6.Määrata A Mle (pankrotis) pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi 397 eurot, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri Saima Laumetsa tasust 397 eurot, mis tasuda Õigusbüroo Dica osaühing (registrikood 01349472) EE791010220027278012 pangas SEB Pank.
7.Pankrotihalduri tasust menetlusabi ületav osa 382,70 eurot ja 6. mai 2021 määrusega kinnitatud kulutused 328 eurot, kokku 710,70 eurot, mõista välja A Mlt. Välja mõistetud pankrotimenetluse kulud 710,70 eurot tuleb A Ml tasuda Õigusbüroo Dica osaühing (registrikood 01349472) arvelduskontole nr EE791010220027278012 pangas SEB Pank.
8.Algatada A M (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ja nimetada usaldusisikuks J M
9.Usaldusisikul tuleb esitada kohtule iga-aastaselt ja kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruanne väljamaksetest võlausaldajatele ning võlgniku kohustuste täitmisest (usaldusisiku aruanne). Esimene usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 30.01.2023. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb usaldusisikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.
10.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
11.Määrus saata haldurile, võlgnikule ja usaldusisikule ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele Õigusbüroo Dica osaühingule väljamakse tegemiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib määruskaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Pankrotihaldur võib esitada tasu ja kulusid puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse.
ASJAOLUD
Pärnu Maakohtu 11.09.2019 määrusega kuulutas kohus välja A M pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Saima Laumetsa. Pankrotimenetluses ei ole moodustatud pankrotitoimkonda. Jaotusettepanek pankrotimenetluses on kinnitatud 06.05.2021 kohtumäärusega.
Pankrotihaldur on esitanud 11.03.2020 kohtule aruande ja taotlusega A M pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotimenetluses puudub pankrotivara, sh rahalised vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Aruande kohaselt puudub võlgnikul igasugune vara, mida pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajatele nõuete rahuldamiseks võõrandada ning millest tulenevalt ei ole ka pankrotimenetluse jätkamine võimalik. Võlgnik on vanaduspensionär ja ei tööta. Pankrotimenetluse käigus on laekunud võlgnikule igakuiselt rahvapension 205,21 eurot ja puudetoetus 26,85 eurot, mis on võlgnikule igakuiselt hädavajalikuks elatiseks. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Massikohustused puuduvad. Haldur on teinud vajalikke kulutusi oma kohustuste täitmiseks 328 eurot (sh käibemaks). Vara puudumise tõttu pankrotiseaduse (PankrS) § 146 loetletud ega jaotusettepaneku alusel väljamakseid tehtud ei ole. Pandiesemed puuduvad, müümata ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Pärast pankroti välja kuulutamist võttis haldur üle võlgniku pangakonto SEB Pangas ning tagas võlgnikule väljamaksmiseks minimaalse hädavajaliku elatise 232,06 eurot kuus. Aruandes on märgitud võlausaldajate tunnustatud nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud. Pankrotimenetluse käigus ei ole haldur tuvastanud kuriteotunnustega tegu, võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Pankrotimenetluse lõpetamine
Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
Kohtule pankrotihalduri poolt esitatud taotlusest ja lisatud aruandest nähtuvalt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Pankrotimenetluses puudus vara, mida võõrandada ja pankrotivara koosseisu toimunud laekumised on jäänud mittearestitava summa piiresse. Võlgniku pankrotimenetlus tuleb seega lõpetada raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
Kohus ei pidanud käesolevas pankrotimenetluses pankrotimenetluse raugemise vältimiseks PankrS § 158 lg 6 sätestatud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi määramist otstarbekaks. Seda põhjusel, et pankrotihalduri taotlusest nähtuvalt on haldur teinud kõikvõimalikud toimingud, mida vastavalt asjaoludele käesolevas pankrotimenetluses teha on võimalik ning juba võlgniku pankroti väljakuulutamisel oli ilmne, et võlgnikul puuduvad tõenäoliselt vahendid, et tasuda nii ajutise pankrotihalduri kui edaspidi pankrotihalduri tasu ja kulusid. Võlgniku pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, s.o olukorras, milles juba enne pankroti väljakuulutamist oli alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul vara ja vahendite puudumisel ei ole osutunud pankrotimenetluse kestel võlausaldajate nõudeid rahuldada ja nõuded teiste isikute vastu puuduvad. Lisaks Pankrotimenetluse jätkamise perspektiivitusele on deposiidi laekumine kohtu hinnangul ka ebatõenäoline, arvestades, et ükski võlausaldaja ei ole pankrotimenetlusest osa võtnud.
Vastavalt PankrS § 163 lg 4 märgib kohus käesoleva määruse resolutsioonis, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt on käesolev määrus täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata.
PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Saima Laumets tuleb kohtumääruse jõustumisel vabastada võlgniku pankrotihalduri kohustustest.
Halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud
Kuivõrd pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 01.02.2021, kohaldab kohus PankrS § 193 lg 5 järgi halduri tasu arvestamisele PankrS § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661, § 127 lõike 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 redaktsioone, mis kehtisid kuni 31.01.2021.
PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Lisaks tasule on halduril, tulenevalt PankrS § 66 lg 1, õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. Pankrotihaldur on esitanud kohtule vastavalt PankrS 23 lg 2 tööaja arvestuse andmed. Haldur taotleb tasu määramist 11,3 tunni töö eest tasuga 69 eurot tund summas 779,70 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu kuulub kindlaksmääramisele taotletud suuruses. Pankrotihalduri poolt läbi viidud toimingud ja tegevused pankrotimenetluses on vajalikud, toimingutele kulunud aeg vastab tehtud toimingute sisule ja mahule. Tasu on kooskõlas halduri ülesannete mahu ja keerukuse ning halduri kutseoskustega. Halduri tunnitasu ei ületa PankrS § 65 lg 3 sätestatud piirmäära. Vastavalt taotlusele määrab kohus tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb (PankrS § 65 lg 1). Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb ei ole käibemaksukohustuslane ja halduri tasule käibemaksu ei lisata (PankrS 65 lg 11). Kohus kinnitas pankrotihalduri vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse 328 eurot 06.05.2021 määrusega jaotusettepaneku kinnitamisel.
10.Ajutise halduri ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks on pankrotimenetluse kulud (PankrS § 150 lg 1 p 2, 3, 5). PankrS § 150 lg 4 ja TsMS § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.
11.Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja summas 397 eurot.
12.Pankrotimenetluse kuludest pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitatavat summat ületavas osas, s.o 382,70 eurot ja pankrotihalduri kulutused 328 eurot, kokku 710,70 eurot, jääb võlgniku kanda. 11.09.2021 pankrotimäärusega on ajutise halduri tasu hüvitamiseks antud võlgnikule menetlusabi ja makstud välja riigi vahenditest 476,40 eurot pankrotihalduri büroole. Pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamine
13.PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Tulenevalt PankrS § 171 lg 1 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemisel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlgnik on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis PankrS § 171 lg 2 järgi võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Samuti ei ole halduril vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele. Seega tuleb algatada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
14.PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lg 3 ja 6 nimetatud makseid. Aruandest nähtuvalt võlausaldajad ettepanekut usaldusisiku määramiseks teinud ei ole. Haldur teeb ettepaneku määrata usaldusisiku kohustusi täitma A M kontaktisik J M. J M osalenud 06.01.2020 võlausaldajate üldkoosolekul, kinnitanud haldurile, et usaldusisiku kohustused on talle teada ning esitanud ka kirjaliku nõusoleku A M usaldusisikuks nimetamiseks. Kohus määrab usaldusisiku ülesandeid täitma J Ma.
15.Võlgniku ja usaldusisiku kohustused menetluse kestel:
15.1.Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1).
15.2.Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2).
15.3.Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelnimetatud tulust annab usaldusisik võlgnikule üle 25 % (PankrS § 173 lg 3, 4).
15.4.Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (PankrS § 173 lg 6).
15.5.Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku §-d 131 ja 132, PankrS § 173 lg 5). Kuivõrd tulu, millest osa tuleb võlgnikul eraldada väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele, arvestatakse igakuiselt, tuleb iga konkreetse kuu sissetuleku osas vaadata, milline summa sellest kuuluks võlausaldajatele väljamaksmisele.
15.6.Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS § 172).
16.Tulenevalt TsMS § 4772 lg 1 sätestatust teostab kohus mh usaldusisiku nimetamise korral tema üle ka järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Lähtuvalt eelöeldust tuleb usaldusisikul esitada kohtule üks kord aastas, määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks, aruanne võlausaldajatele tehtud väljamaksete ja võlgniku kohustuste täitmise kohta. Aruanne tuleb esitada ka kohustustest vabastamise menetluse lõpuks. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku (PankrS § 172 lg 4). Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande (PankrS § 172 lg 5).
17.Kohus selgitab, et kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse (PankrS § 175 lg 1). Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg 11). PankrS § 173 nimetatud kohustuste süülise rikkumise korral võib kohus lõpetada menetluse ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata ka enne viie aasta möödumist (PankrS § 175 lg 2, 5). (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.