ja millised logopeedilised probleemid tal on. Tõendist nähtuvad asjaolud ei oma tähendust asja lahendamisel, kuna ei puuduta X.
33.Lapse isa on esitanud patsiendiportaali väljatrükid 23. detsembrist 2020 „saatekiri protseduurile“ (I kd, tl 108-109), millest nähtub, et S-l on diagnoositud emotsionaalseisundiga seotud sümptomid ja tunnused ja ta on suunatud psühhoteraapiasse kuueks korraks ja veel kuueks korraks. Tõendist nähtuv kinnitab, et X vennal on psühholoogilised probleemid.
34.Lapse isa on esitanud enda ja lapse kohta karistusregistri väljavõtted, millest nähtub et X ei ole seisuga 20.02.2021 kantud karistusregistrisse ja isa ise seisuga 23.12.2020. Asjaolu pole vaja tõendada, kuna menetluses pole vastupidist väidetud ja see ei oma ka tähendust vaidluse lahendamisel.
35.Kaebaja on lisanud 26.02.2021 menetlusdokumendis kohtule varemesitatud helisalvestusprotokollid 21. veebruaril 2020. a toimunud vestlusest isa ja lastekaitsetöötajaga ning ümarlauakohtumise protokolli lapse raviskeemi täpsustamiseks, tõendamaks avaldaja väidete ekslikkust. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks helisalvestisi kuulata, kuna avaldaja väiteid kontrollitakse praeguses menetluses tõendite alusel.
36.Kaebaja on lisanud e-kirjavahetuse kriminaalasjas nr 1-20-9382 (I kd, tl 173-175). Nimetatud e-kirjavahetus ei oma tähendust praeguses vaidluses, kuna ei puuduta tsiviilasja.
37.Lapse isa 05.03.2021 esitatud Sotsiaalkindlustusameti kirjas (I kd, tl 184) on loetletud X-le osutatud rehabilitatsiooniteenused aastatel 2018–2020. Tõendiga loeb ringkonnakohus tõendatuks, et X-le koostati 03.12.2018–14.12.2018 AS Järvamaa Haigla poolt isiklik rehabilitatsiooniplaan nr K00042743 kehtivusega 10.12.2018–31.12.2021. Perioodil 17.11.2019– 22.11.2019 kasutas X rehabilitatsiooniteenuseid AS Värska Sanatoorium. Asutuse poolt Sotsiaalkindlustusametile esitatud arvete alusel osutati antud rehabilitatsiooniplaani alusel X-le järgnevaid teenuseid: 17.11.2019–22.11.2019 füsioterapeudi individuaalteenus 6 h 17.11.2019–22.11.2019 sotsiaaltöötaja individuaalteenus 2 h; 17.11.2019–22.11.2019 psühholoogi individuaalteenus 1 h; 17.11.2019–22.11.2019 eripedagoogi individuaalteenus 1 h; 17.11.2019–22.11.2019 ööpäevaringne majutusteenusindividuaalteenus 5 ööpäeva. Sellega on tuvastatud, et lapsele on osutatud rehabilitatsiooniteenuseid.
38.Sotsiaalkindlustusameti 05.03.2021 kirjast (I kd, tl 186) nähtub, et laps ja lapse ema on suunatud konfliktivahenduse teenusele, kuid täpset ajaraamistikku veel määratud ei ole ning see sõltub mh kehtestatud piirangutest. Nimetatu näitab lapse ja lapse ema tahet otsida olukorrale lahendusi.
39.Lapse isa poolt 08.03.2021 menetlusdokumendiga esitatud lapse isiklik rebabilitatsiooniplaan kajastab lapse psüühikahäirest tulenevaid hinnanguid varasemalt, kui ta oli 12-aastane. Praeguses olukorras tuleb hinnata lapse käitumist viimasel ajal ja tõend ei ole lapse
ohtlikkuse ja muude meetmete võimalikkuse osas enam asjakohane. Rehabilitatsiooniteenuse eest maksmise kohustuse ülevõtmine riigi poolt koos väljatrükiga Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse lehelt teenuse osutajate kohta, ei sisalda vaidluse lahendamiseks tähendust omavaid asjaolusid, mistõttu ringkonnakohus tagastab selle tõendi.
40.Lapse isa on esitanud 17.02.2021 e-kirjavahetuse KL-ga (I kd, tl 139-140), milles lapse isa küsib, kas psühholoog MV jätkuteenust oleks võimalik saada lisaks Kuusalule ka Tallinnas ja KL vastab: „Jääme ootama sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse otsust (SRT otsus). Seejärel saan edastada edasise info.“ 08.03.2021 GL e-kirjast (II kd, tl 18-24) nähtuvalt on Papaver MTÜ selgitanud, et lapse isa on pöördunud ühingu poole ja avaldanud saada lapsele ja perele rehabilitatsiooniteenuseid. Kirjas selgitatakse, et vajalik on sõlmida kliendileping mõlema lapsevanemaga ja saadetakse leping. Nimetatud tõendist saab järeldada isa pöördumist ja teenuse saamise võimalikkust, kuid tõendist ei saa järeldada, et rehabilitatsiooniteenustega saavutatakse lähiajal eesmärk, mis on seatud lapse kinnisesse asutusse paigutamisega.
41.Menetlusosaliste lisatud tõenditest ei võta ringkonnakohus vastu nende topelt esitamise tõttu järgmisi avaldusi ja dokumente: 22.02.2021 kaaskiri 15.02.2021 taotlusele (sisaldub juba I kd, tl 81-84); AA 25.08.2020 e-kiri; maakohtu 29.12.2020 määrust lapsele esindaja määramiseks; HT 27.11.2020 e-kiri koos lisadega ja 25.08.2020 vastus Järva Vallavalitsusele; Järva Vallavalitsuse 02.12.2020 avaldus kohtule; 22.02.2018 kompromissimäärus tsiviilasjas 2-1714373; väljavõte STAR registrist; PPA 16.10.2019 ja 18.09.2020 kirjad; SA Tallinna Lastehaigla 16.09.2020 kiri, SKA 18.11.2020 arvamus; juhtumiplaan; lapse esindaja 09.01.2021 arvamus; Järva Vallavalitsuse 05.02.2021 seisukoht; Maarjamaa Hariduskolleegiumi 29.01.2021 seisukoht; lapse 21.02.2020 kiri arstile; 22.02.2021 määruskaebus ja kaaskiri; ambulatoorsed ja statsionaarne epikriis; maakohtu 29.11.2020 menetlusse võtmise määrus praeguses asjas; KP 02.02.2021 e-kiri; KV 26.06.2020 e-kiri; saatekiri protseduurile; KL 17.02.2021 e-kiri; Confido 17.02.2021 e-kiri; karistusregistri väljatrükid; PPA 28.12.2020 kiri; Järva Vallavalitsuse 06.01.2021 vastus PPA-le; TA ja lapsevanemate e-kirjavahetus 21.02.–14.04.2020; CC 05.11.2019 e-kiri ES-le; taotlus protokolli parandamiseks 2-20-17848; teavitus rehabilitatsiooniteenuse osas 2-20-17848; Sotsiaalkindlustusameti 23.02.2021 kiri ja 05.03.2021 vastus järelepärimisele; lapse isa 08.03.2021 määruskaebus; lapse 07.03.2021 määruskaebus; lapse isa 22.03.2021 vastus määruskaebusele; 19.03.2021 MHK võrgustikukohtumise protokoll.
42.Ringkonnakohus ei võta asja juurde Järva Vallavalitsuse Sotsiaalosakonna 05.01.2021, 18.12.2020, 22.12.2020, 06.01.2021 kirju lapse isale, kuna need ei oma tähendust asja lahendamisel. Kirjad sisaldavad lapse isa informeerimist ümarlaua korraldamise võimatusest.
43.Tõendeid, mida kohus asja juurde ei võta, menetlusosalistele ei tagastata, sest need on esitatud elektrooniliselt. Kohus võtab need aga välja pabertoimikust. III
44.Põhjendamatud on määruskaebuste väited, et laps ei ole ohtlik endale ja teistele isikutele, samuti, et ohtu on võimalik kõrvaldada vähem piirava meetmega. A
45.Kinnise lasteasutuse teenusele paigutamise esimeseks eelduseks on see, et lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise (SHS § 1301 lg 1).
Ohtlikkuse tuvastamisel lapse enda ja teiste isikute elule või tervisele saab lähtuda üldjoontes samadest kriteeriumitest ja põhimõtetest, mida rakendatakse täiskasvanud isiku kinnisesse asutuse paigutamisel PsAS § 11 ja SHS § 105 alusel.
45.1.Ohtlikkust kui kinnisesse asutusse paigutamise eeldust tuleb alati analüüsida eraldi (RKTKm 3-2-1-81-07 p 11); hinnata kõrgendatud standardite kohaselt; tuvastada, et isik võib kõige lähemas tulevikus muutuda ohtlikuks ning isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline (RKTKm 2-15-3662/92 p 14); tuleb arvestada nende intsidentide toimumise konteksti ja asjaolusid, sh tõsidust, samuti tulevikus sarnaste tegude toimepanemise tõenäosust (RKTKm 215-3662/92 p 14.3). Seejuures tuleb kohtul oma seisukohti põhjendada, sidudes need konkreetsete asjaoludega, ning kirjeldada, milles isiku ohtlikkus väljendub. Tuleb eristada, kas inimene on ohtlik endale või teistele, ning selgitada, milles ohtlikkuse prognoos seisneb (nt kas ja miks esineb reaalne oht õigusvastaste tegude toimepanemiseks, enesevigastamiseks vm). Ühtlasi tuleb kohtul põhjendada, miks nende tegude toimepanemise oht kaalub üles kinnisesse asutusse paigutamisel tekkiva põhiõiguste riive (RKTKm 3-1-1-105-06 p 24, 2-15-3662/92 p 14.3). On oluline, et lapse käitumisega kaasnevat ohtu ei hinnataks abstraktselt, vaid aluseks võetaks asjaolud, mis näitavad, kui pika aja jooksul ja millise sagedusega on lapse käitumine olnud probleemne ning milles väljendub oht lapse enda elule, tervisele või arengule või teiste isikute elule või tervisele (RKTKm 2-18-5333/60 p 18).
45.2.12.11.2020 kinnitatud juhtumiplaani (I kd, tl 21-24) IV osast nähtuvalt on X probleemiks psühho-sotsiaalne toimetulematus; tal võib tekkida äkkviha, mis tekitab probleeme, ta on rünnanud füüsiliselt lähedasi (ema, vanaema, vennad) ja tekitanud ka reaalselt vigastusi (kägistanud ema). Juhtumiplaani kohaselt avaldub X vägivaldsus enamasti kodukeskkonnas. Ta keeldub minemast teraapiasse ja psühholoogi juurde, kuigi need teenused on vajalikud. Asjas esitatud ja maakohtu poolt määruses kajastatud tõenditest saab järeldada, et X agressiivsus on tingitud temal juba lapsena avaldunud raskest psüühikahäirest, mille tõttu on tal raske toime tulla emotsioonidega, ta on väga intensiivne, impulsiivne ja käitub ettearvamatult. Viimasel poolaastal (alates 2019 sügisest) on suurenenud X agressiivsus. 01.09.2019–18.09.2020 (seega umbes aasta jooksul) on X-le kutsutud seitse korda politsei, kuna ta ründab, lööb kaikaga, käte ja jalgadega teisi pereliikmeid. Ta on seksuaalselt väärkohelnud oma nooremaid vendi S ja D, teised pere lapsed näevad tema vaimset ja füüsilist vägivalda ema ja vanaema kallal, mille tulemusel on pere noorematel lastel tekkinud vaimsed probleemid: S-l probleemid enesehinnanguga, unehäired, hirmud ja eneseväljendusraskused, D-l käitumisprobleemid ja õpiraskused ning X-l depressioonile omased sümptomid ja suitsiidimõtted. Kolleegiumi hinnangul järeldub eeltoodust, et X käitumine seab ohtu tema ema ja vanaema elu ja tervise ning tema vendade vaimse tervise.
45.3.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks võtta asja juurde 2017 ja 2020 algatatud kriminaalasjade kõiki materjale. Kriminaalasjade algatamise fakt KarS § 121 lg 2 p 2 alusel ja hiljem seoses vendade väärkohtlemisega ei ole vaidluse all ja nähtub Sotsiaalkindlustusameti 18.11.2020 kirjast. Samuti nähtub see lapse vahi alt vabastamise ja kinnisesse asutusse paigutamise määrusest (II kd, tl 25-26). Lapse teod nähtuvad Tallinna Ringkonnakohtu määrusest kriminaalasjas nr 1-20-9382 (II kd, tl 64-75), mille kohaselt on X korduvalt tunginud kallale oma emale – tirinud teda juustest, löönud vastu käsi, kägistanud, tõuganud vastu esemeid, löönud jalaga kõhtu, väänanud käsi, löönud
teravate esemetega (puukaigas, kingalusikas, reket), põhjustades emale valu ja vigastusi. X on käitunud alandavalt oma pereliikmete, sh 7-aastase venna S-ga, 9-aastase D-ga ja 16aastase X-ga, aga ka vanaema QQ-ga. Intsidendid on juhtunud 21.07., 28.09., 18.11., 19.11., 30.11., 09.12. ja 14.12.2020, seega vahetult enne kohtuasja algatamist praeguses menetluses (02.12.2020) ja selle ajal. Intsidentide sagedus ja korduvus viitavad kohtu sekkumise vajalikkusele.
45.4.Lisaks märgib kolleegium, et ohuks lapse arengule on ka see, kui laps on pannud toime kriminaalkorras karistatava teo. Kuigi nimetatud tegevus ei ole tema elu, tervist ja arengut otseselt kahjustanud, võib laps sellise käitumise süvenemisel sattuda kinnipidamisasutusse ja sellise teo toimepanemine võimaldab järeldada, et laps ei mõista oma käitumise ühiskonnaohtlikke ja sotsiaalselt taunitavaid tagajärgi. Ka nimetatu kujutab endast ohtu lapse arengule. B
46.Maakohus leidis põhjendatult, et lapse kinnisesse asutusse paigutamine on kohane ja proportsionaalne meede.
46.1.Kolleegiumi hinnangul ei täidaks lapse esindaja väljapakutud X-le määratavad kohustused eesmärki, sest lapsel pole probleeme koolikohustuse täitmisel ega alkoholiga. Lapse kohustamine mitte panna toime süütegusid ei ole ilmselt realistlik tema psüühikahäirest tulenevalt, laps satub sellistesse olukordadesse oma impulsiivse käitumise ja pidurdamatuse tõttu endale tahtmatult. Tulemuslikud võiksid tulevikus olla kohustus käia arsti ja psühholoogi vastuvõtul, järgida määratud raviskeemi, osaleda pakutavates programmides, sh terapeutilistes tegevustes. Siiski on esindaja arvamus, et X – olles mõnda aega praeguseks ajaks olnud kinnises lasteasutuses ja muutes tema elukeskkonda – nõustub vabanedes minema ka psühholoogi teenusele – oletuslik ja vastuolus asjas esitatud tõenditega.
46.2.Lapse isa leiab 08.03.2021 menetlusdokumendi kohaselt, et laps võib viibida isa juures ja selleks on ka lapse ema nõusolek, mistõttu ei ole kehtiv suhtluskord X isa juures viibimist takistav asjaolu. Kolleegium sellega ei nõustu ja leiab, et seni kuni lapse elukoha määramise õigus on hooldusõiguse kohaselt emal, otsustab ema lapse elukoha üle. Seejuures ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, mis põhjusel sõlmiti tsiviilasjas 2-20-17848 vanemate vahel suhtluskorra küsimuses kompromiss, millega laste elukoha määramise õigus jäeti vaidlustamata asjaolude kohaselt emale.
46.3.Lapse ema vastusest määruskaebustele (II kd, tl 54-57) nähtub, et lapse isa juurde elama asumine ei oleks isa tervislikust seisundist ja senisest järjepidevast vastutusest hoidumisest tulenevalt tõenäoline. Ema on seadnud kahtluse alla, et isa suudaks saada hakkama X elu korraldamisega, sh teraapiate, arstivisiitide, õppimise ja vajadusel Tallinnast Järvamaale kooli ja tagasi sõidutamisega. Lapse ema on lisanud vastusele e-kirjavahetuse isaga perioodist 28.02.17.02.2021 (II kd, tl 76-79, 82-102), milles isa väljendab hirmu kohtumiste ees laste või enda väiksemate terviserikete tõttu (nohu, köha). Arvestades nimetatud ajal riigis kehtinud piiranguid ja isal eelduslikult tekkinud suuremat ohutunnet seoses Covid-19 pandeemiaga, ei saa kolleegiumi arvates nimetatud käitumist isale ette heita. Siiski nähtub lapse isa 02. ja 09.01.2021 e-kirjadest, et isal on tekkinud seoses lapse kinnisesse asutusse paigutamisega ka tõsisem
terviserike (kõrge vererõhk), mistõttu ta peab enda väitel vältima ülekoormust ja on viidud ka kiirabiga haiglasse.
46.4.PPP 28.12.2020 kirjast (II kd, tl 135-136) nähtub, et kool on valmis korraldama õppetöö perioodil 11.01.-21.02.2021, kohaldades vastavalt vajadusele eri õppevorme, sh kaks korda nädalas kontaktõpet koolis, videotunde või tunde telefoni teel, kaug- või koduõpet lapse isa vastutusel. Nimetatust tõendist on võimalik teha järeldus, et kool on valmis ka selleks, et laps asuks elama isa juurde ja õppetöö korraldataks ümber.
46.5.Lapse isa ei väida, et ta soovib võtta lapse enda juurde elama, vaid räägib üldsõnaliselt lapse õigusest tema juures vastavalt oma soovile viibida. Väidete üldsõnalisuse tõttu pole ringkonnakohtul neile võimalik vastata. Kolleegium märgib vaid, et arvestades lapse soovi käia X koolis Järavamaal ja isa elukohta Tallinnas, pole isa selgitanud, kui kaua võib laps tema juures viibida ja kuidas kavatseb ta lapse elu korraldada koolivälisel ajal. Lapse isa juurde elama asumiseks peavad vanemad selles kokku leppima või isa peab taotlema lapse elamiskoha määramise õigust endale. Lapse ema kriminaalasja kohtuistungil antud nõusolek (Tallinna Ringkonnakohtu 19.01.2021 protokoll II kd, tl 106-111), et laps võib isa juures viibida, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, sest praeguses menetluses lapse ema sellist nõusolekut väljendanud ei ole. Lapse ema on väljendanud kartust, et lapse isa ei saa lapse elu korraldamisega hakkama. Vanemate omavahelisest ja erinevate institutsioonidega peetud kirjavahetusest (II kd, tl 113-130) nähtub, et isa esitab emale etteheiteid tema informeerimata ja kaasamata jätmises, nõuab teavet lapse ravimite võtmise kohta, teeb avaldusi lapse ravimi kõrvaltoimete kohta, süüdistab ema lapse agressiivsuses, kuid ei tee ühtegi konkreetset ettepanekut seoses lapse enda juurde võtmisega ega väljenda selleks ka selgesõnaliselt nõusolekut.
46.6.Lapse kinnisesse asutusse paigutamise üle otsustades tuleb kõiki asjaolusid koosmõjus hinnata ja kaaluda. Oluline on arvestada ka kinnisesse lasteasutusse paigutamata jätmise tagajärgi. Kinnisesse lasteasutusse paigutamine on põhjendatud, kui paigutamata jätmisega kaasneks suurem kahju. Kohus saab tagajärgi kaaluda igal üksikjuhul eelnevat arvestades (RKTKm 2-18-5333/60 p-d 21 ja 29).
46.7.Maakohus on tõenditest nende kogumis õigesti järeldanud, et varasemalt kohaldatud leebemad meetmed (nõustamine, lastepsühhiaatri konsultatsioonid, õpilaskoduga kooli õppima asumine) ei ole tulemusi andnud. Asjaolu, et laps on varem olnud nõus käima psühholoogi juures või teraapias, et laps on kinnitanud oma nõusolekut ja koostöövalmidust leebemate meetmete kasutamiseks, ei lükka ümber maakohtu tuvastatut, et nimetatu pole andnud tulemusi. 19.03.2021 MA e-kirjaga vanematele (II kd, tl 103) on tõendatud, et ka kinnises asutuses viibimise ajal on X olnud rühmakaaslaste vastu verbaalselt ja füüsiliselt agressiivne, nt 15.03.2021 väänas X teise lapse käe selja taha ja proovis teda maha suruda. Kirjas on toodud ära, milliseid teenuseid on X-le seejuures 28.02.–15.03.2021 osutatud. Lapsel on kirja kohaselt toimunud kohtumised nii psühholoogiga kui psühhiaatri ja terapeudiga.
47.Kuigi lapse isa rõhutab, et laps on kohusetundlikult täitnud koolikohustust, ei oma see asja lahendamisel määravat tähendust. Last ei paigutata kinnisesse asutusse põhjusel, et ta ei täida koolikohustust, mis oleks oht tema arengule.
48.Lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamine on asjakohane meede, kui see aitab tagada lapse heaolu, piirata tema kahjustavat käitumist ja saavutada teenusega taotletud eesmärke
olukorras, kus vähem piiravate meetmete rakendamine ei oleks tulemuslik (RKTKm 2-185333/60 p 19). Praeguses asjas on eelnimetatud kriteeriumid täidetud. Maakohus tuvastas, et X vajab ööpäevaringset tuge ja hoolt ning tugiisikut koolis. Kinnises lasteasutuses viibimine võimaldab talle seada turvalised piirid, mis on psühholoogilise arengu ja vaimse tervise huvides vajalik. MHK Valgejõe Õppekeskuse võrgustikukohtumise 19.03.2021 protokolli (II kd, tl 49-51) kohaselt on mh vanematega koos läbi viidud kohtumine. Protokollist nähtub lapsega MHK-s tegelevate terapeutide soovitus, et isa ei räägiks X-le, et ta on teenusele suunatud ülekohtuselt ja et ta on vales kohas, kuna selline sõnum ei aita last, vaid takistab terapeutidel tema arengu toetamist; psühhiaater (protokolli pealdise kohaselt VL) ei ole nõustunud isa seisukohaga, et X saaks abistada väljaspool MHK-d ja leiab, et väljaspool MHK-d on X ohuks oma perele. Lähemateks eesmärkideks seatakse X tervislik toitumine, raviskeemist kinnipidamine ja selle keskkonna toetamine, kuhu X naaseb. IV
49.Eeltoodust tulenevalt jäävad määruskaebused rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
50.Lapse kinnisesse asutusse paigutamise menetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.