Advanced Material Trading Pte. Ltd hagi V Ku (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo vastu nõude tunnustamiseks V Ku (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Advanced Material Trading Pte. Ltd (välismaa registrikood 201301425H; aadress 91 Tanglin road, #04-01, esindajad Tanglin Palace, Singapur) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper ja vandeadvokaadi abi Mihkel Kivisalu (e-post: [email protected]) Kostja V K (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo (aadress Roseni 7, 10111 Tallinn: e-post: [email protected]) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar (e-post: [email protected]) Võlgnik V K (pankrotis) (isikukood xxx) Asja läbivaatamine
13.01.2021 istungil ja seejärel TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Advanced Material Trading Pte. Ltd hagi tsiviilasjas nr 2-19-8722 kantud menetluskulude nõude tunnustamiseks V Ku pankrotimenetluses läbivaatamata.
2.Jätta Advanced Material Trading Pte. Ltd hagi käenduslepingust tuleneva nõude tunnustamiseks V Ku pankrotimenetluses rahuldamata.
Rahuldada V Ku (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Advanced Material Trading Pte. Ltd-lt V Ku (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo kasuks
välja menetluskulud 1343,20 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Advanced Material Trading Pte. Ltd esitas 05.05.2020 hagi V Ku (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo vastu nõude tunnustamiseks V. Ku (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt Harju Maakohtu 12.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 219-8772 kohus kuulutas välja V. Ku pankroti ning nimetas tema pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Võlausaldaja Advanced Material Trading Pte. Ltd esitas V. Ku (pankrotis) pankrotimenetluses 03.12.2019 nõudeavalduse ja 10.12.2019 selle täpsustuse. Nõude suurus on 409 282,41 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 263 873,05 eurot, viivisvõlgnevusest 142 755,32 eurot ja tsiviilasjas nr 2-19-8722 kantud menetluskuludest summas 2654,04 eurot. Võlausaldajate koosolekul 08.04.2020 esitas Advanced Material Trading Pte. Ltd nõudele vastuväite V. Ku (pankrotis) pankrotihaldur.
2.Advanced Material Trading Pte. Ltd nõue tuleneb Advanced Material Trading Pte. Ltd ja V. Ku (pankrotis) vahel 19.05.2017 sõlmitud käenduslepingust. V. K käendas Advanced Material Trading Pte. Ltd ja N R OÜ vahel 19.05.2017 sõlmitud ostu-müügi raamlepingust (edaspidi raamleping) tulenevaid kohustusi. Hageja maksis N R OÜ-le 31.05.2017 ettemaksu 300 000 USA dollarit, 21.08.2017 maksis ettemaksu 87 720,42 USA dollarit ja 25.08.2017 maksis ettemaksu 89 318,11 USA dollarit. N R OÜ palvel ja M OÜ arvete alusel kandis hageja lisaks ettemaksu 87 720,42 USA dollarit ja 89 318,11 USA dollarit M OÜ pangakontole. N R OÜ täitis lepingut väärtuses 196 694,86 USA dollarit. Hageja nõue tuleneb kasutamata ettemaksust, millele lisandub intress 7,5% aastas (360 päevase arvestusega) ja viivisest 0,1% päevas.
3.Lisaks Advanced Material Trading Pte. Ltd-l on V. Ku (pankrotis) vastu rahaline nõue 2654,04 eurot. Nõue tuleneb Harju Maakohtu 12.11.2019 määrusest tsiviilasjas nr 2-19-8772 (hagis ekslikult märgitud Tartu Maakohtu määrusest), millega kohus jättis Advanced Material Trading Pte. Ltd menetluskulud V. Ku (pankrotis) kanda. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista. Käenduslepingut ei ole kehtivalt sõlmitud, kuna lepingul puudub hageja allkiri. Käenduslepingu näol on tegemist tarbijakäenduslepinguga ning selles ei ole
kokku lepitud käendaja (kostja) rahalise vastutuse maksimumsuurust. Käendusleping on tühine.
5.Kostja leiab, et käenduslepingust tulenev vastutus (406 628,37 euro ulatuses) on füüsilisest isikust pankrotivõlgniku jaoks sedavõrd ebaproportsionaalne, et pankrotivõlgnikul ei ole seda oma eeldatava eluaja jooksul faktiliselt võimalik tasuda ei oma sissetulekute ega muu vara arvel. Kostjale kättesaadavate andmete kohaselt ei ole pankrotivõlgnikul töökohta. Statistikameti andmetel oli Eesti keskmine brutokuupalk 2020 juunis 1486 eurot, mis teeb netopalga suuruseks 1214,22 eurot. Seega, Eesti keskmist netopalka teenides kuluks juhul, kui kasutada kogu palka hageja väidetava nõude tasumiseks, hageja nõude täielikuks rahuldamiseks 28 aastat. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmetest tulenevalt moodustab pankrotivõlgniku vara väärtus ca 10% hageja väidetava nõude suurusest. Kostja leiab, et neid asjaolusid arvestades ei olnud käenduslepingust tuleneva hageja võimaliku nõude rahuldamine juba käenduslepingu sõlmimise ajal realistlik. Käendusleping on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine. Hageja on N R OÜ-le teinud ainult ühe makse summas 300 000 USD. Kaks üle jäänud makset summades 87 720,42 USA dollarit ja 89 318,11 USA dollarit on hageja kohtule esitatud maksekorralduste kohaselt teinud M OÜle. Maksekorraldustest ei nähtu, et maksed oleksid tehtud müügilepingu alusel. Hagejale üle antud kauba hinda (196 694,86 USA dollarit) ning müügilepingus fikseeritud kasumi ootust arvestades pidi N R OÜ kasumi osa olema vähemalt 19 669,49 eurot (196 694,86 x 20% / 2 = 19 669,49). Seega ei saa hageja põhinõue olla ühelgi juhul suurem kui 83 635,65 eurot. Hageja sõlmis kohe pärast seda, kui ta sai teada, kelle käest N R OÜ kaupa ostis, ise nende tarnijatega n-ö otselepingud. Seetõttu ei olnud N R OÜ-l võimalik müügilepingust tulenevaid kohustusi täita. Kuna müügilepingu rikkumise põhjustas hageja tegu, siis ei saa ta müügilepingu rikkumisele tugineda. Käendusleping on tühine, kuna selles puudub käendaja vastutuse ülemmäär.
6.Harju Maakohtu 12.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-8772 kohus jättis rahuldamata hageja taotlus selles tsiviilasjas kantud menetluskulude pankrotivõlgnikult väljamõistmiseks. Hageja ei ole menetluskulude hüvitamise nõude osas pankrotivõlausaldaja ning menetluskulude hüvitamise nõuet ei saa tunnustada. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
7.Advanced Material Trading Pte. Ltd esitas pankrotihalduri I. Lepsoo vastu hagi, kuna V. Ku pankrotimenetluses Advanced Material Trading Pte. Ltd nõudele vaidles vastu pankrotihaldur. Hagi esitamise ajal kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) §106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. V. Ku võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toimus 08.04.2020. Hagi on esitatud (05.05.2020) tähtaegselt.
8.Kohus lahendab esmalt hageja käenduslepingust tuleneva nõude tunnustamise (I), seejärel tsiviilasjas nr 2-19-8772 kantud menetluskulude nõudega seonduva (II) ning lõpuks lahendab menetluskuludega seonduva (III). I
9.Kohus tuvastab, et Advanced Material Trading Pte. Ltd (raamlepingu kontekstis AMT) ja N R OÜ (raamlepingu kontekstis müüja ning käenduslepingu kontekstis põhivõlgnik) sõlmisid 19.05.2017 ostu-müügi raamlepingu (edaspidi raamleping) tähtajaga kuni 19.05.2018 (dtl 38-
67). Pooltel vaidlus lepingu sõlmimise osas puudub. Raamlepingust tulenevate N R OÜ kohustuste tagamiseks sõlmiti V. Kuga (pankrotis) 19.05.2017 käendusleping (dtl 18-37).
10.Hagiavalduse kohaselt hageja maksis N R OÜ-le 31.05.2017 ettemaksu 300 000 USA dollarit, 21.08.2017 maksis ettemaksu 87 720,42 USA dollarit ja 25.08.2017 maksis ettemaksu 89 318,11 USA dollarit. N R OÜ palvel ja M OÜ arvete alusel kandis hageja lisaks ettemaksu 87 720,42 USA dollarit ja 89 318,11 USA dollarit M OÜ pangakontole. N R OÜ täitis lepingut väärtuses 196 694,86 USA dollarit. N R OÜ poolt on kasutamata ettemaksu saldo 290 656,17 USD. Hageja ei ole selle eest kaupu saanud ja lepingu on lõppenud. Hagejal on nõue N R OÜ vastu summas 409 282,41 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 263 873,05 eurot ja viivisvõlgnevusest 142 755,32 eurot.
11.Pooled vaidlevad selle ülle, kas hageja ja kotja vahel sõlmitud käenduslepingule kohaldub Ameerika Ühendiriikide New Yorgi (NY) õigus või Eesti Vabariigi õigus. Hageja on seisukohal, et V K (pankrotis) vastutab käendajana hageja ees N R OÜ kohustuste ees. Hageja arvates käenduslepingule kohaldub Ameerika Ühendriikide New Yorgi osariigi õigus, sest pooled on selles käenduslepingu punktis 18 kokku leppinud. Käenduslepingu punkti 18 kohaselt käendust ning lepingupoolte õigusi ja kohustusi tõlgendatakse Ameerika Ühendriikide NY osariigi seaduste kohaselt. NY osariigi õiguse üldiste kohustuste seaduse kohaselt ei ole käendusele sätestatud kindla käendussumma piiri. Kostja leiab, et käenduslepingu punktis 18 sätestatule vaatamata, tuleb käenduslepingule kohaldada Eesti õigust.
12.Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 7 kohaselt välisriigi õigust ei kohaldata, kui selle kohaldamine viiks tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga). Sellisel juhul kohaldatakse Eesti õigust. REÕS § 32 lg-s 3 on antud imperatiivse sätte eriregulatsioon. REÕS § 32 lg 3 kohaselt asjaolu, et pooled on lepingule kohaldatavaks õiguseks valinud välisriigi õiguse, kus kõik lepingusse puutuvad asjaolud on õiguse valiku ajal seotud ühe riigiga, ei mõjuta selle riigi nende õigusnormide kohaldamist, millest ei või tehinguga kõrvale kalduda (imperatiivsed sätted).
13.Kohus lahendab käenduslepingust tuleneva poolte vaidluse Eesti õiguse alusel. Kohtu hinnangul ei saa kohaldada Ameerika Ühendriikide New Yorki (NY) osariigi õigust, sest selle kohaldamise tagajärg on vastuolus Eesti õiguse imperatiivse sättega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 143 eesmärk on tagada füüsilisest isikust käendaja huvide efektiivne kaitse tema vastutuse summaarsete piirangute ettenägemise kohustuse ning füüsilisest isikust käendaja parema informeerimise kaudu tema vastutuse potentsiaalsest ulatusest (VÕS § 143 komm p 1). Tegemist on õigussuhte nõrgemat poolt kaitsva sättega ning on seetõttu oluline Eesti õiguse põhimõte. Puudub ka selge loogika (käendusleping on sõlmitud Venemaal Singapuri ettevõtte ja Eesti kodaniku vahel) NY osariigi õiguse kohaldamiseks. Kohus täitis õiguse kohaldamise osas 08.02.2021 kohtu selgitamiskohustuse (dtl 219-220).
14.VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja esitas tõendina üksnes kostja allkirjaga käenduslepingu ja selle tõlke (dtl 18-37). Kostja leiab, et käenduslepingut ei ole kehtivalt sõlmitud, kuna sellel puudub hageja esindaja allkiri. Kohus sellise kostja käsitlusega ei nõustu. VÕS § 144 lg 1 kohaselt võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse. Käenduslepingu sõlmimiseks piisab põhimõtteliselt käendaja ühepoolse avalduse üleandmisest võlausaldajale, millega käendaja võtab endale kohustuse põhivõlgniku kohustuste käendamiseks. Seega on piisav käendaja tahteavaldus, millest tuleneb käendaja käendustahe.
15.Kostja esitas käenduslepingu tühisuse vastuväite, kuna tarbijakäenduslepingus ei ole kokku lepitud käendaja (kostja) rahalise vastutuse maksimumsuurust. VÕS § 143 lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Säte kehtib alates 05.04.20211. Tarbijakäenduslepinguks on igasugune käendusleping, milles käendajaks on füüsiline isik ja seda sõltumata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine on seotud käendaja majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega või mitte. Raamlepingu käendamiseks on sõlmitud käendusleping füüsilise isiku K. Kuga. Seega on tegemist tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 lg 1 tähenduses.
16.VÕS § 143 lg 2 kohaselt tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Käenduslepingu p-s 2 on pooled kokku leppinud, et käendaja (kostja) garanteeris hagejale pöördumatult ja tingimusteta kõigi põhivõlgniku lepingujärgsete kohustuste täieliku ja viivitamatu täitmise. Käenduslepingus ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat. Asjaolu, et käendaja (kostja) oli samal ajal ka põhivõlgniku juhatuse liige ja oli võlgnevusest teadlik, ei väära käenduslepingu käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma märkimise kohustust. Kohus märgib, et hageja ei ole ise ka väitnud, et juhul kui käenduslepingule kohaldub Eesti õigus, on käendusleping VÕS § 143 lg 2 sätestatule vaatamata siiski kehtiv.
17.Kuna käenduslepingus ei ole kindlaks määratud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat, siis kohtu hinnangul on hageja ja V. Ku vahel 19.05.2017 sõlmitud käendusleping VÕS § 143 lg 2 kohaselt tühine. Seega on hageja poolt V. Ku vastu esitatud nõude eeldused täitmata ja hageja nõue jääb V. Ku pankrotimenetluses tunnustamata. II
18.Advenced Material Trading Pte. Ltd palub tunnustada tsiviilasjas nr 2-19-8772 kindlaks määratud menetluskulude nõuet. Harju Maakohtu 12.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-8772 kohus rahuldas Advenced Material Trading Pte. Ltd (hageja) avalduse V. Ku pankroti väljakuulutamiseks ning määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse 2654,04 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 74-78). PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga. PankrS § 146 lg 1 kohaselt enne jaotise alusel raha väljamaksmist tehakse pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 3) massikohustused; 4) pankrotimenetluse kulud. PankrS § 143 lg 1 p 3 kohaselt koostab haldur pärast viimast nõuete kaitsmise koosolekut jaotusettepaneku, milles märgitakse mh andmed PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksete kohta ja krediidiasutuses raha hoiustamise kohta. Pankrotihaldur on pädev tegema PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksed ja pankrotimenetluse kulud tuleb välja maksta pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Hageja menetluskulud kuuluvad väljamaksmisele enne tunnustatud nõudeid (TsMS § 153).
19.sMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Menetluskulude suurus on kindlaks määratud Harju Maakohtu 12.11.2019 määrusega ning kuulub välja maksmisele pankrotivarast enne tunnustatud nõudeid. Kohus jätab hagi menetluskulude nõude tunnustamiseks läbivaatamata, kuna hageja ei vaja õiguskaitset. Menetluskulud
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jättis hagi osaliselt läbivaatamata ning ülejäänud osas rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
21.Kostja palub määrata kindlaks ja mõista hagejalt välja dokumentaalse tõendi saamise kulu 2 eurot ja õigusabikulu 8 tunni ja 56 minuti eest 1500,79 eurot (koos käibemaksuga) ning kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kuna kostja on füüsiline isik, siis kohus käsitleb summasid koos käibemaksuga.
22.Kostja tasus 22.03.2021 menetlusdokumendi lisana kohtule esitatud M OÜ äriregistri üld- ja isikuandmete ajaloo eest Riigi Infosüsteemide Keskusele 2 eurot. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks äriregistrist tehtud päringu tasu 2 eurot.
23.Kohus lähtub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest. Kohus hindab menetluskulusid lühidalt ja konkreetselt, arvestades menetluse mahtu ja laskumata üksiktoimingute sisusse (suuniste p 10.2). Kohus ei vähenda menetluskulu suurust juhul, kui on esitatud lühike ja konkreetne menetlusdokument. Kohus hindab asja keerukust ja eeltöö mahtu, mis on vajalik positsiooni lühidalt ja konkreetselt esitamiseks (suuniste p 10.3).
24.Kostja esindaja tegi õigusabi osutades järgmised toimingud: 11.09.2020 kostja vastuse koostamine – 4 tundi ja 4 minutit; 12.01.2021 eelistungiks ettevalmistumine – 43 minutit; 13.01.2021 eelistungil osalemine – 1 tund ja 4 minutit; 22.03.2021 vastuse koostamine hageja 01.03.2021 seisukohale 1 tund ja 53 minutit; 20.04.2021 lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund ja 12 minutit. Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 168 eurot.
25.Kohus vähendab lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 57 minuti võrra. Kuna lõplikud seisukohad kordavad lühidalt varasemalt kohtule esitatud seisukohti ja menetluskulude nimekirja koostamine ei ole keeruline, siis põhjendatud ajakulu on 15 minutit.
26.Eeltoodust johtuvalt ning asja keerukust (vaidlus puudutas ka eri riikide õiguse kohaldamise küsimust) ja mahtu arvestades on kostja lepingulise esindaja toimingud ja nende ajakulu põhjendatud 7 tundi ja 59 minutit. Esitatud menetlusdokumentide koostamise ning istungiks ettevalmistumise ja sellel osalemise ajakulu on adekvaatne. Kostja lepinguline esindaja on osutanud õigusabi tunnihinnaga 168 eurot. Kohus peab kooskõlas kohtupraktikaga tunnihinda mõistlikuks. Põhjendatud õigusabikulud on 1341,20 eurot.
27.Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1343,20 eurot (sh tõendi saamise kulu 2 eurot ja õigusabikulu 1341,20 eurot). Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.
28.Harju Maakohtu 03.07.2020 määrusega kohus kohustas hagejat tasuma kostja eeldatavate menetluskulude katteks 2250 eurot kohtu deposiiti. Hageja tasus summa 22.07.2020. Kohus selgitab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab kohus tagatise hageja avalduse alusel (PankrS § 195 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.