Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
12. mai 2021. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-18956
Tsiviilasi
R P pankrotimenetlus
Menetlustoiming
Pankrotihalduri taotlus lõpparuande kinnitamiseks
Menetlusosalised
Võlgnik: R P (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Pankrotihaldur: Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ; J.Poska 28-4, 10150 Tallinn, e-post [email protected])
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
Väljamakse
Rahuldamata osa
Kohtutäitur Hille Kudu
432 eurot
77,18 eurot
354,82 eurot
Kohtutäitur Hille Kudu
210 eurot
37,63 eurot
172,37 eurot
PlusPlus Capital AS
4 700,14 eurot
840,89 eurot
3 859,25 eurot
Era Liisingu Inkassoteenused AS
3 432,04 eurot
614,05 eurot
2 817,99 eurot
OK Incure OÜ
1 108,90 eurot
198,41 eurot
910,49 eurot
720 eurot
128,71 eurot
591,29 eurot
1 348,66 eurot
241,17 eurot
1 107,49 eurot
Võlausaldaja
Kohtutäitur Marek Laanemets KP
-
-
arvestuslik halduri tasu: kuna käesolevas menetluses toimus halduri vahetus, lähtus pankrotihaldur tasu arvestamisel mitte pankrotivarasse laekunud rahasummast, vaid PankrS § 23 lõikest 1-3. Haldur on kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 3,5 tundi: jaotusettepaneku koostamine – 2 tundi; võlausaldajatele väljamaksete tegemine ja lõpparuande koostamine – 2,5 tundi. Arvestuslik halduri tasu seega 432 eurot (96 eurot tund), millele lisandub käibemaks 86,40 eurot, kokku 518,40 eurot; halduri bürookulud (üüri-, side-, kindlustus-, valvekulud, kontoritarbed) 1 kuu (märts 2021) x 32 = 32 eurot, millele lisandub käibemaks 6,40 eurot, kokku 38,40 eurot.
Pangakulud: 2,16 eurot. Pankrotimenetluse kulud, sh prognoositavad, kokku 756,96 eurot. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Vastavalt kinnitatud jaotusettepanekule ning võlausaldajate 08.04.2021 elektroonilisele üldkoosolekule olid teise rahuldamisjärgu võlausaldajatele teostatud väljamaksed kokku summas 2 138,04 eurot. PankrS § 153 lg 1 p-s 1 ja 3 sätestatud nõuded puuduvad. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudus. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Vastavalt võlausaldajate elektroonilise üldkoosoleku otsusele jääb võlgnikule kuuluv sõiduk xxxx, reg. märgiga xxxx, esm. reg. aasta. 2002. Sõiduk on vajalik võlgnikul tööl käimiseks ning raha teenimiseks ühtlasi ka võlausaldajate nõuete rahuldamiseks edaspidises kohustustest vabastamise menetluses. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Tunnustatud nõuetest on võlausaldajatel kokku jäänud saamata 9 813,70 eurot. Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Käesolevas pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse neid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad. Muud kulutused on kajastatud lõpparuande punktis „Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta“. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitanud vastavalt PankrS § 170 lg 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Juhul, kui kohus algatab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse, palub haldur jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlausaldajatel puuduvad ettepanekud usaldusisiku määramise osas. Maksejõuetuse põhjused
Maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgnik on seoses tööandja pankrotiga kaotanud oma töökoha ning ka sissetuleku, mille tagajärjel tekkisid võlgnevused, mida võlgnik ei suutnud täita. Ehk siis muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Asjaolud, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele, ei olnud tuvastatud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja PankrS § 162 lg 1 p 2 järgi esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotise alusel raha välja makstud. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 22 lg 5 mõistes muu asjaolu. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus R P pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. Lähtuvalt PankrS § 65 lg-st 1 määrab kohus pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 65 lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. Kuna käesolevas menetluses toimus halduri vahetus, lähtus pankrotihaldur tasu arvestamisel mitte pankrotivarasse laekunud rahasummast, vaid PankrS § 23 lõikest 1-3. Haldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 4,5 tundi (jaotusettepaneku koostamine – 2 tundi, võlausaldajatele väljamaksete tegemine ja lõpparuande koostamine – 2,5 tundi), arvestuslik tasu seega 432 eurot (96 eurot tund), millele lisandub käibemaks 86,40 eurot. Pankrotihaldur palub määrata tema töötasuks 336 eurot, millele lisandub käibemaks 67,20 eurot ning maksta see välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb - Business Law Firm OÜ arveldusarvele. Võlgnik ega võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu summas 336 eurot, millele lisandub käibemaks 67,20 eurot, kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 23 lg 1-3. Kohus määrab halduri tasuks 336 eurot, millele lisandub käibemaks 67,20 eurot. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotimenetluse lõpparuande või muu menetlust lõpetava aruande kinnitamisel kontrollib kohus nende halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste
vajalikkust ja põhjendatust, mida kohus ei ole PanrS § 66 lõike 1 alusel veel kinnitanud, ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 66 lg 3). Pankrotihaldur palub lõpparuandes kinnitada pankrotimenetluse kulud (halduri bürookulud) summas 32 eurot, millele lisandub käibemaks 6,40 eurot. Kohus on seisukohal, et R P pankrotimenetluse kulud summas 32 eurot, millele lisandub käibemaks 6,40 eurot, on mõistlikud ja põhjendatud ning tuleb kinnitada. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pankrotihaldur palub jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, võlausaldajatel ettepanekud usaldusisiku määramise osas puuduvad. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 172 lg 2, 3, 4 ja 5 järgi peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. PankrS § 173 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt
täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik kohustatud iga-aastaselt esitama kohtule aruande võlausaldajale teostatud väljamaksete kohta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.