Advanced Material Trading Pte. Ltd hagi X (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo vastu nõude tunnustamiseks X (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. mai 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Advanced Material Trading Pte. Ltd apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Advanced Material Trading Pte. Ltd (välismaa registrikood 201301425H, asukoht: 91 Tanglin road, #0401,Tanglin Palace, Singapur, Singapur), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Kostja X (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo, lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12. mai 2021. a otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata Advanced Material Trading Pte. Ltd nõude X (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo vastu Advanced Material Trading Pte. Ltd nõude tunnustamiseks 406 628 euro 37 sendi ulatuses. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi vastavas ulatuses rahuldada.
2.1.Jätta Advanced Material Trading Pte. Ltd hagi tsiviilasjas nr 2-19-8722 kantud menetluskulude nõude tunnustamiseks X (pankrotis) pankrotimenetluses läbivaatamata.
2.2.Rahuldada Advanced Material Trading Pte. Ltd hagi käenduslepingust tuleneva nõude tunnustamiseks X (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.3.Tunnustada Advanced Material Trading Pte. Ltd nõuet suurusega 406 628 eurot 37 senti X (pankrotis) pankrotimenetluses II järgu, s.o tähtaegselt esitatud pandiga tagamata nõudena.
3.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta menetluskulud maa- ja rindkonnakohtus X (pankrotis) kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Advanced Material Trading Pte. Ltd (hageja) esitas 5. mail 2020 hagi X (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo (kostja) vastu nõude tunnustamiseks X (pankrotis, X) pankrotimenetluses.
1.1.Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohtu 12. novembri 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-8772 välja X pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Hageja esitas X (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajana 3. detsembril 2019 nõudeavalduse ja 10. detsembril 2019 selle täpsustuse. Avalduse kohaselt on hageja nõude suurus 409 282 eurot 41 senti, millest põhivõlg on 263 873 eurot 5 senti ning viivis 142 755 eurot 32 senti. Samuti palus hageja tunnustada tsiviilasjas nr 2-19-8722 kantud menetluskulude nõuet suurusega 2654 eurot 4 senti. Võlausaldajate koosolekul 08.04.2020 esitas X (pankrotis) pankrotihaldur Advanced Material Trading Pte. Ltd nõuetele vastuväite.
1.2.Hageja esimene nõue tuleneb hageja ja X (pankrotis) vahel 19. mail 2017 sõlmitud käenduslepingust. X käendas hageja ja Novorec Recycling OÜ vahel 19. mail 2017 sõlmitud ostu-müügi raamlepingust (edaspidi raamleping) tulenevaid kohustusi. Hageja tegi Novorec Recycling OÜ-le 31. mail 2017 ettemakse 300 000 USA dollarit (USD), 21.08.2017 ettemakse 87 720,42 USD ja 25.08.2017 ettemakse 89 318,11 USD. Novorec Recycling OÜ palvel ja Metalscrap OÜ arvete alusel kandis hageja lisaks ettemaksed suurusega 87 720,42 USD ja 89 318,11 USD Metalscrap OÜ pangakontole. Novorec Recycling OÜ täitis lepingut väärtuses 196 694,86 USD. Hageja nõue tuleneb kasutamata ettemaksest, millele lisandub intress 7,5% aastas (360 päevase arvestusega) ja viivisest 0,1% päevas.
2-20-6540
1.3.Lisaks on hagejal X (pankrotis) vastu rahaline nõue 2654 eurot 4 senti. Nõue tuleneb Harju Maakohtu 12. novembri 2019. a määrusest tsiviilasjas nr 2-19-8772 (hagis ekslikult märgitud Tartu Maakohtu määrusest), millega kohus jättis hageja menetluskulud X (pankrotis) kanda. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised: 1) Käenduslepingut ei ole kehtivalt sõlmitud, kuna lepingul ei ole hageja allkirja. 2) Käendusleping on tarbijakäendusleping, kuid selles ei ole kokku lepitud käendaja (kostja) rahalise vastutuse maksimummäära. Käendusleping on tühine. Käenduslepingule tuleb kohaldada Eesti õiguse imperatiivseid sätteid (rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 32 lg 3 ja § 34 lg 1). Käenduslepingus sisalduv kohalduva õiguse säte on tühine (lepingu p 18). 3) Käenduslepingust tulenev vastutus (406 628 euro 37 sendi ulatuses) on füüsilisest isikust pankrotivõlgniku jaoks sedavõrd ebaproportsionaalne, et pankrotivõlgnikul ei ole seda oma eeldatava eluaja jooksul faktiliselt võimalik tasuda ei oma sissetulekute ega muu vara arvel. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmetest tulenevalt moodustab pankrotivõlgniku vara väärtus ca 10% hageja väidetava nõude suurusest. 4) Käendusleping on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine. 5) Hageja nõue ei ole selge. Hageja on Novorec Recycling OÜ-le teinud ainult ühe ettemakse suurusega 300 000 USD. Kaks üle jäänud ettemakset suurusega 87 720,42 USD ja 89 318,11 USD on hageja kohtule esitatud maksekorralduste kohaselt teinud Metalscrap OÜ-le. Maksekorraldustest ei nähtu, et ettemaksed oleksid tehtud müügilepingu alusel. Hagejale üle antud kauba hinda (196 694,86 USD) ning müügilepingus fikseeritud kasumi ootust arvestades pidi Novorec Recycling OÜ kasumi osa olema vähemalt 19 669 euro 49 senti (196 694,86 x 20% / 2 = 19 669,49). Seega ei saa hageja põhinõue olla ühelgi juhul suurem kui 83 635 eurot 65 senti. 6) Hageja sõlmis kohe pärast seda, kui ta sai teada, kelle käest Novorec Recycling OÜ kauba ostis, ise nende tarnijatega n-ö otselepingud. Seetõttu ei olnud Novorec Recycling OÜ-l võimalik müügilepingust tulenevaid kohustusi täita. Kuna müügilepingu rikkumise põhjustas hageja tegu, siis ei saa ta müügilepingu rikkumisele tugineda. 7) Harju Maakohtu 12. novembri 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-8772 jättis kohus rahuldamata hageja taotluse tsiviilasjas kantud menetluskulude pankrotivõlgnikult väljamõistmiseks. Hageja ei ole menetluskulude hüvitamise nõude osas pankrotivõlausaldaja ning menetluskulude hüvitamise nõuet ei saa tunnustada. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 12. mai 2021. a otsusega läbi vaatamata hagi tsiviilasjas nr 2-19-8722 kantud menetluskulude nõude tunnustamiseks X pankrotimenetluses. Maakohus jättis rahuldamata hagi käenduslepingust tuleneva nõude tunnustamiseks X pankrotimenetluses. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt. Maakohus määras kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1343 eurot 20 senti. Maakohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgses määras viivist menetluskulusid kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
2-20-6540
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõude tunnustamise hagi esitatud tähtaegselt.
3.2.Maakohus lahendas esmalt nõude tunnustada käenduslepingust tulenevat nõuet.
3.2.1.Maakohus tuvastas käenduslepinguga seoses järgmist: -
Hageja ja Novorec Recycling OÜ (raamlepingus müüja ning käenduslepingus põhivõlgnik) sõlmisid 19. mail 2017 ostu-müügi raamlepingu tähtajaga kuni 19. mai 2018, mille sõlmimise osas vaidlus puudub.
-
Raamlepingust tulenevate Novorec Recycling OÜ kohustuste tagamiseks sõlmiti X-ga (pankrotis) 19. mail 2017 käendusleping.
-
Hageja tegi Novorec Recycling OÜ-le 31. mail 2017 ettemakse suurusega 300 000 USD, 21. augustil 2017 ettemakse suurusega 87 720,42 USD-d ning 25. augustil 2017 ettemakse suurusega 89 318,11 USD-d.
-
Novorec Recycling OÜ palvel ja Metalscrap OÜ arvete alusel tegi hageja lisaks ettemaksed suurusega 87 720,42 USD-d ja 89 318,11 USD-d Metalscrap OÜ pangakontole.
-
Novorec Recycling OÜ täitis lepingut 196 694,86 USD väärtuses.
-
Novorec Recycling OÜ ei kasutanud ettemakse summat 290 656,17 USD väärtuses.
-
Hageja ei ole selle summa ulatuses kaupa saanud ning leping on lõppenud.
-
Hagejal on Novorec Recycling OÜ vastu nõue 409 282,41 euro ulatuses, mis koosneb põhivõlast suurusega 263 873,05 eurot ja viivisest suurusega 142 755,32 eurot.
3.2.2.Pooltel on vaidlus selle üle, kas hageja ja kostja sõlmitud käenduslepingule kohaldub Ameerika Ühendriikide New Yorgi (NY) õigus või Eesti Vabariigi õigus. Hageja hinnangul vastutab X käendajana hageja ees Novorec Recycling OÜ kohustuste eest. Hageja leidis, et käenduslepingule kohaldub Ameerika Ühendriikide NY õigus, kuna pooled on selles käenduslepingu p-s 18 kokku leppinud. NY osariigi õiguse üldiste kohustuste seaduse kohaselt ei ole käendusele sätestatud käendussumma piirmäära. Kostja hinnangul tuleb käenduslepingu p-st 18 olenemata kohaldada Eesti õigust.
3.2.3.Maakohus selgitas, et REÕS § 7 kohaselt välisriigi õigust ei kohaldata, kui selle kohaldamine viiks tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga). Sellisel juhul kohaldatakse Eesti õigust. REÕS § 32 lg 3 kohaselt asjaolu, et pooled on lepingule kohaldatavaks õiguseks valinud välisriigi õiguse, kus kõik lepingusse puutuvad asjaolud on õiguse valiku ajal seotud ühe riigiga, ei mõjuta selle riigi nende õigusnormide kohaldamist, millest ei või tehinguga kõrvale kalduda (imperatiivsed sätted).
3.2.4.Eelnevast tulenevalt lahendas maakohus käenduslepingust tuleneva poolte vaidluse Eesti õiguse alusel, kuna NY osariigi õiguse kohaldamise tagajärjed on vastuolus Eesti õiguse imperatiivse sättega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 143 eesmärk on tagada füüsilisest isikust käendaja huvide efektiivne kaitse tema vastutuse summaarsete piirangute ettenägemise kohustuse ning füüsilisest isikust käendaja tema vastutuse potentsiaalsest ulatusest parema informeerimise kaudu. Tegemist on õigussuhte nõrgemat poolt kaitsva sättega ning on seetõttu oluline Eesti õiguse põhimõte.
3.2.5.Kostja väite osas, et käenduslepingut ei ole kehtivalt sõlmitud, kuna sellelt puudub hageja esindaja allkiri, viitas maakohus, et VÕS § 144 lg 1 kohaselt võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse. Seega piisab käenduslepingu sõlmimiseks käendaja ühepoolse tahteavalduse tegemisest võlausaldajale, millega käendaja võtab endale kohustuse
2-20-6540 põhivõlgniku kohustuste käendamiseks. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et kuna X sõlmis käenduslepingu füüsilise isikuna, on tegemist tarbijakäenduslepinguga (VÕS § 143 lg 1). Maakohus leidis, et kuna käenduslepingus ei ole kindlaks määratud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat, siis on hageja ja X vahel 19. mail 2017 sõlmitud käendusleping VÕS § 143 lg 2 kohaselt tühine. Seega on hageja poolt X vastu esitatud nõude eeldused täitmata ja hageja nõue tuleb jätta X pankrotimenetluses tunnustamata.
3.3.Teiseks analüüsis maakohus hageja nõuet tunnustada X pankrotimenetluses tsiviilasjas nr 2-19-8772 kantud menetluskulude nõuet. Maakohus leidis, et hageja menetluskulud kuuluvad väljamaksmisele enne tunnustatud nõudeid. Sellest tulenevalt jättis maakohus selle nõude osas hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p-i 2 kohaselt läbi vaatamata. Menetluskulude suurus on kindlaks määratud Harju Maakohtu 12. novembri 2019. a määrusega ning kuulub pankrotivarast väljamaksmisele enne tunnustatud nõudeid.
3.4.Menetluskulud jättis maakohus ühe nõude rahuldamata jätmise ning teise nõude läbivaatamata jätmise tõttu hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja palus menetluskuludena hagejalt välja mõista dokumentaalse tõendi saamise kulu 2 eurot, õigusabikulu 8 tunni 56 minuti ulatuses, s.o 1500 eurot 79 senti (koos käibemaksuga) ning viivise kindlaksmääratud menetluskuludelt. Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud 7 tunni 59 minuti ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu 168 eurot pidas maakohus põhjendatuks ja vajalikuks. Maakohus rahuldas kostja menetluskulude hüvitamise taotluse 1343 euro 20 sendi ulatuses ning mõistis menetluskulud välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi tervikuna rahuldada.
4.1.Hageja hinnangul eksis maakohus REÕS § 32 lg 3 kohaldamisel, leides viidatud sättele tuginedes, et käenduslepingule kohaldub Eesti õigus. REÕS § 32 lg 3 kohaldamise eeldused on praegusel juhul täitmata. REÕS § 32 lg 3 kohaldamise eelduseks on olukord, „kus kõik lepingusse puutuvad asjaolud on õiguse valiku ajal seotud ühe riigiga“. Vaidlusaluses õigussuhtes selline olukord puudub.
4.2.Teiseks on tarbijalepingute puhul REÕS-is ette nähtud omakorda eriregulatsioon ja kohaldamise kohustuslikud eeldused, mis praegusel juhul ei ole täidetud ning mille tõttu ei ole REÕS § 32 lg 3 vaidlusalusele õigussuhtele kohaldatav.
4.3.New Yorgi osariigi kohtupraktikast nähtub, et käendusele kehtivad üldised nõuded ning käenduse ülempiiri märkimine kindla summana ei ole nõutav. New Yorgi osariigi õiguse alusel on lubatud sõlmida käendusleping tingimusel, et võlgnik tagab kõigi põhivõlgniku lepingujärgsete kohustuste täieliku ja viivitamatu täitmise. Seega on võlgniku käendus kehtiv ning käenduslepingu alusel võetud kohustused kuuluvad täitmisele.
4.4.Samuti on New Yorgi osariigi õiguse alusel pankrotivõlgnik isik, kes on sõlminud käenduslepingu ärilistel eesmärkidel ja äritegevuses, mistõttu ei rakendu talle tarbijaõiguse sätted. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2-20-6540
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata käenduslepingust tuleneva nõude tunnustamiseks 406 628 euro 37 sendi ulatuses ja menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja jaotab uuesti menetluskulud.
7.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - Advanced Material Trading Pte. Ltd (AMT) ja Novorec Recycling OÜ (põhivõlgnik) sõlmisid 19.05.2017 ostu-müügi raamlepingu tähtajaga kuni 19.05.2018 (dtl 38-67). - Raamlepingust tulenevate Novorec Recycling OÜ kohustuste tagamiseks sõlmiti Xga (pankrotis) 19.05.2017 käendusleping (dtl 18-37). - Hageja tasus Novorec Recycling OÜ-le 31.05.2017 ettemakse 300 000 USA dollarit, Novorec Recycling OÜ palvel ja Metalscrap OÜ arvete alusel kandis hageja 87 720,42 USDd ja 89 318,11 USD Metalscrap OÜ pangakontole. - Novorec Recycling OÜ täitis lepingut väärtuses 196 694,86 USD. - 12.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-8772 kohus kuulutas välja X pankroti ning nimetas tema pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. - Võlausaldaja Advanced Material Trading Pte. Ltd esitas X (pankrotis) pankrotimenetluses 03.12.2019 nõudeavalduse ja 10.12.2019 selle täpsustuse. Võlausaldaja tõi esile, et hagejal on 409 282 euro 41 sendi suurune nõue Novorec Recycling OÜ vastu , mis koosneb põhivõlast 263 873 eurot 5 senti ja viivisest 142 755 eurot 32 senti. X (pankrotis) vastutab nõude eest käenduslepingu alusel.
8.Apellatsiooniastmes on pooltel vaidlus selle üle, kas hageja ja kostja sõlmitud käenduslepingule kohaldub Ameerika Ühendriikide NY õigus või Eesti Vabariigi õigus. Käenduslepingu p-s 18 on pooled kokku leppinud Ameerika Ühendriikide NY õiguse kohaldamises.
9.Kolleegium ei nõustu, et Ameerika Ühendiriikide NY õigust ei saa kohaldada, sest selle kohaldamine viiks tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga). Nõustuda ei saa maakohtuga, et avaliku korraga oleks vastuolus olukord, kus õigussuhtele ei saaks kohaldada VÕS §-s 143 ettenähtud tagajärge, et tarbijakäendusleping on tühine, kui selles ei ole sätestatud käendaja vastutuse piirmäära.
9.1.Kohaldatava õiguse küsimust reguleerib praegusel juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008, 17. juuni 2008, lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I). Rooma I määruse artikkel 21 sätestab, et käesolevas määruses osutatud riigi õiguse sätte kohaldamisest võib keelduda üksnes siis, kui selle kohaldamine on ilmselgelt vastuolus kohtu asukoha riigi avaliku korraga.
9.2.Euroopa Kohtu praktikas on kohtuotsuste tunnustamise kontekstis selgitatud, et avaliku korra tingimusele tuginemine on lubatud üksnes juhul, kui teises osalisriigis tehtud otsuse tunnustamine või täitmisele pööramine kahjustaks lubamatult tunnustamise või täitmisele pööramise taotluse saanud riigi õiguskorda, riivates mõnda aluspõhimõtet. Et pidada kinni välismaiste otsuste sisu kontrollimise keelust, peaks riive seisnema kohtuotsuse tunnustamise või täitmisele pööramise taotluse saanud riigi õiguskorras ülioluliseks peetava õigusnormi või selles õiguskorras tunnustatud põhiõiguse rikkumises (Kohtuasi C-7/98, D. Krombach v. A. Bamberski, p 37). Õiguskirjanduses leitakse, et seda kohtupraktikat võib kohaldada ka
2-20-6540 Rooma I määruse artikkel 21 sisustamiseks (Piir, R. Application of the Public Policy Exception in the Context of International Contracts – the Rome I Regulation Approach. Juridica International, 2015. Tallinn, Juura, lk 29).
9.3.Rooma I määruse artikli 21 sisustamisel võib täiendavalt juhinduda REÕS §-st 7, millele maakohus on viidanud. REÕS §-s 7 sätestatud order public klauslit on seni kohtupraktikas kohaldatud väga erandlikel juhtudel. Nii on Riigikohus leidnud, et välismaal sõlmitud abielu lubab seadus Eestis kehtetuks lugeda vaid erandina, juhul kui välisriigi õigus on ilmselges vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (REÕS § 7). Riigikohtu hinnangul on õiguslikult vaieldav, kas perekonnaseaduse § 1 lg-t 1 saab lugeda Eesti õiguse oluliseks põhimõtteks (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus kohtuasjas nr 3-3-1-19-17, p 28).
9.4.Üksnes asjaolust, et VÕS § 143 on imperatiivne säte ning selle eesmärk on füüsilisest isikust käendaja huvide kaitse, ei saa järeldada, et selle regulatsiooni kohaldamata jätmine riivab lubamatult Eesti õiguse aluspõhimõtteid või tunnustatud põhiõigusi. Tuleb meenutada, et VÕS § 143 jõustus sellisel kujul alles 05.04.2011, enne seda ei kohaldatud VÕS § 143 lg-t 2 lepingutele, mille füüsiline isik oli sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega on ka seadusandja leidnud, et füüsilisest isikust käendaja huve võib kaitsta erineval moel ja määral. Igal juhul ei riiva kolleegiumi hinnangul VÕS § 143 lg 2 toodud tagajärjest kõrvale kaldumine oluliselt põhiõigusi ega Eesti õiguse aluspõhimõtteid.
9.5.Rooma I määruse artikkel 3 alapunkt 1 sätestab, et lepingu suhtes kohaldatakse lepingupoolte valitud õigust. Sama sätte alapunkti 4 järgi kui kõik muud kohaldatava õiguse valimise ajal olukorda mõjutanud asjaolud esinevad ühes või mitmes liikmesriigis, ei piira poolte otsus kohaldada muud õigust kui liikmesriigi õigust selliste ühenduse õiguse sätete kohaldamist, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda, rakendades neid vajaduse korral kohtu asukoha liikmesriigi õigusesse üle võetud kujul. Viimane säte on sisult sama, mis REÕS § 32 lg 3. Praegusel juhul ei ole aga alapunkti 4 kohaldamine asjakohane, sest nii müügilepingul kui ka käenduslepingul on selged riigiülesed elemendid. Käendusleping ja selle aluseks olev põhileping sõlmiti Venemaal Singapuri ettevõttega, seejuures käendati kohustust, mis tulenes lepingust, mille esemeks oli elektrooniliste jäätmete tarnimine Venemaalt Jaapanisse.
10.Hageja on esile toonud, et New Yorki osariigi õigus sätestab, et käendusele kehtivad üldised nõuded ning käenduse ülempiiri märkimine kindla summana ei ole nõutav. New Yorki osariigi õiguse alusel on lubatud sõlmida käendusleping tingimusel, et võlgnik tagab kõigi põhivõlgniku lepingujärgsete kohustuste täieliku ja viivitamatu täitmise. New Yorki osariigi õiguse kohaselt ei ole hageja allkirja nõue vajalik. Hageja esitas tõendid New Yorki osariigi õiguse sisu kohta (01.03.2021 seisukoha lisad) ja kostja ei ole väiteid välisriigi õiguse sisu kohta kahtluse alla seadnud. Kolleegium sedastab, et 19.05.2017 käendusleping on kehtiv ning kostja vastutab käenduslepingust tulenevate kohustuste eest.
11.Hageja leiab, et tal on võlgniku vastu raamlepingu alusel tasutud kasutamata ettemakse tasumise nõue. Vastavalt Rooma I määruse artiklile 3 tuleb hageja nõue lahendada New Yorki osariigi õiguse järgi kui lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõue.
11.1.Hageja tõi nõude alusena esile, et ta tegi 19.05.2017 ostu-müügi raamlepingu alusel ettemakseid, millest jäi kasutamata 290 654,17 USD ehk 263 873,05 eurot. Leping lõppes korraliselt 19.05.2018 ja samal päeval muutus ettemakse tagastamise nõue sissenõutavaks.
11.2.Ettemaksete tasumise ja tähenduse sätestasid 19.05.2017 müügilepingu p-d 5.1 ja 5.2. Müügilepingu p 5.1 kohaselt teeb „AMT (Advanced Material Trading Pte. Ltd – ringkonnakohtu märkus) müüjale ettemakseid kaupade ostuhinna ulatuses, mida ostetakse selle lepingu alusel kogustes, mille määrab AMT oma äranägemisel. Sellistest ettemaksetest saadud tulu kasutab üksnes müüja ja ainult kaupade ostmiseks nende tootjatelt, milliseid kaupu
2-20-6540 müüakse üksnes AMT-le selle lepingu tingimuste kohaselt, ja muude võlgniku kulude katteks (nagu on allpool määratletud). Iga ettemakse summa, mille AMT müüjale teeb, lisatakse summale, mille moodustavad käesoleva lepingu alusel varem AMT poolt müüjale tehtud ettemaksed“. Müügilepingu p 5.2 sätestab, et „selliste konkreetsel hetkel kasutamata ettemaksete koondsummat nimetatakse käesolevas lepingus edaspidi „kasutamata ettemakseks”, mis kujutab endast oma juriidilise olemuse tõttu müüja kohustust AMT ees (koos mis tahes intressi või viivisega, mis on sellelt kogunenud), millised kohustused müüja täidab kaupade müügi ja tarnimisega AMT-le ja muul lepingus sätestatud viisil.“ Hageja ja Novorec Recycling OÜ leppisid kokku, et hageja teeb viimasele ettemakseid ning kasutamata ettemaksed kujutavad endast koondsummat, millele arvutatakse viivis, kui Novorec Recycling OÜ hilineb oma kohustustega.
11.3.Hageja ja Novorec Recycling OÜ leppisid müügilepingu p-s 5.8 kokku, et kasutamata ettemakselt koguneb päevaintress, mille summa määratakse kreeditori poolse esimese ettemakse tasumise päeval seitse ja pool protsenti (7,5%) aastas, arvestades 360-päevase aastaga, kuni kogu kasutamata ettemakse on kreeditorile täies ulatuses tagasi makstud. P-s 5.9 on pooled kokku leppinud, et arvutatud intressi summa lisatakse kasutamata ettemaksele järgmise kalendrikvartali esimesel tööpäeval ja kapitaliseeritakse igas mõttes sellel kuupäeval kasutamata ettemakse hulka.
11.4.Lepingu p-s 16.1 on pooled kokku leppinud, et leping jõustub eespool nimetatud kuupäeval ja kui seda lepingus sätestatud viisil varem ei lõpetata, siis jääb see jõusse üheks aastaks. Arvestades, et leping allkirjastati 19. mail 2017, lõppes leping 19. mail 2018.
11.5.Lepingu p-s 16.4 on pooled kokku leppinud, et lepingu lõpetamisel tuleb kasutamata ettemakse, samuti kõik põhivõlgniku võlad ja kohustused, välja arvatud lepingu alusel juba tarnitud kaubad, kohe võlausaldajale tagasi maksta, ilma igasuguse täiendava teate või nõudmiseta. Selliselt kasutamata ettemakselt arvestatakse viivist, samuti muid kogunevaid ja müüja (põhivõlgniku) poolt lepingu alusel tasumisele kuuluvaid summasid protsendiga 0,1% kasutamata ettemaksest ning samuti muudest kogunenud ja tasumisele kuuluvatest summadest iga päeva eest kuni täieliku tagasimaksmiseni võlausaldajale.
12.Hageja tegi Novorec Recycling OÜ-le kolm ettemakset, millest kaks makset tehti Novorec Recycling OÜ palvel Metalscrap OÜ kontole. Pooled vaidlevad selle üle, kas Metalscrap OÜ-le tehtud kaks ettemakset tehti raamlepingu alusel.
12.1.Kolleegium on seisukohal, et AMT tegi ettemaksed Metalscrap OÜ-le kokkuleppel Novoreciga raamlepingu täitmiseks. E-kirjavahetusest (dtl 164) nähtub, et 17.07.2017 palus Novorec Recycling OÜ esindaja teha ettemaksed Metalscrap OÜ pangakontole. Metalscrap OÜ on hagejale esitanud vastavates summades ka arved (dtl 153).
12.2.Kolleegiumi hinnangul on tõendatud, et kõik kolm ettemakset on tehtud raamlepingu alusel. Kostja tõi välja, et maksekorraldustelt ei nähtu sellisel kujul ettemaksete selgitus. Samas ei ole pooled esile toonud, et AMT ja Novorec Recycling OÜ vahel oleks olnud muid lepingulisi suhteid, mille alusel oleks võinud ettemakseid teha. Seega saab eeldada, et kõik kolm ettemakset on tehtud raamlepingu alusel.
13.Pooled vaidlevad küsimuse üle, kas hageja on Novorec Recycling OÜ õigust kasumile põhinõude suuruse arvutamisel õigesti arvesse võtnud.
13.1.Müügilepingu p 7.2 alapunktide (c), (d) ja (e) kohaselt „c) AMT määrab poolte kasumimäära konkreetse ostutellimuse alusel tarnitud kaubapartiide müügist vastavale sulatajale („kasum”). Selline kasum määratakse, lahutades müüja kulude ja AMT kulude summa, mis on tekkinud seoses selle kaubapartiiga, selle kaubapartii hinnast, mille vastav
2-20-6540 sulataja AMT-le maksab. d) Saadud kasumisumma jagatakse poolte vahel võrdselt (osakaaluga 50/50). Kasumit kirjeldatakse iga ostu puhul selle kasumi ja kahjumi arvestuslehel. Mõlemad pooled ootavad, et kummagi poole kasumisumma ületab iga käesoleva lepingu alusel müüdava kaubapartii puhul tavaliselt 20% (kakskümmend protsenti). e) Kui pooled kasumit ei saa, kannavad pooled kahjumit võrdsete osadena (osakaaluga 50/50). Kahjumit kirjeldatakse iga ostu puhul selle kasumi ja kahjumi arvestuslehel.“
13.2.Müügilepingu p 7.2 alapunkti f kohaselt „AMT teeb vastavad arvutused ja teavitab müüjat saadud kasutamata ettemakse summast. AMT teeb sellised arvutused ja netosumma arvestuse kord igas kalendrikvartalis. AMT teavitab saadud korrigeeritud kasutamata ettemakse summast müüjat vastavale kalendrikvartalile vahetult järgneva kvartali esimesel tööpäeval ja see jõustub poolte vahel selle esimese tööpäeva seisuga.“ Müügilepingu p-i 7.3 kohaselt „on pooled kokku leppinud, et hind, kasum, müüja kulud ja AMT kulud määratakse ainult eespool kirjeldatud viisil.“
13.3.Kolleegium leiab, et müügilepingu viidatud punktide järgi edastas hageja Novorec Recycling OÜ-le kasutamata ettemakse summa, milles oli juba arvesse võetud intress, viivis ja Novorec Recycling OÜ kasum. Seega ei pidanud hageja veel täiendavalt Novorec Recycling OÜ kasumit maha arvestama.
14.Kuna hagejal oli õigus nõuda põhivõlgnikult ettemakse tagastamist, oli hagejal õigus nõuda ka viivist alates lepingu lõppemisest 19.05.2018. Lepingu p 16.4 järgi on viivise määraks 0,1% päevas. Põhivõlalt 263 873 eurot 5 senti ajavahemiku 20.05.2018–12.11.2019 eest sissenõutavaks muutunud viivis on 142 755 eurot 32 senti.
15.Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, millega maakohus jättis TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata hageja nõude tunnustada X pankrotimenetluses tsiviilasjas nr 2-19-8772 kantud menetluskulude nõuet. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et hageja menetluskulud kuuluvad väljamaksmisele enne tunnustatud nõudeid PankrS § 150 lg 2 järgi ning selle nõude tunnustamiseks puudub vajadus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Ringkonnakohus jätab TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Kuna hageja nõue jäi tunnustamata väiksemas ulatuses kui 1% kõikidest nõuetest, ei jaota kolleegium menetluskulusid võrdeliselt hagi ja kaebuse rahuldatud osaga, vaid jätab kõik kulud kostja kanda. Kuna ringkonnakohus lahendab vaidluse maakohtust erinevalt, siis määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks maakohus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-14924, p 21). (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.