Otsuse tegemise aeg ja koht 13.05.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-130613
Tsiviilasi
CarCapital OÜ hagi RUG Mööbel OÜ vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 646,13 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: CarCapital OÜ (registrikood 11609788, J. Poska 5, esindajad 10147 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Kuldar Kirt (e-post: [email protected]); Kostja: RUG Mööbel OÜ (registrikood 11509646, Laki 16, 10621 Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt RUG Mööbel OÜ-lt (registrikood 11509646) hageja CarCapital OÜ (registrikood 11609788) kasuks välja 598,10 (viissada üheksakümmend kaheksa eurot ja 10 senti) eurot.
3.Mõista kostjalt RUG Mööbel OÜ-lt (registrikood 11509646) hageja CarCapital OÜ (registrikood 11609788) kasuks välja viivis 598,10 eurolt alates hagiavalduse esitamisest (19.10.2020) kuni põhinõude täieliku tasumiseni põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja RUG Mööbel OÜ kanda.
2.Mõista kostjalt RUG Mööbel OÜ-lt (registrikood 11509646) hageja CarCapital OÜ (registrikood 11609788) kasuks menetluskuludena välja 1119,36 eurot, millest 994,36 eurot on kulud õigusabile ja 125 eurot on tasutud riigilõiv.
3.Mõista kostjalt RUG Mööbel OÜ-lt (registrikood 11509646) hageja CarCapital OÜ (registrikood 11609788) kasuks välja viivis menetluskuludelt 1119,36 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitise nõude. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 17.08.2018 müügilepingu, mille esemeks oli 12 tooli „DC 1527 Valge“ . Hageja ostis toolid hinnaga 420 eurot koos käibemaksuga. Müügilepingu sõlmimist tõendab 17.07.2018 arvesaateleht-leping nr 173515. Kostja andis kauba hagejale üle.
2.05.04.2020 esitas hageja e-kirjaga kostjale teate asja lepingutingimustele mittevastavusest. Tavapärase kasutamise käigus oli 5 tooli deformeerunud ühest ja samast kohast - ülemise toru ühendusest toolileeniga. Hageja soovis toodete väljavahetamist või tasutud ostuhinna tagastamist. Kostja asus 06.04.2020 e-kirjas seisukohale, et tegemist on mehhaanilise vigastusega. Kuna tegu ei ole tehase tootmispraagiga, ei nõustunud kostja toole tagasi võtma ega välja vahetama. Samal seisukohal oli kostja 14.04.2020 e-kirjas.
3.Hageja oli sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks juristi poole ning sõlmima õigusteenuse osutamise lepingu Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ-ga, kes asus hagejat konsulteerima. 15.04.2020 koostas hageja juristi nõuannete alusel kostjale e-kirja, milles selgitas kostjale VÕS § 218. Kostja vastas 15.04.2020 ja leidis, et toote sihtotstarbelise kasutamise korral selliseid defekte ei teki.
4.17.04.2020 edastas hageja selgituse, et toolid on lagunenud tavapärase kasutamise käigus kodustes tingimustes. Hageja hoiatas, et tellib sõltumatu ekspertiisiakti ning kui selles tuvastatakse, et toolid on lagunenud tavapärase kasutamise käigus ning kostja ei ole endiselt nõus asja lahendama, esitab hageja hagiavalduse Harju Maakohtusse.
5.Kirjavahetusest tulenevalt tellis hageja toolidele ekspertiisi, mille kohta on N K Ekspertiisibüroo 20.04.2020 koostanud hinnangu. See esitati kostjale 21.04.2020 ning määrati vastamise tähtajaks 26.04.2020. Kostja hageja kirjale ei vastanud ning hageja oli sunnitud tellima 03.05.2020 juristilt kostja vastu hagi koostamise ja lepingust taganema. 07.05.2020 teatas kostja, et jääb endisele seisukohale. 09.05.2020.a on hageja juristi abil koostanud lepingust taganemise avalduse, mis esitati18.05.2020. Kostja tagastas hagejale toolide eest tasutud 420 eurot, kuid kostja ei nõustunud hüvitama õigusabi ja ekspertiisi kulusid.
6.Hageja viitas VÕS §-le 208, § 217 lõigetele 1 ja 2 ja § 218 lõikele 1. Hageja kahtlustas toolide tootmispraaki või konstruktsiooniviga ning pöördus hinnangu saamiseks sõltumatu eksperdi poole. Eksperdi 20.04.2020 hinnang kinnitas hageja kahtlusi. Eksperthinnanguga on tõendatud toolidel konstruktsiooni- ja tootmisvigade olemasolu juba kauba üleandmisel. Toolid ei vastanud juba alguses lepingutingimustele, kuna ei sobinud sihtotstarbeliseks kasutamiseks.
7.Hageja viitas VÕS § 189 lõikele 1. Hagejal oli kostja vastu lepingu tagasitäitmisest tulenev nõue, mille kostja rahuldas. Kuna kostja tagastas saadud raha, tunnustas ta nõuet. Hageja viitas VÕS § 128 lõikele 3. Hageja pöördus kahju põhjuste kindlaksmääramiseks eksperdi poole. Selle töö eest väljastas OÜ N K Ekspertiisbüroo 20.04.2020 arve nr 168 summas 36 eurot.
8.Hageja viitas VÕS § 127 lõikele 1. Kuna kostja keeldus nõude rahuldamisest, oli hageja sunnitud kasutama õigusabi. Hageja sõlmis lepingu Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ-ga, kes on hagejat nõustanud ja dokumente koostanud. Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ on hagejale õigusteenuse eest 14.07.2020 väljastanud arve 1407/K summas 474,30 eurot + käibemaks 94,86 eurot, mis vastab 5,27 tunnile tööle. Hagejale on esitatud arve nõupidamiste ja kirjade koostamise eest ning hagiavalduse koostamise eest. Kuna kostja on korduvalt keeldunud hagejale raha tagastamisest ja kulude hüvitamisest, oli hageja sunnitud hagi koostama, mida raha tagastamise tõttu ei esitatud.
9.Ekspertiisi tellimisel tegi hageja kulutusi kahju põhjuste ja kahju tekkimise eest vastutava isiku tuvastamiseks. Kulud õigusabile olid seotud nõuete esitamisega. Hageja kulud on otsene varaline kahju. Kuna kostja on lepingu alusel saadud summa tagastanud, siis ta tunnustas ning VÕS § 128 lg 3 alusel kuuluvad otsese varalise kahju hulka ekspertiisikulu ja kulud hüvitise saamisega seotud õigusteenusele.
10.Hageja on käibemaksukohustuslane, kelle sisendkäibemaksu maha arvamisel on kehtestatud proportsioon 7%. Seega sai hageja sisendkäibemaksuna maha arvata 7%. Hageja arvestas kahjuks 598,10 eurot (30+6+474,30+94,86-0,42-6,64). Hageja palus kostjalt välja mõista 598,10 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
11.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Paljasõnaline on kostja väide, et hageja lõhkus viis tooli. Hageja on oma kulude nõuet tõendanud. Hageja on tõendanud, et puuduste eest vastutas kostja ja vastasel juhul ei oleks kostja tasutud summat tagastanud. Ebaõige on kostja väide, et hageja kasutab oma oskusi väljapressimiseks. Hageja kasutas õigusabi oma õiguste kaitseks. Kuna kostja ei ole vaidlustanud hageja õigusabikulude suurust, tehtud töid ega nende mahte, tuleks hageja hagiavaldus rahuldada.
12.17.03.2021 seisukohtades osundas hageja, et teatas kostjale juba 14.04.2020, et on sunnitud pöörduma juristi poole. Kostjale pidi olema ettenähtav, et hageja kasutab juristi abi. Kuna õigusabi ei osutata tasuta, pidi kostja eeldama, et hagejale kaasnevad kulud. 14.07.2020 õigusabi arvel on toodud tööde kirjeldus. Lepingulise esindaja vastust on hageja kasutanud kirjavahetuses kostjaga.
13.Hageja esitas 21.04.2020 kostjale toolide kohta tehtud ekspertarvamuse ning küsis, kas kostja on nõus vaidlust lahendama. Kostja vastas alles 07.05.2020 ja teatas, et ei muuda oma seisukohta. Kuna kostja keeldus vaatamata ekspertarvamusele hagejale raha tagastama, esitas hageja kostjale lepingulise esindaja koostatud 18.05.2020 taganemisavalduse. E-kirja koopiasse lisas hageja lepingulise esindaja, mistõttu pidi kostja aru saama ning ette nägema, et kostja tegevuse tõttu kaasnevad hagejale õigusabikulud.
14.04.06.2020 esitas kostja hagejale kompromissina viiele toolile tasuta seljatoed. Hageja sellega ei nõustunud ja palus raha tagastamist ning kulude hüvitamist. Hageja selgitas kostjale, et
on kandnud kulusid. 08.06.2020 pakkus kostja, et hageja saab summa ulatuses valida uued toolid. Hageja ei nõustunud sellega, sest oli juba kandnud kulusid. Kostja tegutses majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu pidid talle taganemisavalduse tagajärjed olema teada. Alles 15.06.2020 saatis kostja kirja, milles soovis kauba tagastamist, misjärel nõustus raha tagastamisega. Hageja tagastas toolid 01.07.2020, kuid sai raha tagasi veel 14 päeva hiljem.
15.Seoses hagiavalduse koostamise kuludega selgitas hageja, et ta ei nõua põhinõudena käesolevas asjas esitatud hagiavalduse koostamise kulude hüvitamist. Kuna kostja ei vastanud tähtaegselt hageja 21.04.2020 kirjale, oli hageja sunnitud pöörduma lepingulise esindaja poole hagi koostamiseks. Hageja lepinguline esindaja koostas hagiavalduse ja edastas hagejale 31.05.2021. Hagi rahuldamata jätmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei ole vaidlustanud hageja õigusabikulude suurust, tehtud töid ega mahte.
16.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 1 370,89 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 1 245,89 eurot kulud õigusabile ilma osalise käibemaksuta. Hageja on käibemaksukohustuslane, kelle sisendkäibemaksu maha arvamisel on kehtestatud proportsioon 7%. Õigusabi osutati tunnitasuga 110 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud 1050,50 eurot ja käibemaksu 195,39 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt. Kostja vastuväited
17.Kostja leidis, et hagejal on õigus nõude ekspertiisikulu 36 eurot. Ülejäänud kulusid pidas kostja alusetuteks, sest hageja lõhkus 12 toolist viis. Kostja on maksnud hagejale välja kõik toolid. Kostja leidis, et hageja kasutab oma juriidilisi oskusi raha väljapressimiseks. Kohtuotsuse põhjendused
18.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
19.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 17.08.2018 müügileping, mille alusel ostis hageja kostjalt 12 valget tooli; 2) hageja tasus kostjale lepingu alusel 420 eurot ja kostja andis hagejale toolid üle; 3) 05.04.2020 e-kirjaga teatas hageja, et viiel toolil on tavapärase kasutamise tulemusena tekkinud sama defekt ning soovis toolide vahetamist või hinna tagastamist; 4) kostja keeldus toolide vahetamisest või hinna tagastamisest väites, et toolidel on mehhaanilised vigastused; 5) hageja tellis ekspertiisi, mille tulemusena tuvastati 20.04.2020, et toolidel oli tootmises tekkinud defekt; 6) hageja esitas kostjale eksperdi hinnangu, kuid kostja jäi enda seisukoha juurde; 7) hageja esitas kostjale lepingust taganemise avalduse, mille järel tagastas kostja hagejale 420 eurot, kuid keeldus hüvitamast kulusid; 8) kohtumenetluses nõustus kostja tasuma ekspertiisikulu 36 eurot.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kahjuna õigusabikulude väljamõistmist. Hagiavalduses palus hageja kostjalt ekspertiisi- ja õigusabikuludena välja mõista 598,10 eurot, millest kostja võttis omaks nõude 36 euro ulatuses. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista ka viivise.
21.Õigusabikulude osas selgitas hageja, et ta oli sunnitud abi saamiseks kasutama õigusabi. Esindaja abistas teda kirjavahetuses kostjaga, andis nõu, koostas lepingust taganemise avalduse ning ka hagiavalduse, sest kostja ei reageerinud hageja nõuetele õigeaegselt. Kulud olid kostjale ettenähtavad, sest neile viitas hageja e-kirjade vahetuses. Kostja on hageja nõuet tunnustanud, kuna tagastas lepingu alusel makstud 420 eurot. Kostja ei ole õigusabi mahule ega tehtud töödele vastuväiteid esitanud. Kostja vaidles nõudele vastu ja väitis, et hageja ise lõhkus viis tooli ning hageja pressib temalt välja.
22.Esmalt rahuldab kohus hageja nõude 36 euro ulatuses kostja omaksvõtu alusel. Kostja on vastuses hagile nõustunud nõudega viidatud ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks omaksvõtu alusel välja mõista 36 eurot. Kohus leiab, et ka muus osas kuulub nõue rahuldamisele, sest hageja on nõuet tõendanud ja põhistanud. Kostja ei ole vastuväiteid põhistanud.
23.VÕS § 128 lg 3 näeb ette, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega on võimalik nõuda kahjuna kulusid, mis on seotud nõuete esitamisega ehk kulusid ekspertiisile ja kulusid õigusabile.
24.VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 sätestab, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kohus leiab, et kui müüja rikub lepingust tulenevaid kohustusi ega ole nõus puudustega toodet vahetama või raha tagasi andma ning ostja on sunnitud seetõttu kasutama õigusabi, tuleb kahjuna ostjale tekkinud kulud hüvitada müüjal, kes lepingut rikkus.
25.VÕS § 127 lõikest 3 tuleneb, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et lepingu poolele peab põhimõtteliselt olema ette nähtav kahju, mis tuleneb sellest, et teine poole peab oma õiguste maksmapanekuks kasutama õigusabi või kandma ekspertiisi kulusid. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus nõustub hagejaga, et käesolevas vaidluses esineb põhjuslik seos. Kui kostja oleks täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, ei oleks hageja pidanud kandma õigusabikulusid ega ekspertiisi kulusid.
26.Esmalt osundab kohus, et kostja ei ole põhistanud ega tõendanud väiteid selle kohta, et ta lepingut ei rikkunud ehk et ta ei vastutanud toolides tekkinud puuduste tõttu. Kostja väited, et hageja lõhkus toolid ise, on jäänud täielikult põhistamata ja paljasõnalisteks. Hageja esitatud N K ekspertiisibüroo OÜ koostatud hinnangust (toimiku lk 22-23) nähtub, et toolil oli keevisõmbluste vigastus ülemise toru ühenduskohas, mille põhjuseks oli keevise halb ettevalmistus. Tavapärase kasutamise käigus toimisid toolileenile paindekoormused, mille tõttu tekkisid ajapikku praod. Seega oli tegemist tootmisprotsess tekkinud puudusega, mille eest kostja müüjana vastutas.
27.Kostja vastuväited on vastuolus kostja käitumisega, mille kohaselt ta tagastas pärast lepingust taganemist hagejale tasutud summa. Samuti on kostja väited vastuolus sellega, et kohtumenetluse käigus on kostja nõustunud kandma ekspertiisi kulu (ekspertiisi arve on toimiku lk 29). Kuna kostja vastuväited on selles osas tõendamata ja vastuolulised, ei saa kohus nende
alusel jätta hageja nõuet rahuldamata.
28.Menetluse käigus selgitas esmalt hagejale vajadust tõendada õigusabi kasutamist seoses kostja vastu esitatud nõudega. Kohus selgitas, et varem esitatud tõenditest ei nähtunud, milles õigusabi seisnes. Arvestades kohtu selgitusi, tõendas hageja oma väiteid täiendavalt. Samas pöördumises selgitas kohus kostjale, et kuna viimane oli toolide eest tasutud summa hagejale tagastanud, ei omanud enam tähtsust, mitu tooli hageja kostja arvates lõhkus. Kohus selgitas kostjale vajadust esitada hageja õigusabikuludele sisulised vastuväited (toimiku lk 53-54). Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud kostja ühtegi täiendavat vastuväidet ega tõendit.
29.Tõenditest nähtub, et kostja esitas hagejale 31.07.2018 arve-saatelehe 420 euro tasumise kohta 12 valge tooli eest (toimiku lk 18). 05.04.2020 saatis hageja kostjale e-kirja koos fotodega (toimiku lk 19) ja teatas, et tavapärase koduse kasutamise käigus on 5 tooli deformeerunud samast kohast. Kostja leidis koheselt, et tegu on mehaanilise vigastusega, mistõttu toolid ei kuulu tagastamisele ega vahetamisele. Hageja selgitas omakorda, et katki on läinud tooli seljatoe sees oleva metallpulga kinnitused. Kostja jäi oma väite juurde ning kordas, et tegu on mehhaanilise vigastusega.
30.Hageja palus järgnevalt kostjal oma seisukohta selgitada, kuid kostja selgitust ei esitanud (ekirjad toimiku lk 19 pöördel – lk 20). 17.04.2020 (toimiku lk 20 pöördel) teatas hageja, et tellib ekspertiisi ja pöördub kohtusse. 21.04.2020 saatis hageja kostjale ekspertiisakti (toimiku lk 20 pöördel) ning küsis, kas kostja on valmis asja lahendama või tuleb hagejal kohtusse pöörduda. Hageja kordas oma küsimust 23.04.2020. Kostja teatas hagejale 07.05.2020, et toole on kasutatud mitteotstarbekohaselt (toimiku lk 14). Hageja saatis seepeale kostjale 18.05.2020 lepingust taganemise avalduse (toimiku lk 14, lk 27-28).
31.Õigusabikulude tõendamiseks esitas hageja Õigusbüroo VK Partnerid OÜ arve summas 569,16 eurot (toimiku lk 38). Selle kohaselt on õigusabi osutatud nõupidamise ja kirjade koostamise, lepingust taganemise avalduse ja hagi koostamise eest ning kirjadega tutvumise eest.
32.Täiendavalt esitas hageja kohtule e-kirjade vahetuse oma esindajaga (toimiku lk 61-64), millest nähtub, et hageja saatis esindajale kostjaga vahetatud e-kirjad. Esindaja selgitas hagejale, mida saaks nõuda ja millised on seaduse alusel müüja kohustused. 17.05.2021 e-kirjast nähtub (toimiku lk 65-66), et hageja esindaja koostas taganemise avalduse, mille ta saatis kostjale tutvumiseks. Esindaja selgitas, et kui avaldus on sobiv, tuleks hagejal see allkirjastada ja kostjale saata. Lisaks esitas hageja kohtule tema esindaja koostatud hagiavalduse kostja vastu (toimiku lk 67-69). Hagiavalduse projekti oli esindaja saatnud kostjale tutvumiseks 31.05.2020. Edasisest ekirjade vahetusest nähtub, et hageja esindaja nõustas hagejat kostjale kirjade saatmisel (toimiku lk 70-72).
33.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja nõue on tervikuna põhjendatud ja tõendatud. Hageja nõudis kostjalt põhjendatult toolide vahetamist või raha tagastamist ning kostja keeldus sellest alusetult, jättes hageja pöördumistele sisukohaselt vastamata. Hageja esitatud tõendid tõendavad, et hageja kasutas vaidluses õigusabi ning tema lepinguline esindaja nõustas teda, abistas kirjade koostamisel, koostas taganemise avalduse ning hagiavalduse. Kohus nõustub hageja väitega, et kuna kostja tähtaegselt hageja pöördumistele ei vastanud, oli hageja sunnitud tegema kulusid hagiavalduse koostamisele. Kostjal puudus alus keelduda hageja nõude rahuldamisest, sest see oli tõendatud. Kostja lõpuks tagastas hagejale lepingu alusel makstud summa, kuid selleks ajaks oli hagejale juba tekkinud kahju kantud kulude näol. Kahju tekkimise ja kostja käitumise vahel esineb põhjuslik seos, sest kui kostja oleks koheselt vahetanud toolid või tagastanud raha, ei oleks hageja pidanud kulusid kandma. Kostja ei ole osutatud õigusteenuse sisu ja mahu osas vastuväiteid esitanud ning kostja eest ei saa neid vastuväiteid kujundada ka kohus. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 598,10 eurot. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub VÕS § 113 lg 1 alusel välja mõistmisele viivis. Kostjalt tuleb hageja
kasuks välja mõista viivis alates hagiavalduse esitamisest 19.10.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni põhinõudelt 598,10 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
34.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
35.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 1 370,89 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 1 245,89 eurot kulud õigusabile ilma osalise käibemaksuta. Hageja on käibemaksukohustuslane, kelle sisendkäibemaksu maha arvamisel on kehtestatud proportsioon 7%. Õigusabi osutati tunnitasuga 110 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud 1050,50 eurot ja käibemaksu 195,39 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt
36.Kohus leiab, et hageja kulud õigusabile on põhjendatud osaliselt. Asjakohatu on ajakulu 0,40 tundi hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks, sest esindajal oleks tulnud esitada kohtule nõuetekohane hagiavaldus. 17.03.2021 seisukoha koostamise ajakulust loeb kohus põhjendatuks mitte 3,50 tundi, vaid 2,50 tundi, sest osaliselt on hageja korranud varasemaid seisukohti ja kopeerinud menetlusdokumenti kohtu selgitusi. Muus osas loeb kohus hageja menetluskulusid põhjendatuks. Kogumis on õigusabi osutamine põhjendatud 8,10 tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu suurust peab kohus mõistlikuks. Arvestades tunnitasu suurust, on hageja õigusabikulud põhjendatud summas 891 eurot ilma käibemaksuta ja 1069,20 eurot koos käibemaksuga. Arvestades hageja taotlust, tuleb sellest maha arvata 7% ehk 74,84 eurot. Kogumis on hageja õigusabikulud põhjendatud sumas 1069,20 – 74,84 eurot = 994,36 eurot.
37.Koos riigilõivuga 125 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1119,36 eurot. Kooskõla hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.