2-20-10452/57 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

üürileandjale tekitatud kahjud (lõhutud 2 ukse remontimine ja eemaldatud kardinapuude paigaldamine). OÜ Valdus Ehitus on koostanud 13.07.2020 hinnapakkumise summas 1397 eurot. Selle kohta on üürileandja esitanud üürnikule 14.07.2020 makseteatise nr 14072020, mida üürnik ei ole tasunud. Samuti on üürnik kohustatud tasuma viiviseid vastavalt üürilepingu punktis 5.2. kokkulepitud määrale 0,5% tasumata summalt päevas. 14.07.2020 seisuga oli põhivõlgnevus 23 022,11 eurot ja viiviste võlgnevus 8176,16 eurot. Üürnik on tasunud vastavalt üürilepingu punktile 3.1. üürileandja pangakontole garantiisumma 5016 eurot. Antud juhul on üürileandja garantiisumma üürniku võlgnevusega tasaarveldanud 14.07.2020 seisuga ja vastavalt üürilepingu punktile 5.13. esmajärjekorras tasaarveldatud viivised, leppetrahvid ja kahju hüvitamise nõuded (ka VÕS § 88 lg 8). Hageja viiviste nõue on vähendatud 8176,16 eurolt 3160,16 eurole. Üürilepingu punkti 5.18. järgi lepingu allakirjutanud üürniku esindajad kostja II ja III isiklikult käendavad solidaarselt üürniku kohustusi summas 15048 eurot. Tulenevalt asjaolust, et üürnik on jätnud lepingulised kohustused täitmata ja tekitanud üürileandjale üürilepinguga seotud kahju, on hagejal õigus nõuda seda üürniku käendajatelt käendatud summa ulatuses. Üürnik on küll 19.05.2020 avaldanud soovi üürilepingu lõpetamiseks, kuid kuna erakorraliseks lõpetamiseks alust ei ole (vastavaid asjaolusid ei ole äriruumide üürimisel üürniku poolt esitatud), siis kohaldub lepingu punkt 7.6.2. ja leping lõpeb sellest 6 kuu möödumisel 19.11.2020. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt II ja III välja mõista solidaarselt põhinõude 15 048 eurot ning kostjalt I 11 134,27 eurot, s.o ülejäänud põhinõue 7974,11 (sh kahju hüvitise nõue 1397,00 eurot ja kõrvalnõue 3160,16 eurot). Kostjate vastus Kostjad palusid jätta hagiavalduse rahuldamata. Lähtudes EV korraldusest nr. 77 saatis kostja I 16.03.2020 hagejale e-maili kaudu teate, et võttes arvesse nii Eestis, kui ka maailmas koroonaviiruse pandeemiat, mida peetakse vääramatuks jõuks, ja lähtudes ööklubi IBIZA OÜ tegevusest, kehtib alates 13. märtsist kuni 1. maini 2020 lepingu punkt nr. 5.17. Hageja vastuväide, et EV valitsuse korraldus nr. 77 ei piira kostja I tööd, kuna ruumid on üürile antud äriruumina ja kostja I on neid kasutanud kohvikuna, laona, kontorina ja elamispinnana on tühjasõnaline. Hageja on lepingu allkirjastamise hetkest kursis, et ööklubi IBIZA on alates 2009.a tegutsev ööklubi. See, et hageja väidab, et renditud ruumid olid kasutatud kohvikuna, laona jne, et välista ööklubi tööd. Kostjal I on olemas kehtiv luba toitlustamiseks nr. xxxx, mille alusel ööklubis saab jooke ja sööke müüa. Ööklubi sisene töö on väga mahuks - see nõuab nii laoruumide kasutamist (nt. inventari, jookide, nõude jm asjade ladustamiseks), kui ka kontoriruumi kasutamist (ööklubi töö jooksvate küsimuste lahendamiseks). Kostja I võttiski lepingus olevad ruumid rendile just selle eesmärgiga, et nii ööklubi jaoks mõeldav ruum, kui ka ladu ja kontor oleksid ühes kohas. Kehtestatud eriolukorra situatsioon pikka aega ei muutunud, vaid ainult halvenes ja üüritud ruumid muutusid ärikasutamiskõlbmatuks, Kostja I otsustas lepingu erakorraliselt lõpetada lepingu punkti nr. 7.6.3 alusel alates 21.05.2020 saates hagejale selle kohase teate 22.05.2020. Saadetud teatises kostja I pööras hageja tähelepanu ka sellele, et vastavalt VÕS § 296 lõikele 1, kui renditud ruumide kasutamine sihtotstarbeliselt seoses kehtestatud piirangutega (koroonaviiruse pandeemia tõttu) on

lepingu objekti hävinemisel või kasutamiskõlbmatuks muutmisel ning kui lepingu objekt või mõni selle oluline osa hävib või muutub kasutamiseks kõlbmatuks maavärina, üleujutuse, tormi, sõja, rahvarahutuste või teiste õnnetuste tõttu, mida ei ole võimalik allutada kontrollile, lõpetatakse leping koheselt, kui üürnik seda soovib. 4.3 Puudub vaidlus, et Vabariigi Valitsus on 14.03.2020 korralduse punktiga 3 keelanud alates 13.03.2020 kuni 01.05.2020 m.h ööklubide tegevuse (kd I lk 98-99). Kohus selgitab, et nimetatud korraldust muudeti 24.04.2020 ja jäeti punktist 3 välja tekstiosa „kuni 1. maini“ (RT III, 24.04.2020, 4). Alates 01.07.2020 otsustas valitsus taastada m.h ka ööklubide tegevuse (kd I lk 105). Kostjad ei ole tõendanud, et seoses eriolukorra ajal kehtestatud piirangutega, oleks üürilepingu objekt hävinenud või täielikult kasutamiskõlbmatuks muutunud. Kostjad on oma vastuses välja toonud, et üüripinda kasutati ööklubina ning et ööklubi sisene töö nõudis nii laoruumide (nt inventari, jookide, nõude jm asjade ladustamist), kui ka kontoriruumi kasutamist. Seega ei välistanud eriolukorra meetmete rakendamine laoruumide ja kontoriruumide kasutamist. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et tegemist oli ajutiste meetmetega ning seega ei saa väita, et tegemist oleks olnud õnnetusega, mida ei ole võimalik allutada kontrollile. 4.4 Kohtu hinnangul ei saa kostja I teadet lugeda ka erakorraliseks ülesütlemiseks VÕS § 313 lg 2 järgi. VÕS § 313 lg 2 kohaselt on erakorraline ülesütlemine lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. VÕS § 314 lg 1 sätestab, et kui üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada, võib ta üürilepingu üles öelda, kui ta on üürileandjale andnud eelnevalt mõistliku tähtaja asja kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei ole selle tähtaja jooksul võimaldanud üürnikul asja kasutada. Üürnik ei pea lepingu ülesütlemiseks eelnevalt üürileandjale tähtaega andma, kui lepingu täitmine ei paku üürnikule ülesütlemist põhjustanud asjaolu tõttu enam huvi. VÕS § 314 lg 2 kohaselt, kui üürniku võimalus üüritud asja kasutada on piiratud üksnes mitteolulisel määral, võib ta lepingu sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui lepingu ülesütlemiseks on eriline põhjus. Kohus selgitab, et tähtajaline üürileping peaks reeglina lõppema tähtaja möödudes. Üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks peab aga esinema kaks eeldust- õiguslik alus ja ülesütlemisavalduse tegemine teisele lepingupoolele. Seega on üürilepingu erakorraline ülesütlemine õiguspärane siis, kui leping öeldakse üles õiguslikul alusel ning seaduses sätestatud korras. Ilma õigusliku aluseta teostatud üürilepingu ülesütlemine on tühine. Tühisel lepingu ülesütlemisel ei ole õiguslikke tagajärgi ning tühine lepingu ülesütlemine ei lõpeta üürilepingut ja see kehtib edasi. Lepingu ülesütlemist sooviv lepingupool kannab kõikide lepingu ülesütlemise eelduste täitmise tõendamise riski. Lepingust vabaneda sooviv lepingupool peab suutma tõendada, et leping enam ei kehti, st seda et on täidetud kõik lepingu ülesütlemise eeldused. Kuigi lepingu p 10.2 kohaselt tuli pooltel kõik lepingu täitmisega seotud teated edastada tähitud kirja teel, siis ei välista nimetatu ka e-kirja teel allkirjastatud avalduste saatmist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on ka hageja ise kasutanud e-posti kostjale teadete esitamiseks (kd I lk 13, 15, 19). Samas on kohus seisukohal, et kostjad ei ole käesoleval juhul tõendanud mõjuvaid põhjuseid üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, m.h on

5.Järgnevalt hindab kohus kostjate vastuväidet selle kohta, et alates eriolukorra väljakuulutamise hetkest (s.o 13.03.2020) kehtis lepingu p 5.17 ning kostja I oli vabastatud lepingu kohustuste täitmisest. 5.1 Kohus loeb tsiviilasjas esitatud materjalidega tuvastatuks, et kostja I on 16.03.2020 saatnud hagejale e-kirja, milles on teada andnud, et lähtudes EV korralduse nr 77 p-st 3, rakendub rendilepingu p 5.17 alates 13.03 kuni 01.05.2020 (kd I lk 100). Kostjate poolt viidatud lepingu p 5.17 sätestab, et pool ei kanna vastutust lepingu rikkumise eest juhul, kui kohustuste täitmine on põhjustatud ettenägematutest või poole tegevusest mitteolenevatest asjaoludest, s.t vääramatust jõust (loodusõnnetused, maavärisemine, üleujutused, torm, tulekahju, sõjategevus, massirahutused, võimu- ja valitsusorganite tegevus, riigi- ja kohalike omavalitsuste poolt õigusaktide muutmine, pankade tegevus või moratoorium jne). Vääramatu jõuga on tegemist juhul, kui nimetatud asjaolu ei saanud pool mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 5.2 Kohtu hinnangul on õiguslikult nimetatud teate näol tegemist üüri maksmisest keeldumise avaldusega. VÕS § 278 p 4 kohaselt kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik alandada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 296 sätestatule. VÕS § 296 lg 1 sätestab, et üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid või hoone korrashoiu- ja parenduskulusid ajavahemiku eest, mil ta ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. VÕS § 296 lg 2 kohaselt kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest. 5.3 Asja kasutamise takistusena saab kohtu hinnangul iseenesest teatud juhtudel käsitleda ka asjast väljaspool olevat negatiivset asjaolu, milleks käesoleval juhul võis olla eriolukorraga seoses teatud piirangute kehtestamine. 14.03.2020 Vabariigi Valitsuse korraldusega on kehtestatud liikumisvabaduse piirang ja viibimiskeeld m.h ööklubides. Kohus selgitab, et üüri alandamiseks tuleb määratleda, kas ja kui suures osas asja kasutamine takistatud oli (nt protsentuaalselt). Üüri alandamisel võetakse aluseks

kokkulepitud üüri summa ning üüri võib alandada kokkulepitud üürisummast takistatuse võrra. Üüri saab alandada VÕS § 112 alusel, kusjuures kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kohustuse mittekohase täitmise väärtuse ja kohase täitmise väärtuse kindlaksmääramise eeldusena tuleb tuvastada üüriobjekti kasutamisel tegelikult valitsenud olukord ja olukord milles oli kokku lepitud üürilepingus (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-84-05). 5.4 Kostjad on oma vastuses märkinud, et üüripinda kasutati ööklubina ning et ööklubi sisene töö nõudis nii laoruumide (nt inventari, jookide, nõude jm asjade ladustamist), kui ka kontoriruumi kasutamist. Kohtu hinnangul on üüripinna kasutamine ööklubina tõendatud m.h tunnistaja E K ütlustega, kes kinnitas, et esimese korruse ruumides oli ööklubilaadne asutus (kd I lk 187 pöördel); G4S 25.01.2020 ning 14.03.2020 häireraportitega, milles on märgitud, et baaris/ööklubis olnud tossumasin tekitas häire (kd I lk 44, 45) ning kaudselt ka ööklubi silt aknal lahtiolekuaegadega (kd I lk 101). 5.5 Kohus asub seisukohale, et kuigi kostja I ei saanud alates piirangute kehtestamisest üüripinnal ööklubi pidada, siis on tõendamist leidnud, et kostjad kasutasid üüripinda nii ööklubi inventari ladustamiseks kui ka elamiseks. Asjade ladustamine nähtub ka kohtule esitatud fotodest (kd I lk 49, 51). Tunnistaja E K ütlustega loeb kohus tõendatuks, et peale pandeemia algust toimus antud ruumides elutegevus kuni maikuu lõpuni, s.o keegi elas ja toimetas seal, aken oli päevasel ajal avatud ning ruumides oli mööbel, s.h voodi ning hommikumantlis inimene tegi talle ukse lahti, kui ta käis veenäite võtmas (kd I lk 187188). Samuti on tunnistaja kinnitanud, et pärast valitsuse kehtestatud piiranguid oli sellest (s.o üüripinnast) saanud rohkem laoruum kui tegutsev ööklubi. 03.12.2020 kirjas on kohus palunud kostjatel välja tuua ja tõendada, kas eriolukorra kehtestamine välistas täielikult asja kasutamise võimaluse või üksnes piiras seda ning kui üüripinna kasutamine oli üksnes teatud määral takistatud, siis tuleb tõendada, kui suures ulatuses asja kasutamine takistatud oli (kd I lk 135-136). Kostjad ei ole vastavaid asjaolusid tõendanud. Kostja I väide selle kohta, et lõpetas rendipinna kasutamise kohe, kui ööklubide külastamise keeld kehtestati, on jäänud tõendamata. Kostjad ei ole ka ümberlükanud hageja väiteid, et üüripinnal toimus asjade ladustamine. Kohtu hinnangul puudus seega kostjal I alus üüri tasumisest keeldumiseks või üüri alandamiseks.

üüritasule kommunaalkulud (valvesignalisatsioon, hoovi valgustus, üldventilatsioon, mehhaaniline valve, küte, üldvesi, välikoristus, prügivedu (ainult paberjäätmed), halduskulud, hoolduskulud (elektrisüsteemide, katlamaja, fonoluku, signalisatsiooni) 3,20 eurot/m2 kuus, millele lisandub käibemaks. Täiendavalt pidi üürnik tasuma elektri ja vee eest vastavalt tarbitud kogustele ja arvesti näitudele. Samuti on pooled 14.01.2020 kokku leppinud, et üürileandja tellib üürniku eest täiendava prügiveoteenuse, mille eest kohustub tasuma üürnik ning üüritasule lisandub täiendavalt prügiveo kulu summas 30 eurot, millele lisandub käibemaks, iga tühjendatud prügikonteineri eest kuus (kd I lk 46-48). Üleandmisvastuvõtmise aktis on pooled kokku leppinud, et turvafirma valehäire (mis pole tingitud sissemurdmisest ja tulekahjust) ja väljasõidu hüvitab üürnik; maksumus tööajal ajavahemikus 8:00-17:00 on 35 eurot, väljaspool tööaega ja pühadel 65 eurot, millele lisandub käibemaks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on 01.02.2020 kostjale I esitatud arve üüri- ja kommunaalkulude eest kokku summas 4121,77 eurot, millest on tasutumata 1075,49 eurot (kd I lk 33). Kostjad on kinnitanud, et nimetatud summa on tasumata (kostjate vastuse p 5, kd I lk 76). 01.03.2020 on kostjale I esitatud arve üüri- ja kommunaalkulude eest kokku summas 4127,87 eurot (kd I lk 35). Kostjad on kinnitanud, et nimetatud summa on tasumata (kostjate vastuse p 5, kd I lk 76). 01.04.2020 on kostjale I esitatud arve üüri- ja kommunaalkulude eest kokku summas 4111,23 eurot (kd I lk 38). 21.04.2020 on kostjale I esitatud arve täiendava prügiveo eest summas 252 eurot (kd I lk 39). 01.05.2020 on kostjale I esitatud arve üüri- ja kommunaalkulude eest kokku summas 3970,94 eurot (kd I lk 40). 01.06.2020 on kostjale I esitatud arve üüri- ja kommunaalkulude eest kokku summas 3991,52 eurot (kd I lk 41). 01.07.2020 on kostjale I esitatud arve üüri- ja kommunaalkulude eest kokku summas 3940,06 eurot (kd I lk 42). Seega moodustab üüri ja kõrvalkulude võlgnevus kokku 21 469,11 eurot. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid arvete suuruse osas ega tõendeid, et nimetatud arved oleksid tasutud. Kohus selgitab, et VÕS § 296 lg 3 kohaselt peab üürnik üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse. Üüripinna mitte kasutamine ei tähenda üürilepingu lõppemist ega vabasta üürniku üürilepinguga võetud kohustustest. Samuti on hageja kostjale I esitanud 04.02.2020 arve summas 78 eurot G4S patrullekipaaži väljasõidu eest 25.01.2020 00:27:05 (kd I lk 34) ning 24.03.2020 arve summas 78 eurot G4S patrullekipaaži väljasõidu eest 14.03.2020 07:52:34 (kd I lk 36). Mõlemal korral oli hoones tulehäire, mis oli põhjustatud tossumasina suitsust (kd I lk 44, 45). Seega oli tegemist valehäirega, mis tuleb kostjal I hüvitada vastavalt poole kokkuleppele. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud arved tasutuks oleksid. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud kostjatelt nõudma võlgnevuse (s.o üüri- ja kõrvalkulud) tasumist kokku summas 21 625,11 eurot (s.h kostjalt II ja III 15 048 euro ulatuses). Kuna hageja on palunud välja mõista kokku 20 872,63 eurot, siis lähtub kohus hageja poolt nimetatud summast ning seega on kostjalt II ja III põhjendatud välja mõista 15 048 eurot ning kostjalt I 5824,63 eurot.

7.VÕS § 334 lg 1 esimese lause kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Sama sätte lg 2 järgi vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürilepingu p 4.2.6, 4.2.14 ja 4.2.15 kohaselt on üürnik kohustatud hoidma üürilepingu objektil puhtust ja korda ning mitte rikkuma üürilepingu objekti, selle olulisi osasid, päraldisi, seadmeid ja kommunikatsioone. Seejuures peab üürnik vastutama materiaalselt üürniku enda, tema töötajate, külaliste või klientide tegevusega üürilepingu objektile või hoonele tekitatud kahjude eest, sh tegema omal kulul üürilepingu objektile jooksvat-, avarii- ja hooldusremonti. Hageja on palunud hüvitada 2 ukse remontimise ja kardinapuude paigaldamise kulu summas 1397 eurot. Ruumide ja ülevaatuse akti kohaselt oli üüripinnal demonteeritud kardinapuud ning kahjustatud kaks ust, milledel on löögijäljed (kd I lk 32). Uste kahjustused on tõendatud hageja poolt esitatud fotodega, millest nähtub, et esimesel uksel on löögijälg (mõlk) ning teisel uksel on lukk välja võetud ja ukse külge on paigaldatud lüliti (kd I lk 49-52). Nimetatud kahjustuste olemasolu on tõendatud ka tunnistaja Erki Kaare ütlustega, kes kinnitas, et ühel uksel oli kolimise või vägivalla jäljed ning teisel uksel oli pandud uksekell eestiaegse puitukse külge, mis oli kannatada saanud toimingu käigus. Samuti on tunnistaja ütlustega tõendatud, et kardinapuid enam ruumis ei olnud ning kardinapuude riputamiseks kolme või kolme ja poole meetri kõrgusele tuleb kõige pealt remontida vanade kinnituste jäljed, puurida uued augud ja kinnitada uued kardinapuud (kd I lk 188). OÜ Valdusehitus on hagejale teinud pakkumise uste remondi ja värvimise ning kardinapuude paigaldamise eest 1397 eurot (kd I lk 53). Hageja on esitanud omakorda kostjale I uste remondi ja värvimise ning kardinapuude paigaldamise eest summas 1397 eurot (kd I lk 43). Kostjad ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud tööd oleks saanud teha odavalt või et neile esitatud arve oleks tasutud. Kotjate poolt viidatud kindlustus ei piira hageja õigust nõuda kostjatelt ruumide kahjustuste hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt I välja mõista täiendavalt 1397 eurot.

maksekohustusega viivitamise korral kohustub selles süüdi olev pool tasuma teisele poolele 0,5 % tasumata summast päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. 8.2 Arve nr 20090 summas 1075,49 eurot tuli tasuda hiljemalt 05.02.2020. Seega muutus arve sissenõutavaks 06.02.2020. Perioodil 01.03.2020 kuni 31.03.2020 oli viivis 202,61 eurot (kd I lk 37), 01.04.2020 kuni 15.07.2020 on viivis 570,01 eurot (kasutatud viivisekalkulaatorit). Seega on kokku viivis 772,62 eurot. Arve nr 20106 summas 78 eurot tuli tasuda hiljemalt 08.02.2020. Seega muutus arve sissenõutavaks 09.02.2020. Perioodil 01.03.2020 kuni 31.03.2020 oli viivis 12,09 eurot (kd I lk 37) 01.04.2020 kuni 15.07.2020 on viivis 41,34 eurot (kasutatud viivisekalkulaatorit). Seega on kokku viivis 53,43 eurot. Arve nr 20147 summas 4127,87 eurot tuli tasuda hiljemalt 05.03.2020. Seega muutus arve sissenõutavaks 06.03.2020. Perioodil 06.03.2020 kuni 31.03.2020 oli viivis 536,61 eurot (kd I lk 37), 01.04.2020 kuni 15.07.2020 on viivis 2187,77 eurot (kasutatud viivisekalkulaatorit). Seega on kokku viivis 2724,38 eurot. Arve nr 20162 summas 78 eurot tuli tasuda hiljemalt 28.03.2020. Seega muutus arve sissenõutavaks 29.03.2020. Perioodil 29.03.2020 kuni 31.03.2020 oli viivis 1,17 eurot (kd I lk 37), 01.04.2020 kuni 15.07.2020 on viivis 41,34 eurot (kasutatud viivisekalkulaatorit). Seega on kokku viivis 42,51 eurot. Arve nr 20196 summas 4111,23 eurot tuli tasuda hiljemalt 05.04.2020. Seega muutus arve sissenõutavaks 06.04.2020. Perioodil 06.04.2020 kuni 15.07.2020 on viivis 2076,17 eurot (kasutatud viivisekalkulaatorit). Arve nr 21042020 summas 252 eurot tuli tasuda hiljemalt 25.04.2020. Seega muutus arve sissenõutavaks 26.04.2020. Perioodil 26.04.2020 kuni 15.07.2020 on viivis 102,06 eurot (kasutatud viivisekalkulaatorit). Arve nr 01052020 summas 3970,94 eurot tuli tasuda hiljemalt 05.05.2020. Seega muutus arve sissenõutavaks 06.05.2020. Perioodil 06.05.2020 kuni 15.07.2020 on viivis 1409,68 eurot (kasutatud viivisekalkulaatorit). Arve nr 01062020 summas 3991,52 eurot tuli tasuda hiljemalt 05.06.2020. Seega muutus arve sissenõutavaks 06.06.2020. Perioodil 06.06.2020 kuni 15.07.2020 on viivis 798,30 eurot (kasutatud viivisekalkulaatorit). Arve nr 01072020 summas 3940,06 eurot tuli tasuda hiljemalt 05.07.2020. Seega muutus arve sissenõutavaks 06.07.2020. Perioodil 06.07.2020 kuni 15.07.2020 on viivis 197 eurot (kasutatud viivisekalkulaatorit). Viivisearvestusele ei ole kostjad vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja olles üüri ja muude tasude tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega. Arvestades võlgnevuse suurust peab kohus põhjendatuks viivist summas 8176,15 eurot.