Muud › Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Vastavalt kostjaga sõlmitud veolepingule pidi minu tagasitee lennureis 26.02.202027.02.2020 BOG-BRU (Bogota-Brüssel) koosnema kahest omavahel ühendatud kostja lendudest UX194 BOG-MAD (kõnealune lend) ja UX1173 MAD-BRU (jätkulend), millest viimasena pidin saabuma Brüsselisse (tagasitee lennureisi lõppsihtkoht ELi määruse 261/2004 mõistes) 27.02.2020 kell 17:35 kohaliku aja järgi. Kuid kõnealuse lennu pikaajalise hilinemise tõttu (kuus tundi ja 23 minutit väljumisel ning viis tundi ja 21 minutit saabumisel) jäin jätkulennust maha. Sel põhjusel tagas kostja minule kaks lennufirma Lufthansa asenduslendu LH1801 MAD-MUC 28.02.2020 ja LH2290 MUCBRU 28.02.2020 kavandatud saabumisajaga Brüsselisse 17:15 kohaliku aja järgi, millest viimasena saabusin oma lennureisi lõppsihtkohta 28.02.2020, ligikaudu 24 tundi hiljem võrreldes jätkulennu plaanijärgse saabumisajaga. Lennujaamas väljastas kostja kirjaliku kinnituse, mille järgi kõnealune lend hilines ootamatu lennuohutuse vajakajäägi tõttu. Millise vajakajäägiga oli tegemist, kostja ei täpsustanud. 09.03.2020 esitasin kostjale oma nõude ELi määruse 261/2004 artikliga 7 ettenähtud tavahüvitise väljamaksmiseks summas 600 EUR minule tekitatud ebamugavuste eest. 21.04.2020 kostja vastas esitatud nõudele äraütlevalt, väites, et kõnealune lend hilines turvalisuse põhjustel, täites kohaliku võimu nõudeid, mistõttu kostja arvamusel puudub mul õigus nõutud tavahüvitist saada. Kostja taas ei täpsustanud, millistel turvalisuse põhjustel lend nii pikalt hilines ega esitanud ühtegi tõendit. 28.04.2020 sõlmisin teenuse osutamise lepingu kohaliku ettevõttega FlightClaims OÜ (reg. kood 14344660), kes abistab lennureisijaid tavahüvitiste saamisel ning kes pärast minu volituse saamist pöördus minu nimel Hispaanias asuva pädeva asutuse poole (EASA, www.seguridadaerea.gob.es) eesmärgiga

välja selgitada kohtuvälise menetluse raames kõnealuse lennu hilinemise tegeliku põhjust ning leida minu vahejuhtumile lahendus kohtuväliselt. 28.05.2020 väljastas EASA FlightClaims OÜ-le kirjaliku kinnituse minu lennukaebuse menetlusse võtmise kohta. Kinnituses oli välja toodud, et EASA edastas minu lennukaebuse kostjale ning taotles esitada juhtunu kohta põhjalik raport. Kinnituse järgi pidi EASAlt tulema järgmine vastus 90-120 kalendripäeva jooksul. Möödunud tähtaja jooksul väljastas EASA 09.09.2020 lõpliku kirjaliku vastuse (otsuse), milles oli muuhulgas välja toodud, et kostja pole asutusele määratud tähtpäevaks vastanud. Oma otsuses EASA kinnitas, et see sai edastatud ka kostjale ning kostjal tuleb sellele reageerida, kuid samas mainis, et tegemist ei ole õiguslikult siduva otsusega. Otsuses oli muuhulgas mainitud, et kuna kostja ei tõendanud, et keeldus tavahüvitise maksmisest õiguspäraselt ehk kooskõlas ELi määrusega 261/2004, on mul õigus nõutud tavahüvitisele. Vaatamata sellele pole kostja hagi esitamise kuupäeva seisuga ei minule, FlightClaims OÜ-le ega EASA-le midagi vastanud ega nõutud tavahüvitist välja maksnud. Eespool mainitud arvestades ning põhjusel, et kostja ei tõendanud, et keeldus minule tavahüvitise maksmisest õiguspäraselt, olen sunnitud pöörduma nõutud tavahüvitise sissenõudmiseks kohtu poole. Minu õigus nõutud tavahüvitisele pärineb eelkõige ELi Kohtu otsustest liidetud kohtuasjades C402/07 ja C-432/07, ning C-11/11. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitis 600 eurot ja seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 alusel alates 09.03.2020 (nõude esitamise kuupäevast ehk hageja nõude sissenõutavaks muutumisest) ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu postiaadressile CTRA. ARENAL - LLUCMAJOR KM, 21.5, 07620 LLUCMAJOR – Baleares, Hispaania 09.04.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007, 11. juuli 2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, artikkel 16 kohaselt menetluse kulud kannab kaotaja pool. Kohus ei mõista siiski võitnud poole kasuks välja kulusid, mis on tehtud vajaduseta või on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007, 11. juuli 2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, artikkel 19 kohaselt kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlemisel selle liikmesriigi menetlusõigust, kus menetlust läbi viiakse. Kuivõrd Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007, 11. juuli 2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, artikkel 16 kohaselt menetluse kulud kannab kaotaja pool, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 607,38 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 125 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 125 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja tõendid (Lisakokkulepe Flightclaims OÜ põhiteenus e-kohtumenetlus), millest nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabiteenust vastavalt kokkulepitud hinnakirjale. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib õigusabi saamiseks sõlmida lepinguid erinevate teenustasudega, mis ei tähenda, et kohus nimetatud ulatuses kulud vastaspoolelt välja peab mõistma. Kohus mõistab õigusabikulud välja lähtuvalt TsMS § 175 lg 1 põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas hagis esitatud vaidluse lahendamiseks on välja töötatud blankett, mis lihtsustab kohtu hinnangul oluliselt nõude koostamist ja kohtule esitamist. Lähtudes nõude suurusest (600 eurot) ning asjaolust, et kostja hagile vastuväiteid ei esitanud ja seega ei olnud hagejal peale hagiavalduse koostamist vajadust muid menetlusdokumente või vastuväiteid koostada ega kohtule esitada, siis kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulud summas 607,38 euro põhjendatud. Võttes arvesse käesoleva vaidluse sisu ja mahtu peab kohus asjas hagejale osutatud õigusabi põhjendatud kuluks 450 eurot (sh hagi koostamine, tõendite analüüs, äriregistri arve nr TS2163962). Eeltoodu alusel on põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuludeks kokku summas 575 eurot (125+450), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (digitaalne allkiri) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.