1.Lõpetada N.F (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada N.F kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 11.09.2019. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
2.Vabastada Y.O N.F usaldusisiku kohustustest.
3.Rahuldada N.F usaldusisiku Y.O tasu taotlus osaliselt.
6.Avaldada teade N.F kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võivad usaldusisik, võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest.
2-19-11555
ASJAOLUD
1.Pärnu Maakohtu 10.01.2022 määrusega lõpetati võlgniku N.F pankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus ning nimetati võlgniku usaldusisikuks Y.O , kes oli kohustatud kohtule esitama esimese aruande hiljemalt 30.01.2023.
2.Usaldusisik on menetluse kestel esitanud aruanded 18.01.2023, 22.01.2024 ja 24.01.2025. Kohus selgitas võlgnikule lõpparuande ja taotluse esitamise vajadust 07.07.2025 nõudekirjaga ja andis tähtaja esitamaks kohtule lõpparuanne ja taotluse kohustustest vabastamiseks. 23.07.2025 esitas usaldusisik aruande, taotluse menetluse lõpetamiseks. Samal päeval esitas usaldusisik tasu taotluse ja võlgnik taotluse menetlusabi saamiseks usaldusisiku tasu maksmiseks. Usaldusisiku taotluse kohaselt palub ta määrata usaldusisiku tasuks 255,90 eurot tsiviilasjas nr 2-19-11555, so 1,5 tundi 2024 a aruande koostamise tasu= 1,5x82 eurot, 1,5 tundi 2025 a lõpparuande koostamise tasu= 1,5x88,60 eurot. Usaldusisik palub tasu välja maksta enda pangakontole LHV pangas. Võlgniku taotluse kohaselt usaldusisiku aruandest nähtuvalt usaldusisikule väljamakseid tehtud ei ole. Võlgnikul puuduvad vahendid usaldusisikule tasu maksmiseks, mistõttu esitas a võlgnik taotluse menetlusabi saamiseks.
3.Kohus küsis võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas. 05.08.2025 teatas võlausaldaja Julianus Inkasso OÜ, et võlausaldajale on antud menetluse käigus laekunud Julianus Inkasso OÜ nõude katteks 41,51 eurot. Võlausaldaja palub kohtul hinnata kas võlgnik on täitnud oma PankrS § 173 tulenevaid kohustusi ning jätab asja kohtu otsustada. Teised võlausaldajad kohtule enda seisukohta ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Füüsilise isiku maksejõuetus seadus (FIMS) § 68 lg 2 järgi enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta
30.juunini. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse Kehtiva PankrS § 1933 lg 1 näeb ette, et kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Seega PankrS § 1933 lg 1 alusel lühendatakse kolme aastani menetlust, mis peaks PankrS-i järgi pärast 1. juulit 2022 kestma kauem kui kolm aastat. Kuivõrd käesolevas asjas 01. juuli 2022 seisuga oleks menetlus kestnud kauem kui kolm aastat, siis vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani, s.o 01. juulini 2025.
5.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Kohus on küsinud võlgniku kirjalikku seisukohta, võlgnik on esitaud kohtule taotluse, milles palub lõpetada võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetlus. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise kohta. Julianus Inkasso OÜ jätab kohustustest vabastamise 2
2-19-11555 menetluse lõpetamise kohtu otsustada. Teised võlausaldajad enda seisukohta esitanud ei ole ning tulenevalt 23.07.2025 kohtu nõudekirjas toodust eeldab kohus, et teistel võlausaldajatel puuduvad vastuväited võlgniku kohustest vabastamisele.
6.PankrS § 3 lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).
7.Kohtu hinnangul puuduvad alused keelduda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohtute infosüsteemist ei nähtu võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Usaldusisik on esitanud kohtule selgituse ja tõendid, mille kohaselt võlgnik on vanaduspensionär, kelle sissetulek on rahvapension. Kohustustest vabastamise menetluse perioodil võlgnik ei ole olnud võimeline tööd otsima ega leidma kuna tervis ei võimalda enam tööd teha. Kohustustest vabastamise perioodi jooksul on võlgnik tasunud tunnustatud nõudeid vastavalt oma maksevõimele enda rahvapensionist. Aruandeperioodil (31.01.2022-22.07.2025) on võlausaldajatele tasutud kokku väljamakseid 525,50 eurot. Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Siinjuures tuleb arvestada sedagi, et võlgnik ei pidanud tegema väljamakseid sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Võlgnik on siiski menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid võimaluste piires ka saadavast rahvapensionist. Asjaolust, et tulenevalt võlgniku tervislikust seisundist, on tema sissetulekuks üksnes rahvapension, ei saa kohtu hinnangul järeldada, et tegemist oleks süülise rikkumisega ning kohtu hinnangul võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele.
8.Kohus möönab, et käesoleval juhul on võlgnik võlausaldajate nõude rahuldamiseks teinud väljamakseid minimaalsel määral, kuid kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul tulenevalt enda east ja tervislikust seisundist võimalik teenida sissetulekut, millest väljamakseid teha, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (määrus tsiviilasjas 2-11-24696 p 18). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik ei ole saanud menetluse perioodil teenida sissetulekut, millest väljamakseid teha. Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt, ei olnud võlgnik menetluse perioodil võimeline tööd otsima ega töötama, kuna isiku vaimne tervis ei võimaldanud ka enam tööd teha xxxxxxxxxxx. Võttes arvesse eeltoodut ning usaldusisiku poolt välja toodud asjaolusid ning 3
2-19-11555 kohtu kogutud tõendeid, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustust.
9.Riigikohus on leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (30.10.2019 määrus tsiviilasjas 2-11-24696). Olukorras, kus võlgnik ei ole enda tervislikust seisundist tulenevalt võimeline tööd otsima ega seda tegema, tema sissetulekuks on rahvapension ja esialgselt ka toetused, millest ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid suuremal määral, ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida saab rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust.
10.Kohtuil puuduvad andmed sellest, et võlgnik oleks käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud või neid vähendanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Kohus leiab, et võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid vastavalt enda võimalustele. Kohus leiab lisaks, et võlgnik on teinud kõik endast oleneva võlgnevuste likvideerimiseks ning pingutanud selle nimel, et võlgnevust vähendada. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud.
11.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 175 lg 8 alusel.
12.PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrs § 172 lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab Y.O võlgniku N.F usaldusisiku kohustuste täitmisest. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
13.Vastavalt PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
14.Kohus, olles tutvunud usaldusisiku tasu taotlusega, leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus selgitab, et kuivõrd käesolevas tsiviilasjas algatati kohustustest vabastamise menetlus 10.01.2022 ehk enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist, siis kohaldatakse menetlusele kuni 30.06.2022 kehtinud 4
2-19-11555 pankrotiseaduse redaktsiooni (FIMS § 68 lg 2), mistõttu on ebaõige usaldusisiku seisukoht sellest, et käesoleval juhul tuleb usaldusisiku tasu arvestada lähtuvalt FIMS § 54 sätestatust.
15.Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 172 lg 5 1 sätestas, et usaldusisiku taotlusel määrab kohus usaldusisikule tema kohustuste täitmise eest tasu arvestusega 10–50 eurot tund. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Usaldusisiku tasu makstakse võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Kohus võib usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule ka menetlusabi. Sel juhul makstakse tasu, lähtudes PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust.
16.Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 255,90 eurot arvestades 2024 aruande koostamise aega 1,5 h tunnitasuga 82 eurot ning 2025 lõpparuande koostamise aega 1,5 h tunnitasuga 88,60 eurot. Kohus peab sellist töömahtu ja ajakulu põhjendatuks, kuid tulenevalt PankrS § 172 lg 51 määrab kohus usaldusisiku tunnitasu suuruseks 50 eurot. Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu 50 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab usaldusisiku tasuks seega 3 tunni eest kokku 150 eurot. Eeltoodu tõttu jääb usaldusisiku tasu taotlus summas 105,9 eurot rahuldamata.
17.Aruandeperioodil ei ole võlgnik usaldusisikule vara loovutanud, mistõttu usaldusisiku tasu ei saa maksta võlgniku vara arvel. Võlgnik on esitanud menetlusabi taotluse, mistõttu lähtub kohus PankrS § 65 lõikest 11. Viidatud sättest tuleneb, et riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks. Kohtu hinnangul on seetõttu põhjendatud anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu tasumiseks tervikuna, s.o summas 150 eurot. Käesolevas kohustustest vabastamise menetluses ei ole kohus usaldusisiku tasu katteks enne menetlusabi andnud, mistõttu ei ületa praegu antav menetlusabi ka seaduses sätestatud maksimaalset piirmäära.
18.PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus vabastas võlgniku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.