Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja sõlmisid 20.12.2022 laoruumi üürilepingu nr. XXX (Üürileping), mille kohaselt andis hageja kostjale üürile laoboksi suurusega 14 m2 konteinerlaos aadressil XXX (laoboks nr. XXX). Kostja kohustus vastavalt üürilepingu punktile 1.3.2. tasuma hagejale laoboksi kasutamise võimaldamise eest igakuist üüri summas 90 eurot, millele lisandub käibemaks (s.o alates 01.01.2024 109,80 eurot koos käibemaksuga). Üürilepingu puhul on tegemist tähtajatu üürilepinguga. Kostja jättis hagiavalduse esitamise seisuga Üürilepingu järgi tähtaegselt tasumata üüri summas 629,69 eurot: 01.08.2024 arve nr. 34789 summas 80,69 eurot (üür ajavahemiku 01.-31.08.2024 eest), 01.09.2024 arve nr. 36132 summas 109,80 eurot (üür ajavahemiku 01.-30.09.2024 eest), 01.11.2024 arve nr. 38909 summas 109,80 eurot (üür ajavahemiku 01.-30.11.2024 eest), 01.12.2024 arve nr. 40275 summas 109,80 eurot (üür ajavahemiku 01.-31.12.2024 eest), 01.01.2025 arve nr. 41568 summas 109,80 eurot (üür ajavahemiku 01.-31.01.2025 eest), 01.02.2025 arve nr. 42839 summas 109,80 eurot (üür ajavahemiku 01.-28.02.2025 eest). Lepingu järgne tagatisraha ei ole tasaarvestatud, kuivõrd üürileping kehtib edasi ja ei ole lõppenud. Hageja palub mõista V. L.-ilt ABCMODUL OÜ kasuks välja põhivõlg 629,69 eurot, põhivõla tasumisega viivitamise eest viivis 11.02.2025 seisuga summas 17,47 eurot, põhivõla 629,69 eurot tasumisega viivitamise eest edaspidine viivis alates 12.02.2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning menetluskulud ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu põhjendused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 05.07.25.a avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märgib lühidalt hagi asjaolud, nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse 2

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena: riigilõiv 175 eurot ja esindustasu 380 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 175 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot. Tulenevalt TsMS § 484.2 on põhjendatud hageja kulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on esindaja toiminguteks konsultatsioon kliendiga ja õigusülesande püstitamine 30 min, materjalidega tutvumine ning hagiavalduse koostamine, 2,5 h ning menetluskulude nimekirja koostamine 10 min, 120 eur/h. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ja ei tugine tavapärasest suuremale hulgale tõenditele. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 3 h 10 min, kokku summas 380 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 575 eurot (175+380+20), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (575 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.